Sellel nädalavahetusel käisime Tartus. Ma sain sünnipäevaks lõõgastuspaketi Dorpat hotellis Tartus ja nüüd käisime seda realiseerimas.Algul oli plaan Maibrit minu emaga koju jätta, aga kuna ema oli haige, siis võtsime Maibriti ka kaasa. Tegelikult oligi nii parem - mul on hea tunne, kui ikka kogu pere on koos. Samas, kui lapsed on kaasas, siis pead ikka nende rütmis tegutsema ja eriti ei ole mõtet raamatuid puhkusele kaasa võtta. Siiski tuleb lapsi kiita - väga ilusti pidasid end üleval ja olid kokkuvõttes tublid reisisellid.
Aga puhkus ise oli mõnus. Hotell on uus ja korralik, spa on ka väga ilus-mõnus. Elus esimest korda käisin ka soolakambris, läksime sinna koos Maibritiga. Hotellituba, tegelikult võiks öelda kohe et hotellikorter, oli meil suur ja mugav, imeilusa vaatega jõele ja linnale. Eriti ilus oli vaade muidugi õhtul.
Kuna laupäeval oli äärmiselt vilets ilm, siis jalutada ei saanudki. Tegime tutvust Tartu Kaubamaja lasteosakonnaga ja Apollo raamatupoega. Ja Lianniga :) Õnneks pühapäeval päike paistis ja saime linnapeale minna. Tartu on lihtsalt üks imearmas linn! Kõik on selline kompaktne ja inimesesõbralik. Ja muidugi mänguasjamuuseum! Nii imeline koht. Kui jätta kõrvale üks kamandav-keelav muuseumitädi. Kõige eredam mulje jäi muuseumi mängutoast, mille perenaine oli justkui muinasjutuhaldjas. Jagas igale lapsele mänge ja ka õpetas lapsi mängima. Maibritile toodi potid-pannid-juurviljad ja karu, kellele süüa teha. Sandrile lapitekk ja kotitäis kõrinaid.
Iga laps sai haldja tähelepanu. Kahju kohe, et Tallinnas sellist kohta pole. Samas teadis haldjas rääkida, et Lastekirjanduse keskus on kujundatud samade inimeste poolt, kes ka mänguasjamuuseumi tegid.Ja lõpuks Pierre. Nii head söögid, nii hea teenindus, nii lahedad nõud... ja lahedad külalised ka. Võib öelda, et väga tartulik.
Ega polegi muud, kui jään ootama järgmist korda, millal jälle Tartusse saan. Ja ma tõesti ootan seda väga.
