Isetegevusülevaatus

Enne, kui teen reisijuttu, reastan siia oma viimase aja õmblustööd.

Maibritile tegin linase kleidi. Linane on minu lemmikmaterjal suveks. Antud kangas on ostetud Haapsalu laadalt, väidetavalt on tegu Pärnu linasega. Üsna kõva kangas oli, aga pesin ta alustuseks kaks korda 60 kraadiga ja kuivatasin masinaga, et kõik kokkutõmbamised toimuks ära ja saaks seda kleiti ka edaspidi masinaga kuivatada, mis teeb linase mõnusalt pehmeks. Lõike võtsin Burdast ja algul olid mul suured kahtlused, kas sellest üldse asja saab, sest tegu on nats teistmoodi lõikega, kui ma tavaliselt olen Maibritile teinud. Aga materjal ja lõige sobisid hästi kokku ja tulemuseks on üks minu lemmikkleitidest, mis ma Maibritile teinud olen. 

Mida vanemaks Maibrit saab, seda vähem talle poseerimine meeldib. Seetõttu on meil palju hüppamise pilte, nii ta tunneb end vabamalt :)

Sander-Kipskäele tegin püksid. Käsi on kipsis õnnetu kukkumise pärast puu otsast. Need püksid peaksid olema hoopis mu teises blogis, kuna tegu on taaskasutustööga, aga ma olen täna kohutavalt laisk ja teen vaid ühe kokkuvõtva postituse. Need püksid on siis tehtud ühtedest naiste pükstest, mis ma kaltsukast ostsin. Materjal on mõnusalt langev linane, pesin-kuivatasin selle läbi samamoodi, nagu Maibriti kleidi kanga. Lõige on taas Burdast. Natuke suured tulid need püksid, aga Sander kasvab ka kiiresti :) Sandri pluus pole pildil üldse see "õige", aga kuna käsi oli just kipsi saanud, siis ei hakanud last traumeerima mitteveniva pluusiga ja jätsime selle minu suure pluusi talle selga.

Siis ma tegin endale seeliku. Ilma lõiketa ja tõesti vaid mõne tunniga. Õmblesin kaks seelikupikkust kangast toruks, tegin ette ja taha voldid, õmblesin üles kummi jaoks tunneli, kumm sisse, alläär ja valmis. 

See pluus peaks ka teises blogis olema. Ostsin selle ka kaltsukast, tegu on 98%siid ja 2% elastaan-pluusiga, suuruses 42. Kuna ma tavaliselt kannan 34-36, siis oli ta seljas paras kott. Ema abiga panime mõlemale õlale kaks volti, olemasolnud tagumised sissevõtuvoldid said süvendatud, samuti korralikult sisse võetud külgedelt. Harutasin kaenla alt varrukad keha küljest lahti ja tegin keha ja varruka sissevõtud eraldi ära ja siis õmblesin varruka tagasi, nii tuleb ilusam, kui need koos õmmelda. Tulemuseks on pluus, mis mulle väga meeldib ja mis on siidist! 

Nüüd ma olen vist kenasti tõestanud seda, et käin kaltsukas tihti materjalide pärast, ja jahin siidi ja linast :)

Siis tegin endale mõned käevõrud ka.Ülemine on makramee+pärlid, alumine kett, millesse on osaliselt nahkpael põimitud. Ja üks pisike-peenike on lihtsalt pärlid kumminiidil.

Vöö on ka sekkarist. Õmblesin vööle need kaks ovaali, kuna seal oli mingi tobe tekst (a la "authentic jeanswear" vms). Iseenesest on tegu ausa nahkvööga.

Siis panin taas tööle trikotaažliini. Õmblesin ühe portsu retuuse ja t-pluuse. Osad olgu siin eksponeeritud.

Ostisn Maibritile Nextist armsa pluusi, sinna juurde tegin tumesinised tähekestega retuusid.

Ühe õlapaeltega asja alla tegin "maika". Võtsin "lõike" ühe teise Maibriti särgi pealt. Õmmeldes aga mõtlesin, et paneks mõnda kohta ikka pisi ka ja nii tuligi sellest hoopis pluusi moodi asi.

