Pages

teisipäev, aprill 28

Pluus minu õele


English version is here.

Siin blogis on vist juba traditsioon, et millalgi peale 25. aprilli tuleb postitus teemal "mida ma oma õele sünnipäevaks kinkisin. Näide 1. Näide 2. Näide 3.  Nii et jätkan traditsiooni ja esitlen pluusi, mille õele tegin.


Pluus on tehtud taaskasutatud meeste meriinovillasest pulloverist, taaskasutatud siidist, mille ma kunagi ühes teiste siididega ära värvisin (enne oli kreemikas valge) ja ühest uuest kangast (esitüki jaoks). Esiosas kasutasin õhukest viskoosi, mis eriti sooja ei pea, seetõttu otsustasin soojuse mõttes sellele voodri panna. Kuna siid on vastu ihu nii mõnus, siis panin siidi. Nii peaks esiosa selja ja varrukatega võrreldes enam-vähem võrdselt soojas olema. Muidu hakkab ju kõht külmetama :)

Nagu näha, oli originaalpulloveris ka mõni auk.
Lõike võtsin sellise, mis on mõeldud tekstiilile, mitte trikotaažile, kuna esitükk ju ei veni ja muidu võib pluus ebamugav jääda. Kasutasin lõiget 02/2014 Burdast. Tegin varruka kitsamaks, et oleks kenam (sest varrukad on ju venivast materjalist). Samuti tahtsin, et pluusi alumine osa oleks natuke laiem, seetõttu nihutasin lõiget alt poolt pisut kanga murdejoonest kaugemale, jättes kaelaaugust nihutamata.  Tegin ka kaelaaugu natu-natukene suuremaks.
Aga alustasin kogu tööd siiski sellega, et harutasin ära originaalkampsuni kaelakandi. Tavaliselt on vabrikus toodetud kudumitel kandid eseme külge ahelpistega ühendatud. See tähendab, et tuleb vaid üks ja kindlasti see õige lõng katki lõigata ja tõmmata ning kant hargneb naksti küljest. Selle lokkis lõnga, mis harutamisel pihku jäi, aurutasin triikmasinga sirgeks ja kasutasin seda hiljem kandi taasühendamiseks kaelakaarde. Kandil, mis peale harutamist alles jääb, on silmused mõlemas servas, nii et selle saab ilusti uuesti peale silmata. Selline nikerdamine võtab küll aega, sest silmata tuleb nii kaeluse avalikult kui sisemiselt poolelt, ent tulemus jääb väga-väga ilus ja professionaalne. Sellist tegevust olen õppinud oma emalt, kes ei ole kunagi väikest lisatööd ilu nimel peljanud.


Ka luku õmblesin käsitsi külge, sest see meriinovillast kapsun oli väga õrn ja voogav ning ma olin kindel et 90% tõenäosusega ma keeran selle asja vussi, kui masinaga lukku hakkan külge õmblema. Aga selline käsitsi nikerdamine on mulle väga meeldima hakanud ja kuna mul polnud kohe üldse kiiret, siis võisin sellele nokitsemisele vabalt aega pühendada. Lisaks annab iga käsitsipiste asjale vaid lisaväärtust juurde :)
Kantisin ka luku seestpoolt esitüki kangaga, et miski ei hakkaks torkima ja et oleks ilusam (sest luku ühendamisel käsitsi tehtud pisted olid pahemalt poolt näha).


 Kui me pilti tegime, oli külm ja väga tuuline, nii et väga palju aega sättimiseks ei olnud. Nii ma vaatangi piltidelt, et kohati on pluus mul seljas natuke nihkunud. Neid pilte, kus mul tuul pluusi õhku täis puhus ja mul nagu suur paun ees oli, ma siia ei hakkagi panema :)


See pluus sobib mu uute pükstega hästi, natuke oli isegi kahju teda ära kinkida :) Aga minu meelest ongi kingitus siis hea saanud, kui teda kahju kinkida on :)))







Õde saatis mulle täna sõnumi, et "pluus on seljas, väga pehme ja mõnus. on oht, et saab lemmikuks" :) See tegi mind rõõmsaks. Sellist rõõmu saab kogeda vaid siis, kui oled kingi oma kätega valmis teinud. Nii et võib öelda, et tegijale jääb sama suur või suuremgi rõõm, kui kingi saajale!


neljapäev, aprill 23

Uued püksid! Alexandria Peg Trousers


English version is here.

