Jaanipäev

Igal aastal jaanipäeval ma ikka korraks meenutan veel seda aega, kui meil maakodu polnud ja alati oli vaja välja mõelda, et mida jaanipäeval teha. Ei saaks öelda, et jaanipäev nüüd kuidagi nii eriliselt tähtis oleks, aga no korteris on siis ikka ka jama istuda. Lõkke ääres ikka parem.

Nüüd on jaanipäevad muidugi palju mõnusamad, sest saame neid oma kodus pidada ja teha suure-suure lõkke. Andres niidab alati enne pidupäeva suurelt-laialt kõik ära ja noh, lõke ja kallid inimesed läheduses ja polegi rohkem vaja.

Sellel aastal tähistasime jaanipäeva oma laiendatud perega. Külas oli ka minu kallis sõbranna, aga tema on mulle rohkem nagu teine õde, kui sõbranna, nii et jah - perega me tule ääres istusime.

Kuna eelmisel aastal läks lõkkega natuke nihu, sest Andres tõi liiga märgi puid ja lõke visises ja suitses selle asemel et suure leegiga põleda, siis sellel aastal andis Andres endast parima ja lõke läks kohe suure vuhinaga põlema ja no oli ikka ilus vaadata.

Ilm oli meil siin väga huvitav - hommikul sadas vihma, õhtul paistis päike aga oli meeletu tuul. Seetõttu sõime toas, sest see tuul oleks söögi taldrikult maha puhunud. Ja tänu tuulele ei olnud sääski!!! See oli täiesti süllekukkunud luksus.

Üldse oli väga mõnus õhtu - nii hea ja rahulik tunne oli kohe hinges. Hea oli olla.