Pages

kolmapäev, detsember 30

Uus mantel + Õmblemiskursus + Lugemisnurk

1. Uus mantel


See mantel sai alguse sellest, et mul oli ühel sügispäeval kesklinnas tund aega vaba aega ja kus seda ikka parem veeta on, kui kangapoes. Kuna juhuslikult oli sel päeval Kangastuudios Rävala puiesteel just -40%, siis läksin sinna uudistama. Midagi mul vaja ei olnud.
Sellesse kangasse armusin kohe. Tavaliselt meeldivad mulle väga lihtsa faktuuriga kangad ja igasugu bukleed jäävad minust poodi, aga selles kangas oli midagi erilist. Ta on villane, stretš, raske ja täiesti eriline. Ja tumesinine. Hoidsin seda kangast poes kaua käes ja pidingi juba ostmata jätma, sest juba poes jäi ta mu koti külge kinni ja tõmbas lõnga välja. Aga ei saanud ma ikkagi rahu ja ostsin ta ära. Koos ühe väga ilusa musta mantliriidega :) Valisin kohe ka voodri välja, paksu viskoosi, mis müüja sõnul on kasuka vooder. Ja kuigi see ei puutu asjasse, siis peale poodi sain Andresega Artise kinos kokku, et minna vaatama "Moest väljas" filmi. Nii et oli üks väga tore päev :)



Minu algne plaan oli teha sellest hommikumantlilaadne jakk, mis saaks valmis kiiresti ja kergesti. Aga peale seda, kui ma olin oma emaga uuest kangaostust ja õmblemisplaanidest rääkinud, siis minu plaanid muutusid. Võtsin ema soovitusi kuulda muidugi. Sest hommikumantli stiilist olin ma juba ise loobunud, tahtsin lihtsalt sirgelõikelist mantlit ja mõtlesin, et lõikan siis sirge lõlike järgi, st ilma sissevõttudeta. Ema aga tuletas mulle meelde, et minu keha ei ole mitte ühtlane silinder ehk et selleks, et teha sirgelõikelist asja, tuleb ikka kuskilt läbilõige teha. Muidu tuleb kas A-lõikeline asi, puusast kitsas või rinnast lai. Aga sellist lõiget leida, nagu ema soovitas, polnudki nii lihtne. Lõpuks kombineerisin kaks lõiget. Selja ja varrukad tegin sama lõike järgi nagu oma suvejakigi (Burda 3/2015). Esiosa jaoks, mis pidi tulema nö õlga poolitava läbilõikega, võtsin lõike Burdast 12/2012 (aga keskkoha läbilõiget ei teinud).
Esiosa: Burda 12/2012 

Tagaosa ja varrukad: Burda 3/2015




Lõikeid kombineerides mõtlesin küll, et mis sellest küll välja tuleb, aga proovis selgus, et tuli nii hästi välja, et muudatusi polnudki vaja teha! See kangas on aga nii paks ja kohev, et proovi jaoks pidin kõik õmblusvarud maha traageldama. Ja samuti ajas see kangas lõikamisel nii palju tolmu, et kogu mu õmblustuba oli sinise tolmuga kaetud :)


Kuna ma tahtsin väga-väga lihtsat mantlit, siis valisin kinniseks trukid, mille pealmise poole lõin vaid läbi katteriide ja hiljem õmblesin hõlma trukkide ligidalt lihtsalt pikuti läbi. Kuna kangas on selline kohev, siis õmblus näha ei jäänudki. Ka taskud tegin küljeõmblusesse, küll väljanägemise pärast, aga sellest kangast mingit liistuga taskut olekski väga keeruline olnud teha. Ja kraed ma ka ei tahtnud. 