Üks ports toodangut :)

Ja lõpuks üks Andrese käsitöö - meie uus terrass. See terrass sai alguse sellest, et ma tahtsin ühe teise terrassi jaoks osta päikesevarju. Istusime poes päris pikalt ja see päikesevari ei tundunud kohe üldse õige mõte. Järsku aga "avastasime", et miks osta terrassile päikesevari, parem teha loodusliku päikesevarju alla terrass. Enne oli seal liivakast, aga kuna keegi enam seal ei mänginud, siis sai liivakast ära võetud ja selle asemele kena palkon ehitatud. Sügisepoole on muidugi oht, et õun kukub teetassi, aga muidu on see puu ja palkon nagu kokku loodud.

Kleit kampsunist

Mul läheb endal ka aeg-ajalt meelest, et mul on ju teine blogi ka, kuhu ma aastas korra sissekandeid teen :) Täna siis oligi see tähtis sissekande päev ja nii suure sündmuse puhul teen siingi reklaami :) Tegin kampsunist kleidi, kel saamisloo vastu suurem huvi, siis olete lahkelt palutud Rohekasse kleidikesse.

Totaalset tibijuttu ja maailmaparandusjuttu

Ma jätan siis maailmaparandusjutu viimaseks, sellega on soliidsem postitust lõpetada:)
Aga tibijutust siis. Alustame huulepulgaga.
Alati, kui ma kuskil poes käin ja saan ülimeeldiva teeninduse osaliseks, tahkaks kohe sellest igal pool hõigata:) Mul oli selline mure, et tahtsin väga omale mingit värvi huulepulka, sest muidu ma kasutan vaid peaaegu läbipaistvaid huuleläikeid, aga kuidagi ei osanud seda õiget poest leida. Mul on see huulepulgasoov juba ammune asi aga kuna õige leidmine on nii raske, siis ma olen siiani käega löönud. Aga ühel päeval, kui mul seoses äralangenud kokkusaamisega järsku palju aega sülle kukkus ja kuna ma juhuslikult just Solarises olin, siis astusin Make Up Store'i sisse. Rääkisin sellele müüjale, kes minu poole esimesena pöördus, oma suure mure ära :) Ja küll on tore, kui sa leiad inimese, kes saab täpselt samamoodi kogu sellest värviasjandusest aru kui sa isegi. Alustuseks soovitas ta mulle huulepulga asemel kombinatsiooni huulepliiats (väga pehme) pluss huuleläige (püsib kaua). Sellega ma olin kohe päri, kuna mu õel just selline komplekt klassikalise huulepulga asemel on. Seejärel suunati mind sujuvalt meigitooli ja hakkati aga pliiatseid ja läikeid testima. Ülteme nii, et ma poleks ise elu sees selliseid valikuid teinud aga tulemus oli just mulle sobiv. Ja see teeb ju nii suurt rõõmu, kui leiad just selle õige tooni, või kaks... Ma leidsin kaks :) Ja müüja nimi oli Kairit, soovitan!

Kreemijuttu ka:) Ma kirjutasin jõuluvanale, et soovin Dr. Hauschkalt midagi. See Hauschka on mul juba vana lemmik, aga vahepeal ma hakkasin koonerdama ja ostsin Lumene parabeenivaba sarja. Jõuluvana tõi mulle Melissi kreemi ja see on nii supermõnusa lõhnaga ja mõnusa tundega et ohh... Mulle üldse tohtult nende Hauschka asjade lõhnad meeldivad, sellised natuke heina ja natuke millegi seletamatu lõhnad:)

