Pages

neljapäev, november 3

Sügisjalutuskäik


Meie peres pole eriti tublisid matkajaid või jalutajaid. Ikka me leiame midagi vajalikku siin koduõuel teha ja nii jäävad kõik matkarajad ja metsateed meie poolt vallutamata. Seda enam ei taha lasta ma hääbuda meie sügisjalutuskäigu tradisioonil, mis sündis kunagi linnas elades eesmärgiks mitte maha magada värvilist sügist, mida linnas nii palju ei näe. Kuna ma nii armastan traditsioone, siis ei raatsi ühtegi raisku lasta ja nii ta ikka lükkab meid mõnele matkarajale ja pärast on muidugi hea olla ja mõtleme, et miks me nii harva "matkamas" käime.




Seekord läksime siia päris kodu ligidale - Andres leidis interneti abiga siit ühe matkaraja. Päris elus andis seda ikka natuke otsida ja teel sinna kohtasime hulgaliselt jahimehi, nii et natuke kõhe oli isegi metsa minna, vaata et kuuli kerre ei saa :) Ja Sander muidugi jäi autos magama ja esimese jalutuskäigu poole ta lihtsalt jonnis ja tahtis kukile. Peale kosutavat einet aga tuli lapsele rõõmus tuju tagasi ja oh seda rõõmu kui sai soolaugastesse mõnusa lurtsuga kive visata :) Ja pärast käisime veel rannas ka ja lõpuks läksime Roostale sööma :)





Lehed olid küll enamjaolt puudelt juba langenud aga selle aasta sügismatk sai siiski ametlikult tehtud. Tunne oli pärast nii mõnus, tahaks kohe veel mõne matkaraja jalge alla võtta.