Kui välismaiseid õmblemisblogisid külastada, siis jäävad pidevalt silma igasugused huvitavad firmad, kes lõikeid teevad. Juba ammu oli blogides suur Named Clothingu vaimustus ja eelkõige nende Jamie teksalõike pärast. Mul on juba ammusest ajast kihk leida enda jaoks see kõige parem teksade lõige ja ma kujutan ette, kui tore on siis endale muudkui aga pükse teha :) Unistus! 
Sattusin teksalõike otsingutel jälle Named lehele ja avastasin, et neil on uus kollektsioon välja tulnud. Selles kollektsioonis hakkasid silma ühed püksid - Alexandria Peg Trousers. Ma ei teagi, kuidas seda tüüpi pükse eesti keeles kutsutakse :) Aga teksade kõrval on selliste pükste tegemine mul teiseks suureks unistuseks. Kunagi üheksakümnendatel olid mul ühed sellised -  sinised ja lilledega :) 



Kuna püksid tundusid modelli seljas üsna ilusad, siis otsustasin seda lõiget katsetada. Ostsin PDF versiooni, nii et sain kohe lõike välja printida ja Maibriti abiga ka kokku kleepida.
Named Clothingu arvates on keskmine naine 172 cm pikk, nii et otsustasin kohe alguses lõiget lühendada nii kehaosas kui sääreosas. Tegin kahjuks vea ja valisin mulaaži tegemiseks geomeetrilise mustriga riide, nii et diagonaalsed voldid, mis suundusid sammuõmblusest üles küljeõmbluse poole, jäid märkamata. Kehaosa lühendamine polnud ka õige mõte, nii et kui päris kangast lõikama hakkasin, siis lõikasin kehaosa nii nagu ette nähtud. 


Aga nende diagonaalsete voltidega nägin ikka vaeva. Ma pole küll suurem asi proovitegija, aga sain aru, et sammuõmblus oli liiga pikk ja küljeõmblus liiga lühike. Kuna vead tulid välja alles siis, kui ma õigest riidest pükstele proovi tegin, siis ei jäänud muud üle, kui eest ja tagant keskelt vööjoonelt süvendada, samuti istmikuõmblust süvendada. Asi läks paremaks aga mitte täiuslikuks. Kuna ma enam midagi muud teha ei osanud, siis jätsin püksid selliseks ja otsustasin ebatäiuslikkusega leppida. 
Teine probleem oli kangaga. Ostsin selle viskoosi-polüestri krepi kunagi Trendist. Trendi kohta oli ta üllatavalt soodne. Tookord võlus mind just see "krepilisus" ja kanga langevus. Aga hind oli ilmselt seetõttu odav, et kanga järeltöötluses oldi praaki tehtud. Sest see kangas andis tugevalt värvi. Kui ma olin kanga ära aurutanud, ilusti mööda lõime pooleks pannud ja lõikedki peale kinnitanud, avastasin, et mu käed on täiesti sinakashallid. Võtsin siis lõiked ära, pesin, kuivatasin ja aurutasin kanga uuesti. Lõikasin siis tükid välja ja hakkasin õmblema ja sain aru, et see kangas annab ikka värvi! Nii et valmis pükse pesin kaks korda üle ja ema soovitusel leotasin kanges soolvees. Loputusvesi jäi küll puhas, loodame, et rohkem värvi need püksid ei eralda.



Õmblemisjuhendis oli osa asju minu jaoks kummalised. Näiteks välimine taskukott oli soovitatud õigest kangast teha, sisemine oli aga kahes tükis - ülevalt poolt kangast, alt voodrist. Ma tegin välimise taskukoti (selle, millega taskuserva nö keeratakse) voodrist. 