Ja siis ma juhtusin ükspäev mingile artiklile, kus räägiti sellisest Eesti looduskosmeetika firmast nagu Moshi. Ja kuna ma olin just sellisel looduskosmeetika lainel ja kuna tegu on ju ka meie omamaise firmaga ja mis seal salata, pakendid on ka nii lahedad, siis tegin ka sealt tellimuse :) Algul ma olin natuke kurb, et neil üldse kreeme pole, aga hiljem, kui ma kodust kreemitegu hakkasin uurima, sain aru, et kreeme on vist lühikese säilivusaja tõttu raske müüa? Igal juhul tellisin näoõli ja jojobaõli ja eeterlikke õlisid ja ühte mangolõhnalist kehakoorijat. Ja siis veel mangovõid, millega ma ei osanud alguses midagi peale hakata, sest tegu oli sellise üsna kõva ja mitte just eriri hästi lõhnava rasvaga. Olles natuke internetis tuhlanud, julgesin ma siis selle mangovõi üles sulatada ja talle jojobaõli ja eeterlikke õlisid sisse mikserdada, et saaks natuke määritavama segu. Eeterlike õlidega pingutasin vist natuke üle aga esimese kreemiteo kohta käib küll. Näoõli ja jojobaõli (kuhu ma ka natuke eeterlikke õlisid sisse segasin) on väga mõnusad, samuti meeldib mulle väga ka see kehakoorija. See lõhnab nii imeliselt mango järele ja kuna koostisained tundusid kõik sellised söödavad, siis ma isegi natuke proovisin seda :) Kuna koorimisagent on suhkur, siis oli hea küll, kuigi natuke jäi ikka lõhnaõli maitset lõpuks suhu:)
Ja nüüd on mul siis suur kihk ise päris kreemi teha, no ikka emulgeerida ja doseerida. Aga produktide tellimiseni pole veel jõudnud, kuig Hobipunkt on riti ja rästi läbi töötatud :) Kui leiaks veel ühe kauem säiliva näovee retsepti ka... Tahaks sellist teha, nagu Hausckal on :)

Aga maailmaparandusest ka. Sander  ajas mind täna kell 4.45 üles, ise küll peale seda õndsalt edasi magades. Ja kuna mul on hetkel nii palju igasugu ideid peas, siis hakkasid need kohe jälle peas ringi käima ja edasi magamisest ei tulnudki midagi välja. Kui ma olin pooleli olevad kindad ära lõpetanud aga und ikka veel ei tulnud tagasi, siis hakkasin, nagu ikka, netis kolama ja leidsin jälle palju põnevat minu suure iidoli Reet Ausi teemal. Näiteks tema kõne TEDx-l või siis Jaak Kilmi tehtud film Out of Fashion või siis trashtotrend.com leht. Kas pole inspireeriv, mida saab teha 300 paarist Montoni praakpükstest? Või teksatükkidest?  Vaadake kindlasti ka videoklippe selle lehe Documentary rubriigist. Peale selle info (mis enamikus on küll ju teada aga ikka tore uuesti kuulata) ja inspirastiooni tulva oli raske võtta kätte mingi ÜKS töö, ma oleks tahntud paralleelselt lõikuda teksasid ja õmmelda vanadest teega värvitud voodilinadest romantilisi kleite. Kuna aga hommikul tuletas end meelde tõsiasi, et Sandril pole üldse kodudressipükse, siis võtsin ma hoopis kätte ühe tüki uhutud dressiriiet ja õmblesin kaks paari ülilihtsaid kodupükse, ilma igasuguste kaunistusõmbluste või -detailideta.
Reet Ausi mõju all olen ma ikka veel ja üritan leida mingitki põhjust, miks ma ikka sinna HjaMi lähen, kui kuhugi väljamaale satun.... Lõppu ka väiksed luuleread :)

Muuda ennast, muutub maailm,

    mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;

    kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,

    nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Uued ja vanad hobid

Mul on nüüd üks uus hobi. Nagu ma juba ükskord mainisin, võtsin oma fimo ja pärli karbid jälle välja ja ei ole neid siiamaani ära pannud. Muudkui voolin, küpsetan, lakin ja väänan traati. See on nii tohtult mõnus ja loominguline tegevus, et ma olen siin korduvalt terve öö kogemata üleval olnud ja ehteid valmistanud. Ja neid on tehtud ka juba päris palju, aga kuna mu õde hakkas lahkesti minu agendiks, siis on paljud asjad juba uue omaniku ka leidnud. Nendel piltidel olevad tegin ma iseendale.
Mulle endale meeldib kanda selliseid lihtsamaid asju :)

Need kõrvakad tegin ma punastest plastmasskuulidest ja Andrese tööriistakarbist leitud seibidest. Need on minu vaieldamatud lemmikud :)
Nende fimokuulide tegemisel võtsin lahti ajakirja "Suvi aias" ja leidsin sealt ilusate kreemikate, peaaegu ära õitsenud rooside pildi. Üritasin järgi teha, tuli nagu tuli :)

Nende kõrvakate puhul oli minu panus vaid konksu ja lille ühendamine.

