MY ENGLISH BLOG

pühapäev, veebruar 15

Punane!


Üks teinegi kaua tehtud kaunike on valmis saanud. Ravelryst vaatasin järgi, et alustatud 19. septembril.
Ma mäletan väga hästi päeva, kui käisin seda lõnga, Rowani Silk Wooli, valimas. Oli 20. juuni, minu ja Andrese viies pulma-aastapäev ja me olime juba vara hommikul linna läinud, et kõik selleks päevaks kavandatud päevakorrapunktid saaks täidetud. Kuna saabume linna Vabaduse puiestee poolt, siis saigi esimeseks päevakorrapunktiks Veimevaka külastus, kuna Liina oli kuulutanud, et kõik sügise värvipaletid ja näidised on poodi jõudnud. Mul on garderoobis üsna vähe punaseid asju (pigem on punased aksessuaarid) ja uljas mõte tellida nii peen lõng just punast tooni tuli ilmselt sellest, et ma kandsin esimest korda oma imeilusaid punaseid kingi. Punaste kingade kandmine pidi naisterahva tujule üsna suurt mõju avaldama, olen kuulnud :)


Sügise alguseks oli lõng käes ja järgnes vaevaline protsess leidmaks lõngale väärilist kampsunimusrit. Miski ei tundunud piisavalt hea kuni ma ükskord jõudsin oma ajakirjade lappamisega Interweave Knitsi 2006 aasta sügisnumbrini. Nii kui Sienna kampsunit nägin, tundsin, et see on see õige. Ei heidutanud mind see, et ajakirjas palju jämedam lõng on, ajakirja suurusnumbrid on minu jaoks alati liiga suured.

Sellises järjekorras kui Siennat, pole ma varem ühtki kapsunit kudunud. Kõigepealt tegin hõlmad, sest mustrikorrad määrasid pikkuse. Siis seljatüki. Siis õlad kokku, krae, esiliist ja nööbid ka kohe ette. Siis üks varrukas kootud ja venitatud ja külge õmmeldud enne, kui teisega algust tehtud. Täitsa põnev on vahest niipidi.

Tehnilised andmed:
Muster: Interweave Knnits Fall 2006, Sienna Cargigan (muudetud pikkust, varruka pikkust ja lõiget)
Lõng: Rowan Classic Yarn "Silk wool", 8,5 tokki
Vardad: 3 mm
Nööbid: Saadud Emmast kauba peale
Täna sai kampsuniga juba linna peal laiamas käidud ja on küll soe, pehme ja mugav. Ja punane!

esmaspäev, veebruar 9

Talvejakk


Lubage esitleda - minu kaua tehtud kaunike: talvejakk! Sügisel otsustasin, et võiks omale midagi ilusat ja korralikku õmmelda. Korralik talvemantel mul on (ema tehtud), aga sellist viisakat talvejakki pole. Ostsin Abakhanist paksu villase mantliriide, villase vatiini ja triibulise voodri ning lõin käärid sisse. See "lõin käärid sisse" tähendab tegelikult mitu tundi kestvat "juurdelõikust". Mind paneb alati ennastki imestama, kui kaua ainuüksi tükkide väljalõikamine aega võtab. Sest tuleb ju üheksa korda mõõta, eks.

Üsna pea algas meil aga remont, nii et ma pidin kõik oma kodinad ära pakkima ja nii see õmblemine pooleli jäigi. Siis tuli jõuluaeg ja tunne, et peaks jõulukinke hoopis tegema (mida ma tegelikult eriti ju ei teinud). Mida aeg edasi, seda raskem tundus jälle see suur töö lahti pakkida ja meelde tuletada, et mida ja kuidas. Kui pooliku kudumistöö uuesti käsile võtmine pole minu jaoks eriline probleem, siis poolikut õmblustööd uuesti käisile võtta on üks paras eneseületamine. Aga poolikud õmblustööd häirivad kohutavalt, nii et ma ikka tegin selle pingutuse.
Ma polegi kunagi endale nii suurt asja õmmelnud - et jakk ja veel vatiiniga. Õmmelda sain ma aga tunde ja päevi ja mõnel hetkel olin ausatl öeldes üsna närvi minemise äärepeal. Sest mingil hetkel, kui enamus tükke koos, muutub see õmblemine ikka parajaks pusimiseks. Õnneks oli mul nädalavahetusel ka ema külas ja pole paremat, kui see, et sa saad oma ala täieliku professionaali käest igal hetkel nõu küsida. Tavaliselt pean ma emale telefoni teel selgitama, et mis ja kus probleem tekkis ja seejärel aru saama, mis ma pean ette võtma. Igal juhul oli väga tore õmmelda, kui ema minu kõrval möödunud aegadest lugusid rääkis või siis, enamiku ajast küll, lapsi valvas.
Aga valmis ta nüüd sai ja ma ei hakkagi salgama, et ma olen endaga rahul. Et ma andsin endast parima ja sain jaki, mis mulle endale tõesti meeldib. Ja ma juba tean, et alati kui ma ta riidepuult maha võtan, et selga panna, tunnen sekundiks jälle seda väikest rahulolu tunnet. Neid sekundeid koguneb aga palju, igatahes palju rohkem, kui neid sekundeid, millal sa poest ostetud asja üle rõõmu tunned. Sellepärast mulle meeldibki õmmelda :)