Kuna ma ostsin omale peale pikka kaalumist kaua ihaldatud valged tennised, siis mõtlesin, et need püksid sobiksid uute tennistega hästi. Aga sellisel juhul ei tohi püksid olla kolmveerandpikkusega. Nii et ma õmblesin pükstele mansetid alla. Nööriks kasutasin atlaskanti, mille pooleks murdsin ja läbi õmblesin.


Enesetunne on nende pükstega hea. Maibrit ütles õigesti, et need on väga dressipükste moodi. Nii et mul on nüüd sellised krepist dressipüksid :) 





Aga teksasid pole ma ikka veel tegema hakanud. Kaalun, kas võtta lõige olemasolevate pealt, kasutada Burda 3/2014 lõiget või osta Named Jamie Jeans lõige või hoopis Closet Case Ginger jeans :) Mulle tegelikult väga meeldib kasutada lõikeid, mis on välismaistes blogides populaarsed - mul on tunne, nagu ma osaleks siis teatud sorti ühisõmblemises :) 
Aga enne on mul vaja hoopis lastele õmmelda ja uuel nädalal saan postitada ühe juba üles pildistatud asja, mis peab laupäevani saladuses olema :)
Named Clothing Jamie Jeans
Closet Case Files Ginger Jeans
Burda 3/2014


esmaspäev, märts 23

Uued kleidid


Juba ammu oli mu silm sellel kleidil (Burda 12/2012) :

Foto: Burda Style 12/2012
Millegipärast paelus mind sellise kanga ja lõike kooslus. Mõistus ütles küll, et see ei ole just unelmate kombinatsioon, aga ikka meeldis.
Kui ma ühel päeval Tallinnas jalutades juhuslikult Rävala puiestee Kangastuudiosse sattusin, siis leidsin sealt ühe tagasihoidliku kanga, mis mulle väga-väga meeldis. Koostises on minu mäletamist mööda 67% villa ja siis veel kolme erinevat kiudu, mis mulle kahjuks meelde ei jäänud. Kangas on selline kerge, pehme ja üsna hõre. Natuke karvastatud ja meenutab õrnalt flanelli. Kindlasti on tal ka mingi peen nimi, aga mina seda kahjuks ei tea. Ja hind oli ka väga soodne, 10.-/m :) Selline asi teeb ju alati rõõmu :)


Kui ma kleidi lõike järgi välja lõikasin ja kokku traageldasin ning selga proovisin, ei olnud ma aga üldse niivgäga rõõmus. See kohe üldse mulle ei istunud. Õnneks on Andres mul juba üsna koolitatud proovitegija, nii et seljalt võttis ta ise oma silma järi kokku, mis ülearu oli. Samuti tegin ühed sissevõtuvoldid lisaks. Samuti muutsin õlga, sest ma olen üsna längusõlaline.
Eest lahtikäivana olin seda kleiti kohe ette kujutanud, samuti kannaga ja ümarate nurkadega kraega.
Kõige hullem mässamine oli seelikuosaga. Tegin seda viis korda ümber. Harutasin taskud ja luku ka ära, mis ma optimistlikult olin kohe külge õmmeldnus, sest kui vale see kahar seelikuosa ikka saab olla? Sai, ja väga. Lõikel oli ta selline kaardu venitatud trapets. See nägi seljas välja, nagu mu alumine osa oleks kolm numbrit suurem, sest puusadele tekkisid tiivad. Natuke oli ka mu oma viga, sest esialgu proovisin kroogete asemel teha voldid, sest need peaks reeglina praema tulemuse andma. Kuna ma aga ei osanud neid strateegiliselt positsioneerida, läksin lõpuks ikkagi lihtsama vastupanu teed ja tegin krooked. Samuti lõikasin alumise osa ristkülikuks oma ema soovitusel ja see tõigi asjasse lahenduse. Järsku istus kõik ilusti :)
Ainuke asi, mida ma ei muutnud, olid varrukad :)
Nööbid on ostetud Karnaluksist. Need on plastmassist, aga sellise mati pinnaga, et isegi ligidalt vaadates tundub, nagu oleks nad kangaga kaetud.