Unustanud ei ole ma ka oma vanasid hobisid. Viimasest Interweave Knitsist pärit Apres Surf Hoodie on valmimisel. Kui ehteid ja peenrarohimist poleks vahele tulnud, oleks huudi juba ammu valmis. Seda on väga mõnus kududa ja lõng, Rowani Cashcotton 4 ply Veimevakast, on lihtsalt ülimõnus. Hetkel on seljatükk ja üle poole esitükist valmis.
Ja minu kõige vanem ja unarusse jäetud hobi - õmblemine. Eile õhtul tuli suur isu õmmelda ja tükeldasin ära kaltsukast ostetud ühekroonise meestesärgi, eesmärgiga teha sellest üks naiselikum pluusike. Praegu jäi töö seisma, sest liimiriie ja overlok on linnas. Nädalavahetusel jätkan siis.
Ja nagu mainitud, tegelen hoogsalt ka peenarde rohimise ja kastmisega. Rohimine on üks väga mõnus töö, kui vaid neid sääski poleks. Aga kuna mul on peenrad üsna rohtu kasvanud, siis vaatepilt peale rohimist täidab südame suure töörõõmuga. Aiapidamine võtab palju aega, aga annab palju ka tagasi. Ja ma ei pea siinkohal silmas vaid lilli ja köögivilju :)
Loodetavasti saan varsti juba mõnda valmis tööd ka näidata!

Uued kleidid

Et õmblemine, minu põhiline hobi, siin blogis väga vaeslapse ossa ei jääks, siis tuleb ikka kõik need vähesed asjad, mis ma viimasel ajal teinud olen, kirja panna.
Jõulude ajal tegin endale kleidi. Kuna ma pole viimaste aastate jooksul ühelgi viisakamat riietust nõudval peol käinud (välja arvatud õe pulmad, aga siis ma olin ka "eriolukorras"), siis polnud mul Andrese jõulupeoks, mis seekord toimus Glorias, küll midagi selga panna. Korjasin kokku kõik oma tahtejõuriismed, sest õmblemisetuju puudus täielikult, vaatasin üle olemasolevad kangad ja ajakirjad ja asusin tööle. Õnneks oli mu ema parajasti linnas, kes aitas mul moodi valida, lapsi hoida ja proovi teha. Kangas on villane krepp (kahjuks kortsub) ja snitt on Burda Easy Fashonist sügis/talv 2007. Peab ära mainima, et mul on väga vähe piduriideid, millega ma ise nii rahul olen. Aga selles kleidis tundsin ma end ikka väga hästi (kaasa aitasid ka spetsiaalselt ürituse tarbeks soetatud riidest kingad, millega küll väga kaua ei kannata seista).
Maibrit nõudis ka pildi peale, kuigi temal selleks hetkeks veel uut kleiti ei olnud.
Nädalavahetusel tegelesin jälle teemaga "Anna asjale uus elu". Laupäeval käisin üle pika aja Emmas ja soetasin sealt jälle kotitäie siidist/villast/linasest riideid, eesmärgiga need ümber töödelda. Kuna mul oli juba mõni kott sellist "toorainet" kodus ootamas, siis tekkisid kerged süümepiinad, et tassin asju koju nagu hamster aga midagi ei tee. Süümepiinad on vahel päris heaks initsiaatoriks, seega lõin jälle esikusse suure laua lahti ja tirisin masinad kapist välja ja hakkasin õmblema. Võtsin ette ühe rohelise linase seeliku, millest nüüdseks on saanud Maibriti seelik (mulle ei meeldi sõna "tuunika", seega ma nimetan seda seelikuks). Kantideks ja katteriideks kasutatud ruuduline sits on pärit Andrese ema varudest, mis ta kunagi mulle kinkis. Selline vanast-uus teema inspireerib mind tohutult. See on hoopis midagi muud, kui uuest kangast õmblemine. Kõige muu hea juures on plussiks ka kleidi omahind, viis krooni.
Aga Maibritist hakkab juba preili kasvama, sest temale see "kotiriidest kleit" väga ei meeldinud. Eks paistab, kas hakkab kandma või mitte. Aga ma arvan, et kui ta suureks saab, siis keeldub ta selga panemast roosasid ja rohelisi riideid, sest lapsepõlves olid tal kõik riided just nendes värvides :)
Pilt on tehtud vanaema "fotostuudios".

