MY ENGLISH BLOG

esmaspäev, juuli 2

Kui õmblemise mojo tuleb tagasi



Viimasel ajal olen ma nii palju (enda kohta) õmmelnud, et raske on blogis vastavat tempot hoida :)
Sest peale pikka õmblemispausi tuli mul lõpuks jälle õmblemisisu tagasi. Talvel tegin küll ühe kleidi, aga erilist õmblemisrõõmu ma ei tundnud. Kuna mul on aga varemgi selliseid perioode olnud, kus ma üldse õmmelda ei taha, siis teadsin, et ühel hetkel tuleb õmblemisrõõm jälle tagasi.


Kui aga kõik algusest peale ära rääkida, siis ma pean ikkagi kudumisest alustama. Kudusin eelmisel suvel endale kampsuni ja kuna see Maibritilegi hästi passis, siis hakkasin temale samasugust kuduma, lõngaks võtsin Katia Revive, mis on taaskasutatud materjalidest tehtud. Aga tuli sügis ja teised tööd ja kampsun jäi ootele, kuni ma ta sel kevadel ära lõpetasin. Passeosa tuli natuke liiga sügav, muidu enam-vähem ja sobib kleidi peal kandmiseks, mida oligi vaja.


Õmblemist alustasin Maibriti kleidiga, sest tema kasvab nii kiiresti, et kleidid kärisevad :)
Ma mäletan oma lapsepõlvest seda aega, kui ema ütles, et ma ei peagi Burdast enam lastelõikeid vaatama, et täiskasvanute omade järgi saab nüüd mulle ka teha. See oli nii äge mu meelest. Ja nüüd tegin Maibritile ka esimese täiskasvanu lõike järgi kleidi!

Kõigepealt hakkasime kangast valima. Peale seda, kui olime kogu kleidiriide tagavara üle vaadanud ja tõdenud, et ei Maibritile sealt ükski kangas ei meeldi, pakkusin talle seda Atelier Brunette Moonstone kangast (netipoest). Mul endale on ostetud see tumerohelisel põhjal, aga Maibritile meeldis roosa. Mõtlesin, et parem teen talle sellise kleidi, mis talle endale väga meeldib, kui et üritan talle mõnda oma kapi kangast "maha müüa". Nii et andsin tellimuse sisse ja lisasin korvi ka ühe teise sama firma kanga endale, millest tuleb juttu allpool. Sest tegelikult ei meeldinud mulle oma tagavaradest ka enam pea ükski kleidikangas, mistõttu saatsin need Uuskasutuskeskusesse. Ma olen aru saanud, et neid kangaid, mis enam ei inspireeri, ei ole mõtet kapis hoida ega neist nö sunniviisiliselt õmmelda, sest muidu raiskad kapipinda või siis väärtuslikku õmblemisaega ja riidekapi ruumi, aga selga pole ikka midagi panna. Muidugi on kahju, aga maitse muutub ja kellelegi ikka mu kangad meeldivad :)



Lõike poolest meeldis talle Closet Case Patternsi "Kalle Shirtdress". Mul oli see lõige juba enda jaoks ostetud, nii et see läks ladusalt. Kuna see on väga populaarne kleit, siis oli Instagramis hulgaliselt ilusaid näiteid, nii et oli lihtne valida.
Kuna Maibriti mõõdud täielikult lõike kõige väiksema suurusega ei klappinud, siis tegin prooviõmblemise pluusi näol. Kangast krae ega katteriide jaoks ei jätkunud :) Aga lõige oli kenasti paras.

Ostsin kangast 1,3 meetrit, oma arust jube palju, aga üle jäi ainult üks väike kribal ja väljalõikamine oli paras tetris! Aga passe on ju topelt, lisaks krae, nööbiliist, mansetid. Ma lõiketootjate soovituste järgi kangast tavaliselt ei osta, sest mulle see lõiketetris täitsa meeldib :) See on nagu omaette väljakutse, et mida ühest kangast välja pigistada annab :) Aga peamiselt muidugi ei taha ma raha jääkide peale kulutada.


See Closet Case Patterns firma ehk siis Heather Lou, kes firma taga on, mulle väga-väga meeldib. Tema juhendid on väga põhjalikud, ta teeb igasugu kasulikke blogipostitusi, tutoriale, sewalonge jne. Ja kuigi ma nuputaks ka ise välja, et kuidas ja mis järjekorras asju õmmelda, sest nii ma ju olen ema poolt välja õpetatud, on ikka jube mõnus õmmelda vahel nii, et lihtsalt õmbled ja ei pea mõtlema, keegi on juba sinu eest ära mõelnud :)
Õmblemise taustaks olen ma viimasel ajal kuulanud podcasti nimega Love To Sew. Ma olen seda kuulates küll nutnud (üks kord), küll naernud (väga palju), aga enamasti tundnud seda tohtult mõnusat äratundmisrõõmu, kui inimesed oskavad kõiki sinu õmblemistundeid sõnadesse panna. Seda podcasti juhivad kaks naist, kes on lihtsalt nii lahedad ja nad intervjueerivad tihti kõiki neid toredaid inimesi, kes inglisekeelses õmblemismaailmas tuntud on. Ja vahel, kui mõne külalise nimi mulle midagi ei ütle või kui teema algul külmaks jätab, ei ole ma siiani veel üheski episoodis pettunud. Selle sama Closet Case Patternsi omanikuga on podcast siin.