Olen seda kleiti juba kaks korda kandnud ja mõlemad on olnud üsna istuvad üritused, kuid kleit ei ole üldse kortsunud. Ahjaa, seelikuosal on üsna paksust viskoosist vooder, eks see ka aitab.
Sõbrannaga tegime nalja, et selle kleieiga olen nagu Väike Maja Preeriast filmist :) Ma olen kandnud seda kleiti ka nööridega saabastega, nii et ainult kübar on puudu :)
Ema jälle arvas, et see on selle kleidi moodi, mis "tuli peale rahvarõivaid". Ma saan aru, mis ta mõtles, aga me kumbki ei suutnud meenutada selle kleidi nime. 
Aga mulle see kleit meeldib ja kohe tahan selga panna. Soe ja mugav.


Maibriti kleidi tegin juba varem. Ta on enamikest oma kleitidest välja kasvanud, nii et hädasti oli uut vaja. Sarnase lõikega kleidi olen ma Maibritile juba kunagi teinud, aga kuna see lõige oli kuni suurusele 128 cm, aga Maibrit on meil ikka pikem juba, siis ühendasin ma kaks lõiget omavahel. Vaatamata kalkuleerimistele ja mõõtmistele tuli proovi käigus kaelakaares kaks volti siiski avada, et kleit normaalselt istuks. 


Kangas on ilmselt puuvillane. Ostetud ammu Abakhanist. Seda on mul veel kõvasti järel, sest ostsin tookord oma kleidi jaoks - mul oli mingi kindel visioon tookord, aga enam ei mäleta milline täpselt :) Midagi tahtsin vilturiidest teha, seda mäletan.
Tegelikult tahtsin ka Maibriti kleidi diagonaalis lõigata, aga kuna tegu ei olnud korrektsete ruutudega, vaid ristkülikutega, siis andsin alla.


Väikese kaunistuse mõtlesime koos Maibritiga välja, et kleit liiga igav ei jääks.


Eksponeeritud metall-lukk oli mul üks kinnisideedest :)


Selline ta sai. Ka natuke nagu mingist vanast filmist :)


Ja natuke teemavälist. Meie armas jääkaru Minni sai nelja-aastaseks! Lapsed tegid talle hakklihatordi, panind küünlad peale ja puhusid ka mõned õhupallid täis. See, et Minni niimoodi rahulikult seda torti vaatab, on meie keelitamise töö. Eks ta ehk natuke õppis eelmisest aastast, kui ta sööstis oma torti sööma koos põlevate küünaldega ja pooltest vurrudest ilma jäi. Tuba oli kärsahaisu täis, aga teda see küll ei heidutanud. Seekord oli ta sõnakuulelik - ootas, kuni lapsed küünlad ära puhusid, eemaldasid ja seejärel kulus vist vähem kui 20 sekundit, et taldrik tühi oleks :)
Ja muidugi me laulsime talle sünnipäevalaulu ka. Ja kingitusteks olid kondid :)



pühapäev, märts 8

South Pole müts. South Pole hat.


Olen kudumises endiselt mütside kudumise lainel. Seekordse mütsi puhul kasutasin uhkete palmikute või efektse mustri asemel tagasihoidlikku kudumistehnikat - vitsa. Ma ei ole siiani eriti vitsa kudunud ja tavaliselt seostub see minu jaoks rahvuslike kinnastega. Mõtlesin et ülijämedast lõngast ja ringselt kootuna võib ta täitsa huvitav jääda. Minu jaoks tuligi huvitav :) Ja jämedast lõngast koon ma mütse selle pärast, et minule sobivad mütsid peavad olema volüümikad :)

I am still in the hat knitting mode. This time I chose to work with Estonian traditional knitting technique called "vits" instead of the cables that I usually like to do. In Estonian traditional knitting, "vits" is usually incorporated into the fair isle mittens cuff part and it is often worked using two colours. As voluminous hat is what I am usually aiming for as it fits me best, I chose super bulky yarn and opted for one colour "vits". I like this humble, yet captivating "vits" spiralling up forming beautiful horizontal knitted stitch lines.
   


