Eile öösel pidasime kella ühest kolmeni mehega strateegilist koosolekut. Tavaliselt ta magab sellel ajal ja mina, ööloom, toimetan ringi, aga kuna ta läks juba kell seitse õhtul "korraks pikutama" siis läks kella ühe paiku uni ära. Teemaks oli siis meie edaspidine elu, Andrese edaspidine töö ja üldse üritasime mingit kujutluspilti luua, et millisena me tahame oma elu tulevikus näha. Ega kõik muidugi meie kätes pole, aga palju on küll.
*Mõtlesime, et kas on oluline saada ruttu siit Lasnamäelt minema kuskile sellisesse kohta elama, et kui ma ütlen teistele, kus ma elan, et nad siis ei peaks kaastundlikult vaatama?
*Kas on oluline teenida veel rohkem raha et näiteks reisida?
*Kas on oluline, et Andrest teeb ainult ja ainult tööd või on oluline et ta saaks ka oma hobidega tegeleda ja olla niisama?
*Kas Andres peaks jätkama oma seinist tööd või minema uuele jahimaale et seda uut tööd tehes olla rohkem rahul ja innustunud?
*Millised lapsevanemad me tahame Maibritile olla?
Minu seisukohad olid siis sellised:
-kuna me elame peaaegu et kõige ilusamas Lasnamäe osas ja ma olen siin juba seitseteist aastat elanud (miinus kaks aastat, mis me ämma-äia juures Meriväljal elasime, mis oli palju hullem) ja üha vähem ja vähem huvitab mind, mida teised arvavad ning kuna meil on siin väga armas elamine, siis ei kipu ma kuskile ja olen siin elades väga rahul, see on minu Kodu;
-raha on normaalseks elamiseks piisavalt hetkel, mul ei ole vaja rohkem asju, rohkem kulutada, rohkem rohkem rohkem... ja reisimine pole mind kui paadunud kodu-inimest ja Eestimaa fänni kunagi niiväga innustanud, pealegi on käidud juba piisavalt komandeeringutes;
-kuna mina olen siis õnnelik, kui Andres on õnnelik ja Andres on siis ikka palju õnnelikum, kui ta saab ka natuke hingata ning oma hobidega tegeleda siis ma palusin, et ärgu tehku niipalju tööd;
kuna Andrese probleemid ei tulene mitte tema tööst vaid temast endast ja väga paljude stressitekitajate kokkulangemisest, siis uus töökoht ei lahenda tema probleeme vaid seda saab ta ka kohe praegu teha;
-me mõlemad tahame, et Maibrit ei peaks otsima kuskilt ema-isa asendust, vaid et ema ja isa oleksid talle olemas, et oleks aega olla koos, teha koos, mõelda koos... sest me kolm oleme ju kõige kõige kõige tähtsamad!
Andres oli minu mõtetega täitsa päri ja peale koosolekut tuli tal kohe hea uni.
Ja taas tõdesime, Kui sarnased me Andresega oleme! Meil on samad probleemid, samad rõõmud, samad "pahad kombed", samad mõtted... Aga Andres ütles, et ta otsis mind ikka tükk aega ka ja valis hoolega :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar