MY ENGLISH BLOG

laupäev, november 3

Kampsunijuhend


Tegin üle pika aja väikese põike ajakirjalehekülgedele. Nimelt kudusin novembrikuu Pere ja Kodu ajakirja kampsuni(d) ja muidugi kirjutasin ka juhendi. Juba aasta on ilmunud mõnusalt uuenenud Pere ja Kodu Kirsi Altjõe juhtimisel, aga mul on eriti hea meel, et minu kampsun ilmus just selles numbris, kus ka Maril-Liis esimest korda süüa teeb. Tema on nimelt nüüd Pere ja Kodu köögitoimetaja. Kahjuks pole ma veel jõudnud ajakirjaga põhjalikumalt tutvuda, aga ootan seda huviga.


Kampsun on aga klassikaline ja universaalne - sobib nii poistele kui tüdrukutele. Valisin lõngaks kõigile kättesaadava ja taskukohase Novita Jussi. Ja kui Jussit ei saa, siis 7 Venda, mis on sisuliselt sama lõng, peaks olema küll paljudes kohtades esindatud. Seekord juurdlesin ma lõnga üle kohe pikalt - tahtsin hirmsasti Rowani Felted Tweedist teha, aga otsustasin siis, et tulgu see kampsun selline maavillasem. 


Kudusin kampsuni alt üles, kehaosa ühes tükis, varrukad ringselt ning ühendasin kõik passeosas. Maibriti kampsunil on kaeluses kitsas soonik, Sandri omal on soonikut pikemalt edasi kootud ja sellest tuli krae. Õmmelda on vaja vaid kaenlaalused. Nööbiliist on ka kohe külge kootud, mulle endale see väga meeldib - mugav ja ilus. Kui just ei satu nii suurde kudumishoogu, et nööpaukude tegemine ununeb :)




Varrukasoonikud on spetsiaalselt pikemad kootud, et ikka kasvuruumi ka oleks. 
Selline ta siis sai - head kudumist!




esmaspäev, oktoober 1

Maibrit läks kooli

Maibrit läks kooli küll 3. septembril, aga mul on lihtsalt kogu aeg kiire peal olnud, nii et pisikese hilinemisega, aga siin on meie perekonna üks tähtis päev.
Esimeses pingis


Aktus toimus kultuurimajas - ainukeses majas, kus polnud remonti :) Valgus polnud seal just kõige fotograafisõbralikum.
Maibrit saab direktorilt aabitsa ja klassijuhatajalt lilled
Esimesse klassi läks kuus last

Kui algul pidi Maibrit kooli minema lasteaia lõpukleidiga, siis lõpuks otsustasin (ema mahitusel) teha talle siiski maailma kõige klassikalisema koolikleidi. Ema ostis Trendist peent villast ja siidi krae jaoks ja aitas ka voltimisel. Jäin kleidiga väga-väga rahule ja ausõna - Maibritile ka väga meeldis. Täitsa hea maitse lapsel :) Ta juba ütleb muide, et ta ei tahagi kogu aeg roosas käia :) 

Maibrit käib liitklassis. Vasakkul on kolmas klass, paremal esimene. Ma ei tea, kuidas õpetaja suudab, aga  nii maakoolides on.
Väike mõtestamispaus
Maibrit istub oma parima sõbranna Miaga. Klassi uksest sisse minnes võtsid nad kohe käest kinni - nii armas!
Maibrit saab omale päeviku. 
Esimene klass.
Esimene klass värske kvoodisoojustuse saanud koolimaja ees. Koolimaja on väga armas neil - hubane ja kodune. Koolis võtab lapsi vastu tädi Aino, kes lastel väljudes ka salli kohendab ja sõnad peale loeb. See on küll nii ilus nagu filmis.
Klassikaga jätka. Kellel meil sellist pilti poleks.
Pidu toimus terve päeva. Kuna aktus algas hommikul kell 9, siis arusaadavalt ei jõudnud kõik külalised selleks ajaks kohale. Siit on puudu Andrese vanemad.
Meie
Kingitust ikka ka! 
Maibrit oma täditütre Annettega 
Istutasime Maibritile ka tamme.
Koolilapse tuba
Sandril jätkub lasteaed ja taaskord toimus ka nunnunäitus. Meie esineme tavaliselt kompositsiooniga, nii ka seekord.  Seekord oli erandiks aga see, et minu panus oli vaid suvikõrvitsa kasvatamine, ülejäänu tegid Andres ja Sander. Mina olen küll uhke :)
Teos kannab nime "Lennuk saare kohal".

Maibritil oli koolis lillenäitus, siis käisid nad seenenäitusel ja täna oli Silma looduskeskuses seenetundmise õppepäev. Kõrvalt vaadates on täitsa tore niimoodi koolis käia!

pühapäev, august 26

Muinastuled 2012

Tänane öö on muinastulede päralt. Meie süütasime lõkke neljandat korda. Ja meie lõke polnud sugugi ainuke :)

Andrese käekiri lõkketegemisel. Selline on meil tavaliselt ka uusaastaööl.



Üks naaberlõketest oli selline.


Ja siis tuli kuu vaatama, et kas rannad säravad sama ilusti kui tema. Loodan, et ta ei pidanud pettuma. Vähemalt meie väikses rannas oli näha viite või kuute tuld. Roostal oli ka kindlasti, aga see jäi kaldanuki taha. Nägime vaid laternaid, mis sealt lendu lasti. 


Kuu oleks nagu ise üks muinastuli.


Lõkked, laineloks ja selline kuu. Vahel on seda ilu nii palju, nii palju...



Kui lõke oli nii väikseks jäänud, läks ka kuu pilve taha tagasi. Niel Armstrong läks ju täna tema juurde päriseks tagasi ja eks neil olid omad jutud ajada.
Meie läksime siis ka koju, olime viimased lahkujad. Tuled jäid kõik veel hõõguma.
Järgmisel aastal jälle.


Fotod, nagu ikka, on Andrese tehtud.

esmaspäev, august 6

Jälle kleit!


Nonii, mul on nüüd siin varsti oma mekkotehdas :) Tegin omale Mekkotehdas raamatust Maret kleidi, mis on põhimõtteliselt sama, mis Maibriti kleit eelmises postituses. Raamatus oli küll selline põlvepikkune versioon, aga mina armastan pikki kleite ja nii tuli minu Maret pikk. Liiatigi juhtus mul kangast olema just kolm meetrit, tavaliselt ma huupi kunagi niipalju ei osta. Aga kui ma seda kangast Abakhanis nägin, siis kohe armusin temasse ja igaks juhuks võtsin kolm meetrit. Ja hästi tegin :)


Kangas on selline hõredamapoolne puuvillane, hästi pehme ja kerge. Seetõttu tuli voodriks panna midagi libedat, et see puuvillane voodrile kandma ei jääks. Kangast ja Nööbist leidsin mõnusat cupro-voodrit, mis tundub ihu vastas mõnus. 
Üldjoontes tegin kleidi nii, nagu raamatus ette nähtud, ainult kaelakaarde ma kummi ei pannud või tegelikult võtsin ära, sest see  jäi ootuspäraselt mitteilus. Väga kummaline mõte oli seal raamatus, et panna kaelakaarde kumm lihtsalt, et oleks toekam, mitte et kaelakaart kuidagi kokku tõmmata. Ja kujutage ette, kuidas käitub üks jäik kumm sellises v-kaelaaugus :) Ilma kummita on väga ilus kõik.


Ma tõesti armastan seda kangast! :)

Minni lihtsalt tahab ka pildile jääda:)
Ja natuke sügamist.
Maibriti kleit natuke suurema objektiivi läbi.

Minu kleidi fotosessioon toimus just enne seda, kui me olime Haapsallu Pitsipäevale minemas, nii et kõik tüdrukud, nooremad ja vanemad, olid kenasti mukitud. Ja kõigil olid seljas uued kleidid. Kasutasime siis juhust ka neid jäädvustada. 


Ühtekad.




Ja emal on ka uus kleit. Selle ta muidugi õmbles ise, aga eelmisel õhtul õmblesime koos - ema lõpetas oma ja mina oma kleiti. Nagu noored tüdrukud enne pidu - vaja ikka uus kleit selga panna. Aga eks see Pitsipäev ongi Haapsalu pidu ja väärib uut kleiti küll!

Minu ema on kõikide koerte sõber:)
Pitsipäev oli tore. Alustuseks viis ema mind Kuursaali juurde mööda selliseid tänavaid, kus ma veel enne polnud käinud, nii et kena Haapsalut tutvustav jalutuskäik. Seejärel vaatasime üle kõik pitsiõpitoad, ise ühestki osa võtmata :) Siis ma puhusin juttu kudusõpradega, keda ära tundsin ja kes mind ära tundsid. Nii tore oli kuulda, kui foorumist tuttav inimene hüüdis nagu oma kauasele tuttavale: "Näe, Krentu ju!" :) Ilmselt kohtasin veel inimesi, keda ma tunnen kudutööde järgi, aga mitte nägupidi :) 
Siis me käisime Kuursaalis söömas. Ma pole seal varem söömas käinud, sest minu koht on ju Müüriääre. Olin väga meeldivalt üllatunud, minu linnumaksapasteet pihlakamarmelaadiga oli nii hea, ja ema tatrapliinid kalamarjaga ka super.

Siis me jalutasime mööda promenaadi ja lõpuks jõudsime laadale. Teepeal leidsin ühe armsa hoovi, kus tuttav inimene raamatuid müüs ja sain peotäie oma lapsepõlveaegseid lasteraamatuid.
Laadal käisime muidugi ka ja muidugi soetasime ka head kaupa. Linast kangast, linast lõnga, imeilusa inglitiibadega kruusi ja küünlajala Sidruniga Tee letist. Ja mett ühe armsa papi käest. Ja lastele puidust viled.
Ja siis tulimegi koju :)