Halli mütsi jaoks kasutasin üht oma lemmiklõnga, SMC Highland Alpaca, toon 2992 (ostsin Karnaluksist). See on alpaka ja villa segu pooleks ning väga pehme ja jämeda lõnga kohta hea langevusega.
Punase mütsi tegin DROPS Polaris lõngast. Tellisin selle punase (toon 08) Rohelisest Vihmavarjust ja nagu interneti teel ostes ikka juhtub, oli pakki avades suur "värviüllatus". Ma arvasin ostvat sellist jõuluvana kuue värvi punast, aga pakist tuli välja üsna veinipunane lõng. Algul olin pettunud ja mõtlesin selle lõnga kellelegi edasi anda. Aga siis proovisin kududa ja mulle hakkas see toon nii tohutult meeldima! Nii et pimesi ostmisel on ka eeliseid - ajavad kastist välja :) Sest sellist tooni ma reeglina mitte kunagi ise ei osta.

For grey hat, I used one of my favourite yarns, SMC Higland Alpaca (shade 2993). I like how it drapes nicely for a bulky yarn.  The yarn is 50% alpaca and 50% wool, so quite luxurious :) 
The red yarn is Polaris by DROPS (shade 08). I ordered it online and thought it would be kind of christmas red. When I opened the parcel I was quite dissapointed as this kind of red is not in my comfort zone. But I ended up loving it! So online shopping really helps to step out from the comfort zone :)

Kirjutasin mütsile ka juhendi, selle nimeks sai South Pole. Saadaval on see nagu ikka, Ravelrys. Samuti Loveknitting lehel. Ja minu käest otse saab ka osta, kui mulle kirjutate :) Seekord tegin juhendile ka täispika videoõpetuse, no kohe silmuste loomisest kuni otste peitmiseni :), samuti fotoõpetuse vitsa tegemise kohta. Juhend ja video on inglisekeelsed.

I also wrote a pattern for this hat. It is called South Pole and it is available in Ravelry. Also in Loveknitting. The pattern includes a full video tutorial, from cast on to finishing  as well as photo tutorial on how to make the "vits" and tubular cast-on. 




Eile oli mul hea võimalus kasutada ka  meesmodelli, kes oli lahkelt nõus minu mütsidega poseerima. Selleks et näidata, et see müts sobib kenasti ka boheemlaslikumat tüüpi meesterahvale :)
Piltidel olev aadress krentupatterns. com veel ei tööta, aga varsti-varsti juba :)

And the last photos show that this hat is quite unisex :) The page krentupatterns.com is coming up soon :)






esmaspäev, veebruar 16

Kiire teadaanne õmblushuvilistele

Kuna minu blogi külastab palju õmblushuvilisi, siis annan teada järgmist.
Minu ema, kes on arusaadavalt ka mind õmblema õpetanud, korraldab väikesele grupile õmbluskursust, kus õmmeldakse valmis voodriga jakk.
Kursus on mõeldud õmblushuvilistele, kel juba natuke õmbluskogemust olemas ja kes soovib oma oskusi järgmisele tasandile arendada. Tunnid on jagatud teooria osaks ja praktika osaks. Grupis on neli inimest, praktilises tunnis on korraga kaks inimest. Kursus toimub Tallinnas ja tundide ajad lepitakse kokku nii, et kõigile sobiks. Kursusel käiakse läbi kõik etapid, alates juurdelõikusest, proovitegemisest, taskutest-nööpaukudest kuni lõppviimistluseni ja pressimiseni. Kursuse lõpuks on tublil osalejal lisaks uutele oskustele ka hästiistuv omatehtud voodriga jakk.
Alanud kursusele on olemas üks vaba koht, kuna ühe osaleja plaanid muutusid ja ta ei saa kursusest osa võtta.
Kel soovi, siis võite minule meili saata (aadress on üleval paremal nurgas või kirjutada kommentaaridesse. Kuna kursus on juba alanud (uue õpilasega tehakse esimene tund järgi), siis väga palju aega mõelda ei ole :)

