tag:blogger.com,1999:blog-18247198.post1225268433108947769..comments2024-02-24T10:28:59.355+02:00Comments on Mõtelda on mõnus...: Vahepeal juhtunustKrentuhttp://www.blogger.com/profile/11234318831627084242noreply@blogger.comBlogger8125tag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-48661689601713123182007-06-21T17:38:00.000+03:002007-06-21T17:38:00.000+03:00I can't understand what you're writing on your blo...I can't understand what you're writing on your blog, I can just admire the pictures, and they are just beautiful :-)Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-88156491300684496592007-06-21T16:49:00.000+03:002007-06-21T16:49:00.000+03:00Ega ma ei oskagi praegusel hetkel midagi väga eril...Ega ma ei oskagi praegusel hetkel midagi väga erilist öelda... Ma koperdasin lihtsalt ükskord su blogi otsa ning nüüd ootan iga sissekannet põnevusega. Sa kirjutad ilusasti ning pildimaterjal on ka alati nii tore. Aitäh sulle :)C.https://www.blogger.com/profile/06611337455412700263noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-28951539122012259012007-06-18T23:22:00.000+03:002007-06-18T23:22:00.000+03:00Oh, mõtlesin kaua, kas kirjutada või mitte, aga te...Oh, mõtlesin kaua, kas kirjutada või mitte, aga teen seda siiski.<BR/>Minagi kaotasin mõned kuud tagasi oma armsa vanaema ja vaatamata sellele, et selleks oli ka aega ette valmistuda, niivõrd kuivõrd selliseks elupöördeks valmistuda saab, oli surm siiski ootamatu. Siiani ei suuda uskuda, et teda enam pole ja tean, kui meeletult kurb Sul olla võib.<BR/><BR/>Tahtsin aga hoopis mainida, et kõik su postitused on alati siirad ja liigutavad, olgugi et räägivad tihti tavalistest igapäevasündmustest. Iga uus postitus manab naeratuse näole, Sa suudad alati päeva paremaks teha.<BR/>Loodan, et edaspidi läheb Sul kõik kõige paremini ja hiiglama suured õnnesoovid ka uue ilmakodaniku sünni puhul! <BR/><BR/>Kaunist suve kogu teie armsale perele :)Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-5484815202915920352007-06-17T12:42:00.000+03:002007-06-17T12:42:00.000+03:00Aitäh teile, aitäh Sulle Ants. Ma ei tea kas keegi...Aitäh teile, aitäh Sulle Ants. Ma ei tea kas keegi ongi mulle kunagi nii ilusti öelnud...Krentuhttps://www.blogger.com/profile/11234318831627084242noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-55666363769451841412007-06-17T12:04:00.000+03:002007-06-17T12:04:00.000+03:00Kallis Krentu!Mina olen too vanamees, kes ükskord ...Kallis Krentu!<BR/>Mina olen too vanamees, kes ükskord väljendas oma vaimustust ühe Sinu klassikalises stiilis tehtud pluusi kohta. Kuigi olen naiste riiietuse küsimustes täielik võhik, avaldas see pluus muljet, kuna selles oli minu jaoks hiilgavalt ühendatud 19 sajandi mood tänasega. Vähemalt nii sain mina aru! Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.<BR/>Olen lugenud paljusid blogisid ja mõnikord ka oma sõna sekka öelnud. Reeglina avaldavad neis omi mõtteid ju noored inimesed ja ei saa pahaks panna, kui see mõnda vanainimest ka huvitab. Ühed kirjutavad oma ettevõtmistest Zavoodis ja veel kusagil, koosviibimistest sõpradega, siidrist ja kõigest muust taolisest. See kõik on omal kohal. Teine liik, targad inimesed, arutavad, kuidas maailma paremaks muuta ja mis kõik selleks tuleks teha – panna kasvõi põlevad küünlad õhtuti akendele.