Koos Maibriti kleidiriidega tellsin ka endale kleidiriide. Siin tuleb mängu see tagurpidi loogika, et kuna postilulu on suur, siis on parem osta rohkem ja maksta kokkuvõttes rohkem :D
Aga see Atelier Brunette Stardust  kangas on mul südamel alates sellest, kui ta välja tuli. Nüüd on lisandunud veel roosa ja valge ja ohh.... tahaks kõike :) Sest täpid peavad just õiged olema. Sellised kaootilised, nagu taevatähed, mitte korrapäraselt paigutatud.  Need täpid on peale tikitud (neil on Insta story all lausa video, kuidas neid täppe tikitakse)


Lõike osas ma nuputasin kaua ja lõpuks tegin oma stampkleidi. Kehaosa on Burda 10/2011 ilma esiosa õmblusteta, alumine kleidiosa on neljakandiline tükk kanga laiuses ja taskud lisaks.
Kui Andres mulle pildid ära tegi, siis nägin alles, et kaelaaugu katteriie piilub välja :) Selliseid asju ta ei näe, aga samas on ta väga tubli allääre märkija :)





Vahepeal ma õmblesin Sandrile ka püksid, aga unustasin neid pildistada lasta. Loodetavasti siis järgmisel korral.
Aga siis asusin omale jakki õmblema. Mul on tegelikult vaja just jakke, pükse ja pluuse teha, aga millegipärast tahan ma muudkui kleite õmmelda. 


 Kõige rohkem oleks mul vaja jakki, mida kleidiga kanda ja seda õiget tegumoodi pole ma veel leidnud, aga nüüd tegin ühe pükstega kantava jaki. Kanga ostsin Kangastuudio allahindluselt, see on 100% puuvill, pealt must, seest pleegitamata valge.


Lõige on Republique du Chiffon Nicole, mille ma sain ükskord kauba peale. Seal on ta tepitud jakina, mis mulle ka meeldib, aga see kangas on kenam teppimata, sest ta on nii  paks. Tegin ühe numbri väiksema, kui ma mõõtude poolest olen ja tuli selline väga paras.


Kõige rohkem meeldib mulle aga jaki pahem pool. Otsustasin kõik õmblusvarud kantida ja taskukoti kangaks võtsin ühe kribala, mille ma Pariisi kangapoest ostsin. Seda oligi pikkuses nii palju, et taskukotid tulid täpselt välja. Kinniseks õmblesin Karnaluksist ostetud trukid.



Siis otsustasin nö vajalike õmblemistega jätkata ja hakkasin pükse õmblema. Tundub, et ma olen nüüdseks piisavalt palju laiu kukekaid pükse Instagramis näinud, sest alles mõni aeg tagasi tundusid need mulle ikka nii imelikud, nüüd aga just need õiged :) Nii et otsustasin siis järgi proovida True Biase ülipopulaarse Lander Pants lõike. 


Tegin prooviõmblemise flanellist, et pidžaamapüksteks ju ikka sobib. Istus kohe täitsa hästi ja otsustasin siis õigest riidest õmmelda. Aga ei tea kas sellest, et kangas oli teistsugune või et mul polnud proovipükstel värvlit, minu õigest riidest (must stretš linane) püksid lotendasid tagant koledasti. Kui ma neid valesid kortse guugeldasin, arvasin lõpuks, et ma pean tegema oma lõikele sellise asja nagu lameda tagumiku paranduse :))) Seejärel tegin jälle ühe proovipüksi ja siis lõpuks need, mis pildil. Noh, ega nad nüüd lõputööks ei sobiks, aga kuna ma olin just kuulandu seda sama ülalnimetatud podcasti, kus Heather rääkis, et ärge laske täiuseihalusel oma õmblemisleeki kustutada, siis ma mõltesin, et pigutasin küll ja paremini ma enam ei oska. Ja kuna eestvaatega olen rahul ja taha ma ju ei näe, siis mulle sobib. Ma olen sellest uuest siluetist ise üsna elevil, aga lastele teeb see nalja, sest laiade pükstega käisin ma viimati ikka väga ammu.



Kangas on pärit Abakhanist, nööbid Karnaluksist.





Ja siis tegin veel ühed laiad püksid.

Selle kanga ostsin hiljuti Tartu mnt. Abakhanist. See oli seal odavate rullikangaste riiulis, peale oli kirjutatud 100% polüester. Aga kui ma teda katsusin, siis oli ta linane mis linane. Küsisin siis müüjatelt üle  ja nemad vaatasid ka, et asi kahtlane, sest polüester ju ei kortsu. Ja nii nagu mul on varasemaltki selle poe müüjatega superhäid kogemusi olnud, ei pidanud seegi kord pettuma. Müüja läks tagaruumidesse põlemiskatset tegema. Ja tuli tagasi teatega, et kõik põles kena leegiga tuhaks, plasiktompu ei jäänud ja andis mulle tuhkagi nuusutada :) Ägedad müüjad seal Tartu mnt Abakhanis ikka!


 Ja kuna see paks ja raske linane kangas (sest puuvill ta pole) oli 4.90, võtsin kohe 3 meetrit. Ja nüüd on mul pool veel üle :)

Lõike võtsin juuni 2018 Burdast, seal olid need püksid ühes tükis ülemise osaga ja kummiga. Mina tahtsin värvlit, nii et tegin taha sissevõtuvoldi ja ette taskud. Burda lõiked istuvad mulle üldiselt kõige paremini või on see sellest, et ma olen enamus asju just Burda lõligete järgi õmmelnud :)
Vahepeal on veel üsna mitu asja valmis saanud, aga kuna pilte veel pole, siis need jäävad järgmiseks korraks.