Ja ka õmblemisteemast - ma avastastin eelmisel nädalal Tallinnas käies ühe väga ägeda kangapoe - Kangastuudio Rävala puiesteel. Nad olid mul FB-s küll laigitud, aga alles nüüd jõudsin poodi. Mulle jäi esialgu mulje, et tegu on väga eksklusiivse poega, nii kauba kui hinna mõttes, aga suur oli minu üllatus, kui leidsin sealt ka väga korralikku villast (osa isegi kašmiiriga) kangast hinnaga isegi 10.- /m. Kõige parem valik oligi seal villase kanga osas, oli isegi villast trikotaaži, sellist kenasti drapeeruvat. Ühesõnaga - kangasõltlased ja õmblushuvilised - minge vaadake ja katsuge ise üle (ja tehke kliendikaart ka, see annab -5%).



reede, veebruar 6

Mütsid


Juba sügisel kudusin endale mütsi. Mulle meeldib mütse kududa - hea väike töö ja kiirelt saab  valmis. Ja kui ei sobi, pole kahju ka üles harutada.
Kuna ainuke viis, kuidas mulle mütse kanda meeldib, on nö kuklas, siis arusaadavalt ma teen selliseid kuklamütse.



Kasutasin venitatud silmuste tehnikat ehk et kui sinisega kudusin, siis pruune silmuseid venitasin, nii et kogu aeg oli ainult üks lõng töös. Mulle see tehnika meeldib, kasutasin seda ka oma 8. klassis kootud esimese kampsuni puhul ja õppisin selle Lõngakera saatest, mida tegi Tiina Meeri ja mida ma  vaatasin (oli vist teisipäeviti kell 16.20) vihik ja pastakas käes ja üritasin üles kirjutada nii palju kui võimalik :)
Sooniku alustamiseks kasutasin tubular cast-on võtet, see näeb välja nagu poe mütsidel :) Mulle meeldib! Tegime Andresega sellest video ka, link on allpool.



Lõng: Drops Andes, pruuni kulus 100 g, sinist 50 g
Vardad: 8 mm, sest ma koon lõdvalt
Juhendi kirjutasin ka: Ravelrys
Andrese abiga tegin video tegin ka: Youtubes





Vaatamata sellele, et müts mul juba sügisel valmis sai, hakkasin seda alles nüüd kandma, sest voodri panemine võttis nii kaua aega. Õigupoolest läks voodri tegemisele ehk pool tunnikest, aga ei saanud kuidagi kätte võetud seda tööd :) Aga meie tuulepealsel maal on vooder kootud mütsil must. Nii et mütsi sees on mul tähistaevas.

Voodri kinnitasin salapistes

Müts pahupidi
Siis oli vaja mütsi Maibritile. Võtsin siis jälle oma armastatud ja hulgaliselt koju varutud Drops Lima lõnga ja hakkasin kuduma. Soonikut alustasin samuti nagu oma mütsil ja edasi tegin ohtralt palmikuid. Tuti tegi Maibrit ise, aga sai pisut lõdvalt mütsile kinnitatud, vajub viltu. Tuleb paremini kinnitada.





Lõng: Drops Lima, toon 4377, kulus 2,5 tokki
Vardad: 4 mm


Maibriti mütsile läks triibuline vooder. Ta ise valis mu kangalaost.
 Lisaks olen ma veel nii mõnedki sokid kudunud, aga need lähevad kohe jalga, nii et pilte pole. Sokke on ka mõnus kududa - üldse ei pea mõtlema :)
No ja igasugu poolikuid asju on mul siin rohkem kui küll - ma olen kõva alustaja :) Loodetavasti valmib midagi ka, sest vajadus kampsunite järgi on täitsa olemas. Ja tegelikult on ka tohtu õmblemisekihk peal :)