Jätkan sealt, kus umbes kolm aastat tagasi pooleli jäi ehk kudumisega :)
Jaanuaris olen usinalt kudunud - osalt ka sellepärast, et tahaks ju jälle mõnda uut kampsunit kanda, osalt aga ka lihtsalt kudumisrõõmu pärast ja mis seal salata, kudumine mõjub ka teraapiana.
Alustan siis igavamast, aga universaalemast kampsunist - pruunist Eva kampsunist.
Selle kampsuni valisin kudumiseks eelkõige lõnga pärast. Nimelt olen juba tükk aega pannud tähele, kui populaarne see Sandnes Garni Peer Gynt lõng kudujate seas üle kogu maailma on. Katsusin seda lõnga lõpuks oma käega Helsingi lõngapoes (Snurres) eelmisel aastal, aga see tundus ikka hiiglama kare olevat. Tegu on mitte superwash Norra villast tehtud lõngaga ja meriino pehmust olekski liig oodata. Igal juhul jätsin tookord ostmata. Aga kuna minu kudumise-influencer'id sellest muudkui koovad ja kiidavad, et tegelikult see ainult tundub kare, aga kandes seda mitte ei ole, siis otsustasin ikkagi lõpuks proovida, seda enam, et meil on nüüd Eestis ka Sandnes Garni lõnga müüja (Kirimari) ja ei pea välismaalt tellima (tavaliselt ostan Titityy poest Soomes). Ravelrys kudujad räägivad, et kudusid sellest lõngast kaheksakümnendatel ja kampsunid siiani tip-top vormis, ei venimist, ei kulumist. On ju paljulubav?!
Mõtlesin siis teha Eva kampsuni Petiteknitilt, see on ülimalt populaarne projekt Peer Gynt lõngast. Alustasin küll juba oktoobris, aga kuna mul on aasta lõpus helkuritööd palju, siis polnud aega eriti kududa ja ilmselt lugesin juhendit liiga kiirustades, seega enamus tuli üles harutada, kuna olin kasvatusi valesti teinud.
See on väga huvitava konstruktsiooniga kampsun, algul kood natuke seljaosa , siis kood mõlemad esitüki õlad sinna külge, siis kood ühele vardale selja, esitükid ja sinna vahele korjad õla pealt silmused varruka jaoks ja hakkad seejärel edasi-tagasi kudues silmuseid kasvatama peaaegu nagu raglaani kududes (seal on siiski erinevat tüüpi kasvatusi). Petitekniti April cardigan on sama põhimõttega kootud, nii et mul oli juba mingi arusaam varasemast olemas. Igal juhul ei oskaks ma oma peaga sellist tehnoloogiat välja mõelda, seega on väga huvitav kududa juhendi järgi ka pealtnäha lihtsaid asju. Sest nagu üks lätlane (ehk kaas-nõukaaja laps) hiljuti ühes podcastis ütles, et ta arvas, et kuna ta on lapsest saati kudunud sest see oli vajadus, et midagigi huvitavamat selga saada, siis arvas ta, et oskab väga hästi kududa, aga kui hakkas nüüd erinevate juhendite-õpetuste järgi kuduma, sai aru, et oskas täpselt ühte silmuste ülesloomise võtet, täpselt ühte silmuste mahakudumist, ühte kampsuni kontstruktsioonivõtet jne. Ehk et mina tunnen ka, et nende pealtnäha lihtsate kampsunite kudumisega juhendite järgi olen ma nii palju igasugu uusi töövõtteid ja nippe juurde õppinud. Näiteks see nn tubular cast-on ja bind-off, ma ei teagi, mis nad eesti keeles on, igal juhul kood kaks rida topeltsoonikut ja siis kasutades sukanõela, justkui silmad selle topeltkoe kokku ja silmuste loomiseks teed natuke nagu vastupidi - need on nüüd minu põhilised töövõtted ja lapsepõlves õpitud silmuste ülesloomist ja mahakudumist kasutan üsna harva.
Juhend: Eva Cardigan, Petiteknit
Lõng: Peer Gynt, 3091, cocoa nibs, 12 tokki
Ostetud: Kirimari
Vardad: 3,5 ja 4 mm
Seda kaeluse sooniku osa kudusin mitu korda üle, sest algul jäi see liiga tugev ja hakkas kaela koormama, seega harutasin osa üles ja kudusin silmused hästi lõdvalt maha. Üldiselt on mugav kampsun, võibolla pisut tirib taha, aga mitte häirivalt. Lõng peale pesu ja pisukest aurutamist tõesti kare ei ole, kuigi on aru saada, et kannad ikka Norra villa, mitte meriinot. Aga peab ütlema, et seda lõnga kududa on puhas nauding. Mina koon 4 mm varrastega (minu absoluutsed lemmikvardad on ChiaGoo Red Lace ringvardad ja ma ostan alati 120 cm pikkused, et oleks hea magic loopi kududa ja seetõttu pean ostma Soomest, sest Käsitööjaamas nii pikki pole) ja töö lihtsalt lendab käes. Lisaks tuleb ilus ja ühtlane kude. Ehk ma saan aru, miks kõik need YT ja IG kudujad seda lõnga ülistavad.
