Pages

kolmapäev, märts 22

Tore päev



Täna oli tore päev, sest minu kallid sõbrannad käisid külas. Tänu Krista aktiivsusele saime jälle kokku. Helena tegi kooki ka ja. Tal on nüüd torditegemise tuhin peal, sest ta võitis Krista algatatud torditegemisvõislusel esimese auhinnalise koha (auhinda pole ta veel küll kätte saanud). Niisiis sõime kooki ja teist kooki ja jõime smuutit. Ja jutustasime. Ja üritasime lastest pilti teha. Mis on peaaegu et võimatu. Eraldi saab küll neist pilti teha, aga katsu sa nad ühe pildi peale saada. Ammu on möödas see aeg, kus nad ilusti kõrvuti selja peal maas rivis lebavad. Täna käis asi nii, et selleks, et lapsed üleüldse oleks nõus paar sekundit kõrvuti istuma, tuli neile teleka- ja makipuldid kätte anda ja siis kõik emmed kiljusid ja plaksutasid käsi, et lapsed kõik ilusasti kaamerasse vaataksid. Muidu tekitati mingi suur lastehunnik, sest ühel oli vaja teise varbaid kätte saada ja kolmandal esimese käest midagi võtta jne.
Maibrit oli täna ka haruldaselt eeskujulik laps ja Krista arvas, et ma mõtlen ise välja, et ta vahel virra virra terve päeva on. Et tema näeb ainult muster-last. Ja siis kui issi õhtul koju tuleb, siis on meil ka alati musterlaps.
Lahe on veel see, et Maibrit õppis eile daa-daa lehvitama. (või on see taa-taa?)
Täna tundsin tegelikult ka iseenda üle heameelt. Nimelt sõidame neljapäeva õhtul Soome ja mul oli vaja Soome ja Turu kaarti. Kunagi, umbes kuus aastat tagasi, käisime Soomes ja Turus ja mul pidid need kaardid kuskil olema. Aga tavaliselt on nii, et kuigi ma tean, et mul nii üks kui teine asi olemas on, ei leia ma kunagi oma asju üles. Sest asjad ei ole oma koha peal või üldse mingi loogilise koha peal. Täna aga läksin esimese karbi juurde, lugesin sealt pealt, et "reisi asjad", võtsin karbi lahti ja karbist Turu kaardi, mille ma kuus aastat tagasi sinna olin pannud. Vot selline harukordne juhus. Küll ma võin ikka vahel korralik inimene olla! :)

4 kommentaari:

Aet ütles ...

Vot vot, meil oli ka eriti pojaga nii, et terve päeva ta jauras ja jorises ja õhtul, kui issi koju tuli, mitte üks piuks. Ja mees siis arvas, et mul pole muud teha, siis mõtlen lapse virina välja ja hädaldan :)

ampsak ütles ...

lapsed on vahvad! päris hea mõnikord vahelduseks käsitööle sinu imearast plikat vaadata (kuigi käsitööd on sul ka vägevad!). PS! mul ka fotohuviline mees kodus - käib sinu mehe blogi ka aegajalt luuramas minu soovitusel :)

sibulaplix ütles ...

minul ka nii, hoopis, et mees ei usu, et laps joriseb päevati isegi siis ei usu kui ise näeb :D see pesamuna on meil veel eriline sülekas ka, eks osalt mu enda pärast ja tema hingamisjama pärast. ei saa lasta tal eriti joriseda pikalt, sest siis on raske hingata tal kohe.
aga tore et sul sõbrannad külas käisid, saidki jorrpäevadele pisut helget vaheldust ja laps ka :D ehk nüüd temalgi jälle parem tuju

Ingrid ütles ...

Need kolm sõpra on ikka nii toredad :-)
Eks iga korraga saavad nad juba paremini ja paremini üksteisega hakkama, niiet varsti saavad emmed tädi Helenaga rahulikult juttu ajada. Kuni uus ring peale tuleb :-P
Aga lapsed on ikka nii armsad. Eks virin ja jonn väsitavad ära, aga kui nad ikka naerda kõkutavad ja kaissu poevad ... no mida veel tahta võiks :-)