Kirbuturg

Ma olen praegu täitsa emotsioonidest tulvil, sest käisin kirbuturul. Ja see oli üks väga lahe meelelahutusüritus. Ma käisin müümas. Ma pole iialgi ühtegi oma asja müünud, sest olen väga vilets ärimutt. Kõik olen niisama ära andnud. Täna siis teistsugune kogemus.
Käisin kauplemas koos Kristaga. Kahepeale orgunnisime endale müügilaua ja stange ja olime väga suurel üksmeelel ka hindade osas. Kõige kallim asi oli meil 20 krooni. Ja äri läks hästi! Ootamatult hästi. Eriti tore oli näha mõne inimese silmis siirast rõõmu soodsalt soetatud riidetüki üle. Üks pensionär, kes ostis minult noortepärase tepitud jope! manitses, et liiga odavad hinnad. Samas teine pensionär hakkas tingima, ja sai jope 15 kroongia. Nii et inimesi on väga erinevaid:) Nagu see oleks mingi uudis, eks. Lõpus lasime veel hindu alla ka ja saime peaagu kõikidest asjadest lahti. Kõige rohkem selle kauplemise juures meeldis mulle suhtlemine inimestega. Kui ma oma esimesest krambist üle sain, sujus soovitamine-õrn pähemäärimine üsna sujuvalt. Ja inimesed olid kõik heas tujus ja päike paistis!
Vahepeal jalutasin ka turu peal ringi ja uurisin teiste väljapanekuid, aga noh, kleit, mis mulle meeldis maksis 125.- ja laste püksid 50.- ja need tundusid meie hindade kõrval ikka väga röögatud. Meil, muide, maksid kõik lasteasjad 5.- Tundus, et osad inimesed tahtsid ikka teenida. Me tahtsime saada uut kogemust ja asjadest lahti. Muidugi olin endale lubanud, et ei osta midagi, sest ma ei vaja midagi. Siiski soetasin Maibritile pisikese teletupsu ja ühe üliarmsa velvetkleidi, mille mõlema hind oli minu meelest sobilik kirbuturule.
Ning peab ütlema, et need viissada krooni, mis ma teenisin, on kohe nagu erilise tähendusega. Et sain meelelahutust ja raha pealekauba. Ja kappidesse ruumi, mida ei tasu ka alahinnata. Ma läheks kindlasti veel kauplema kunagi ja kindlasti koos Kristaga:)

Anna asjale uus elu: pluus ja kingad

Kunagi ammu ostsin kaltsukast ühe väga pehmest puuvillast ning ilusa mustriga pluusi. Kahjuks oli see suurus L. Mõtlesin, et ajan kaelakaarde kummi, et pluus seljast maha ei kukuks aga paraku ei kandnud ma seda pluusi siiski - liiga lohvahkas oli. Samas oli materjal täiesti taevalikult pehme ja mõnus nii et tagasi kaltsukasse ma ka seda ei tahtnud viia. Nüüd otsustasin pluusi täiesti tükkideks lõigata ja uue pluusi õmmelda. Iseeenesest ei ole see väga hea mõte teha ühest vanast asjast üks uus asi. Kui see vana asi just väga suur pole. Ühe uue asja jaoks oleks ikka mitu vana asja vaja. Sest lappima pidi ikka tohtutult ja kõik see võttis palju aega. Kangast järgi ei jäänud juppigi, sõna otseses mõttes. Nüüd ei imesta ma üldse, miks taaskasutatud materjalidest tehtud riided nii kallid on. No tegelikult teadsin ma seda juba enne :)
Nüüd olen ma oma uue-vana pluusiga väga rahul, ainult et hetkel ei lähe kõik nööbid eest kinni. Tuleb suveni oodata. Pilt tagant, ligemalt ja veel üks.


Kingad ostsin ma kunagi allahindlusega - olid väga mugavad ja väga odavad. Kahjuks selgus hiljem, et sellist tooni kingad ei sobi kuidagi mu garderoobiga. Nii nad seisma jäid. Otsisin igalt poolt kinga värvi või kingavärvimise teenust aga tulutult. Lõpuks ulatas mulle abistava käe Maarja, kes mulle kingavärvi "muretses" ja nii saingi kingad praktiliseks pruuniks värvida. Uued lipsud panin ka. Suur tänu Maarjale!