Minu teine jaanuari kampsun on oluliselt värvilisem ja huvitavam. Ma olen ise ka üllatununud, et mul järsku selline vastupandamatu soov just seda kampsunit kududa tekkis, aga kui Sandnes Garn selle kampsuni musti ilmutas, siis olin ära tehtud. Algul mõtlesin muidugi, et see traditsiooniline Norra muster on Pinterestist leitav või maha joonistatav ning lõngu pole ka vaja osta, kodus ikka ju lõnga leiab ja tegingi algul nii, et joonistasin mustrit maha ja kudusin kodus olemas olnud lõngadega proovilapi, aga sain siis aru, et see pole ikka see ja ma tahan just täpselt samasugust kampsunit nagu Sandnesi näidis.
Vahepeale paar sõna ka fotodest - mul oli kindel plaan seda kampsunit meie rannas pildistada, aga kuna täna puhus rannas jäine tuul, siis ma eriti kaua ei suutnud oma kampsuniga seal poseerida (ma ei saa aru, kuidas need norrakad kampsuni väel suusatamas käivad, see ju puhub läbi!), seega sain ainult kolm enam-vähem pilti ja ülejäänud pildid on need, mis Andres ajaviiteks tegi, kui me tund aega Sandrile poes riideid proovisime ja Andres üritas midagigi välja mõelda, et aeg kiiremini läheks.
Muster: Sandnes Garn Marius Ladies Sweater, suurus L (et oleks rohkem oversized)
Lõng: Peer Gynt 5845 (dazzling blue) 11 tokki ja 2720 (Marsipan tutti frutti tweed) väga täpselt 3 tokki
Vardad: 4,5mm, 4 mm, 3 mm
Kuna ma siis soovisin kasutada originaallõngu, otsustasin ka osta selle juhendi, mida müüaksegi ainult koos kampsunitäie lõngaga ja muul moel mitte (juhendis on siiski viga, parandused on neil kodulehel olemas), et oma elu natuke lihtsamaks teha. Sellist võimalust, et osta näidisel kasutatud lõngu koos mustriga ma ei Eestist ega Soomest ei leidnud, seega tellisin ühest Poola poest. See on üldse Sandnesil üks tüütu uuendus, et nad müüvad mustreid eraldi vihikutena. Vanasti andsid nad selliseid ajakirja moodi mustrikogumikke välja ja kuna need sisaldasid imeilusalt stiliseeritud ja pildistatud kudumid, siis olid need ka väga populaarsed (neid sai küll ka koos lõngaga osta, aga võisid osta ka ainult paar tokki suvalist Sandnes Garni lõnga, nii sain mina vähemasti aru).
Kogu kehaosa muster kootakse edasi-tagasi, mis minule probleeme ei põhjusta aga paljudel välismaa kudujatel tõusevad selle peale juuksed peas püsti. Kuna ma juba keskoolis tahtsin omale mustrilist kampsunit kududa ja keegi ei öelnud mulle, et pahempidi mustri kudumine on raske, siis ma lihtsalt tegin ja ei saanudki aru, et tegu on millegi keerulisega :).
Varrukaid sai ringselt kududa ja no see on mugavam muidugi. Mustri osas kasutasin pool numbrit suuremaid vardaid, sest seda koon ikka natuke tihedamalt.
Et kaeluse sooniku murdejoon tuleks õhem ja tahaks ise "murduda", siis kasutasin nippi, mille õppisin ühelt Sandnes Garni soonikmütsi juhendist. Nimelt kudusin kolm ringi nii, et kõik parempidised silmused kudusin, aga pahempidised tõstsin kudumata, lõng ees, paremale vardale. Sellest tekkis selline murdejoon:
Sellise mustrilise kampsuni kudumine tundub mulle kaugelt vaadates alati palju keerulisem, kui näiteks sellise igava pruuni kampsuni kudumine, nagu eespool, aga tegelikkuses läheb selle mustriosa kudumine väga kiiresti, sest muudkui tahad "veel ühe rea" kududa ja nii ta valmib. Ainuke miinus on see, et ei saa samal ajal midagi tähelepanu nõudvamat vaadata, kuigi varrukate juurde asudes sain juba küll oma YT kudujate podcaste vaadata.
Võibolla kõige suurema komplimendi kampsuni kohta sain Sandrilt, kes juba poolikut kampsunit nähes ka omale tellimuse sisse andis. Sest kui su 17-aastane poeg ütleb, et ta tahaks ka sellist villast mustrilist kampsunit, nagu sa endale kood, siis lükkad kõikd tehtud plaanid tulevikku ja tellid uue portsu lõngu (sest meestekampsuni jagu lõngu mul tõesti tavaliselt kapis ei seisa). Aga Sandri kampsunist siis võibolla tuleviku postituses.
Ja kuna see blogi on siin kasvanud koos mu lastega, siis panen mõned pildid ka koos oma lastega. Mina olen kõige lühem. Sandrile on raske pükse leida, sest mis on keskelt parajad, on säärest lühikesed, selles osas on ta oma isasse. Riidepoodi üksi küll ei viitsi minna, aga kui mina asjad välja valin, siis on kenasti nõus tund aega riideid proovima :D
Aga loodetavasti siis järgmine postitus tuleb varem, kui kolme aasta pärast, mulle ikka meeldib siin jutustada :) Ma küll ei tea, kas keegi üldse tänapäeval blogisid loeb ka enam? Ma ise tunnen küll, et tahaks vahel põhjalikumalt lugeda, kuidas keegi midagi kudus või õmbles.