Kuna kanga laius oli 135 cm, siis tegin ma poes väikese valearvestuse, ja ostsin natuke liiga vähe kangast. Muidu oleks varrukad ehk kriipsu võrra pikemad teinud, aga noh, kangast rohkemaks ei jätkunud :) Ja ma oleks tegelikult ka üldpikkust natuke juurde andnud aga tuli nagu tuli. Vähemalt ei jäänud kallist kangast üle (kuigi võrreldes nt Saana poega, kuhu ma hiljuti juhuslikult sattusin, ei ole see sugugi kallis kangas).

Piltidel võib ju palja pea ja kaelaga poseerida, aga päriselus tuleb ikka müts pähe ja sall kaela panna :)

Nüüd, kui ma olen selle mantliga natuke käinud, võin kinnitada, et iga konksuke, mis kuskiltki väja upitab, jääb selle mantli külge kinni. Näiteks on pildil oleva koti sang kinnitatud koti külge karabiinidega ja nende nupud tirivad kogu aeg niite välja. Samuti teeb seda minu sõrmus. Nii et ma pean võtma teise koti või siis siduma karabiini ümber mingi ilusalli. See on tüütu küll, aga ikkagi mulle meeldib see kangas. Ja õnneks väljatõmmatud lõnga saab lihtsalt nõelaga pahemale poole tõmmata ja midagi näha ei jää.
Teine üllatav asi on see, et see mantel on soe. Ma panin seljale ja varrukatele küll ka voodri ja põhikanga vahele flanelli, sest mulle tundus, et see kanga põhi on hõre, aga ikkagi on see mantel oluliselt soojem, kui ma arvasin. See on muidugi pluss minusuguse külmavarese jaoks :)

2. Õmbluskursus

Kes aga hakkab uueks aastaks eesmärke seadma ja plaane pidama, näiteks, et võiks oma õmblusoskusi parandada, siis minu ema võtab uuel aastal jälle uusi õpilasi õmblemiskursustele vastu. Ehk mäletate, et kevadel kuulutasin siin, et üks koht on õmbluskursusele vaba? No tegelikult sellest ühest kohast ei piisanud ja emale tuli üsna mitu väga tublit õpilast, kes nüüd sügisel juba mantlit õmblesid. 
Uueks aastaks on aga ema planinud teha kaks gruppi: üks edasijõudnutele, kes hakkaksid õmblema voodriga jakki, ja teine vähem edasijõudnutele, kes hakkaksid õmblema kas pluusi, seelikut või kleiti (mina soovitaksin kleiti, sest seda on nii raske poest parajat saada ju). Kursus algaks umbes jaanuari keskel.
Süsteem on sama, mis ennegi - teooria tunde on nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Põhirõhk on praktilisel õppel ja korraga õmbleb kaks õpilast, nii et peaaegu nagu eratunnid :) Kõik töövahendid ehk õmblusmasin ja pressimisvahendid on kohapeal olemas. Ajakava tehakse nii, et kõigile sobib ja tubli õpilane võib peale kursust uhkusega kanda omaõmmeldud, hästiistuvat jakki või kleiti või siis midagi kolmandat. 
Kellel on huvi, siis minu e-posti aadress on paremal üleval - kirjutage ja ma saadan kirjad emale edasi. Ja kursus toimub Tallinnas.

3. Lugemisnurk

Ühel päeval läksin raamatukokku ja riiulilt sattus kätte Tiibiku mitteloetud, aga soovitatud "Nelja tee rist" Tommi Kinnuselt. Mulle see raamat väga meeldis. Sisu oli hea, tõlge oli hea (Jan Kausilt) ja kirjutatud nii hästi, et võimatu on raamatut käest panna. Vaatamata raamatutegelaste mitte just kõige kergematele saatustele oli raamat ometi kuidagi helge ja positiivne. Autor on muidugi samasugune humanist nagu tõlkijagi. Kell kuus õhtul ma selle raamatu lõpetasin ja surusin ta kohe pihku Andresele ning ütlesin, et loe homseks läbi, ma pean selle raamatukokku tagasi viima. Ja nüüd on pool kaks öösel ja Andres loeb viimaseid lehekülgi. Nii saab juhtuda ainult heade raamatutega :)