Pages

pühapäev, oktoober 25

10



Täna saab minu blogi kümneaastaseks! Kardemonisaiu kõigile!

Olen tänulik kõigile teile, kes te siia ikka sisse põikate ja eriti neile, kes hea sõnaga toetavad. Sest olgem ausad, ega pikalt ju nii vastu ei peaks, kui keegi sinu mõtteid ja tegemisi tagasi ei peegelda.

Viimasel ajal on postitused küll väga harvaks jäänud ja olen tihti mõelnud, et miks see nii on, sest oma peas ma pidevalt "kirjutan blogipostitust". Kümne aastaga tekib ikka selline refleks, et kui midagi toimub, siis mõtled kohe, kuidas sellest blogisse kirjutada :) Ja kui midagi oled valmis õmmelnud või kudunud, siis tundub väga vale seda mitte üles pildistada ja jagada:) Aga eks sotsiaalmeediakanalid aitavad kiiremini just sel hetkel meeles mõlkuvat mõtet jagada ja see vähendab kindlasti pakitsust oma mõtteid blogi kaudu jagada. Kuigi blogi vorm on hoopis teistsugune ja ainulaadne.

Aga niikaua, kuni mulle endale meeldib blogisid lugeda ja kuni kommertslike blogide seas leidub ikka veel armastusest ja suurest jagamise soovist kantuna kirjutatud blogisid, kirjutan ma ka enda oma edasi. Õnneks blogikommerts Eestisse väga pole jõudnud ja kirjutatakse ikka siis, kui jagamissoov on.

Nii et tänan ka häid kaasblogijaid, kes oma lahedate postitustega minus ikka ja alati midagi üles äratavad ja utsitavad end kokku võtma.

Selle kümne aasta jooksul on sama vanaks saanud minu Maibrit ja sündinud ning kaheksaseks saanud Sander. Teisele poole pilvepiiri on läinud minu isa ja vanaema. Me oleme maale kolinud. Meile on tulnud meie kass ja koer. Tänu blogile pakuti mulle Eesti Naise käsitöötoimetaja tööd ning kõigest sellest sündis minu oma raamat. Ning valmis on saanud päris suur hulk kudumeid ja õmblustöid.

Ja kuna pildid on jutuga samavõrd olulised, siis aitäh ka Andresele, kes on igal hetkel nõus pilti tegema ja hilisel õhtutunnil pilte ka töötlema.

Ja pildil olevad kardemonisaiad tegi minu ema. Aitäh ka temale - tulid just sellised parajalt nätske saiad, nagu minule maitsevad!

reede, oktoober 9

Minu suvejakk


Juba juunis õmblesin endale suvejaki, mis pole paraku veel blogisse jõudnud :)
Ma olen külmavares (aga ega need meie suvedki kiita pole), nii et isegi suvel ei saa ma ühtegi outfiti planeerida ilma, et sinna kuuluks midagi, mida "peale panna". Suve algul seisin nõutult kapi ees ja mõtlesin, et kas ma tõesti pean ka suvel musta ja tumepruuni nahktagiga käima? Mul oli ka üks suvine jakk, aga minu uue helesinise pluusi kõrval tundus ta porine. Helesinine lihtsalt muudab mõned toonid mudaseks, ma ei tea miks. Proovisin kõiki olemasolevaid jakke ja miski ei sobinud. Ja ma isegi ei teadnud, millne mu uus jakk võiks tulla, kindel oli see, et mitte reväärkraega bleiser. Viimases hädas mõtlesin, et teen natuke nalja ja panin Maibriti mantli selga. Läks kenasti selga ja sobis hästi, paraku olid käeaugud ikka kitsad. Nii et leidsingi, milline mu uus jakk olema peaks ja asusin tööle.
Maibriti mantel oli muidu selline:


Lõikeks valisin Burda 3/2015 asümmeerilise jaki: 

Muutsin seda omajagu: tegin taha vastandvoldi ja passe (nagu Maibriti mantlil oli), tegin Maibriti mantli järgi ka taskud, varruka põõnad, pagunid ja krae. Joonistasin ka hõlmad otseks. 
Kangaks valisin ühe ammu kapis oma aega oodanud kanga, mille päritolu ma enam ei mäletagi (tõenäoliselt Abakhan). Voodriks võtsin triibulise viskoosi. 


Suvi oli külm ja sain jakki üsna palju kanda. Mugavam oleks, kui kangal oleks natukene venivust, paraku on see aga täiesti venimatu kangas. Iseenesest meeldib mulle selle jaki Burberry-stiil ja värv on ka hea. Natuke naljakas oli Maibriti mantli järgi endale jakki teha, aga vahel sünnivad uued asjad just ootamatut rada pidi. 

Need püksid, millega ma seda jakki kannan on juba mu kapist ära saadetud. Ostsin need Humanast ja peale pesemist-triikimist nägid nad täitsa kobedad välja. Aga peale mõnetunnist istumist autos ja kinos (pildid on tehtud meie pulma-aastapäeval, mil käisime perega Supilinna vaatamas) venisid nad välja ja ei ole kohe üldse ilusad. Aga ma ei viitsinud ka uut fotosessiooni tegem hakata. Hiljem kandsin ma jakki hoopis tumedate teksadega ja nii oli palju parem.