<BR/> Sinu blogide sisu on hoopis erinev. Nii meeldiv oli lugeda, mismoodi Sa ühes neist (see oli vist 1.mail) meenutasid, kuidas Sa 10 aastat tagasi esimest korda kohtusid Andresega. Samuti oli väga kena lugeda, kuidas Sa praeguses blogis rõõmustasid selle üle, et Maibrit hakkas potil käima. Olen lugenud, et Sa hiljuti kaotasid isa ja neil päevil ka vanaema. Paraku peame me kõik ka taolisi sündmusi läbi elama. Aga kas tegelikult ei ole siiski nii, et kogu elu koosneb pigem pisiasjadest, kui millestki muust. Ja sellepärast on minu jaoks näiteks see, et Maibrit hakkas iseseisvalt potil käima palju tähtsam, kui teoreetilised arutelud, kuidas maailma muuta. <BR/>Mõni päev tagasi sain lugemiseks Diana Leetsalu raamatu “Mängult on päriselt” (2006a. noorsooramaanivõistluse esikoht), ma ei tea, kas oled lugenud. Mina olen pettunud. Kuhu on kadunud Bullerby lapsed, meie laste omaasegsed lemmikud? On’s maailm vahepeal tõesti nii kurjaks läinud!? <BR/>Pean selle pika jutu lõpetama, aga tahtsin Sulle öelda, et Sa kuulud genofondi, millel on oluline osa tulevikus. Seda tahtsin Sulle rääkida! Ja lõpuks tuli mulle meelde üks katke “Tõest ja õigusest”, kus Tammsaare kõneleb Tiinast:<BR/>“Tiina ei oska kuri olla. Tan ei oska õieti heagi olla. Tiina lihtsalt on, nagu ta on ... Aga võib ka olla, et ta on heast-paremast muidu niisama selleks loodud; et jumal on oma ingli tema kätki juurde läkitanud ja lasknud öelda: “Annan sulle ellu ainult headuse kaasa, annan ainult katseks, et kordki näha, mis sellest tuleb, kui ühelgi inimesel on ainult headus eluteel kaasas.””<BR/>Oi nüüd – selle pika jutu tõttu unsustasin Sulle soovida Sanderi siia maailma tuleku puhul õnne. Teen siis seda kõige lõpuks, sest see on ju kõige tähtsam!Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-28114280717590169612007-06-17T00:46:00.000+03:002007-06-17T00:46:00.000+03:00lugesin su postitust ja pisar tuli silma. tuli mee...lugesin su postitust ja pisar tuli silma. tuli meelde aastatagused matused ja teise lapse sünd ja kogu see olemine, ühtpidi kauaoodatud ja igatsetud, teisalt nii uus ja harjumatu. <BR/>mina soovin ka, et sa ikka edasi kirjutaksid. ja et kõik sul hästi läheks:)siuuhttps://www.blogger.com/profile/06775003889013037210noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-48383155561476265662007-06-16T17:48:00.000+03:002007-06-16T17:48:00.000+03:00Sa kirjutad alati nii südamlikult ja ilusti, et he...Sa kirjutad alati nii südamlikult ja ilusti, et hea tunne on lugeda. Kirjuta palun edaspidi ka :)Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-18247198.post-54968254448856997432007-06-16T17:15:00.000+03:002007-06-16T17:15:00.000+03:00Vanaemade surmad on kurvad :(Minu vanaemal oli ka ...Vanaemade surmad on kurvad :(<BR/>Minu vanaemal oli ka insult ja oli siis pool aastat voodihaigena põetada. Üksikutel hetkedel tundis ta meid ikka ära ka. Hendrik oli sinnani olnud tema jaoks tähtsaim inimene maailmas (ikkagi esimene lapselapselaps!), mõni aeg peale ta insulti jäin lapseootele, aga kas tema sellest jutust midagi aru sai, ei teagi. Vanaema matuste ajaks olin 6.ndat kuud rase, ja ikka kahju, et tema ei näinud Monat :( Aga eks see elu ole nii, et mõtlemisaega ei anta ja igal oma aeg...<BR/>Pulmauudised on aga alati toredad kuulda. Eriti ilusatest algustest, mille võimalikkus juba aastatega ära proovitud :)Elsahttps://www.blogger.com/profile/06151407121508344025noreply@blogger.com