Kui ma omale Mariuse kampsunit kudusin, hakkas see Sandrile väga meeldima, kohe nii et silmad lõid särama ja et kas ma võiks temale ka samasuguse kududa? No ikka saab :) Valisime koos lõngad välja ja nii kui need kohale saabusid, asusin kuduma.
Ma olen väga vähe meeste kampsuneid kudunud, täpsemalt ühe Andresele ja ühe Sandrile. Meeste kampsunid on ikka väga suured võrreldes mu enda omadega ja nii päris omaalgatuslikult ma sellist tööd ette ei võta. Aga kui ikka laps soovib, siis teen suurima rõõmuga. Kuna olin just täpselt samasuguse kampsuni juba kudunud, oli muster peaaegu peas ja kuna teadsin juba, kui mõnus see lõng kududa on, siis võtsin väljakutse rõõmuga vastu.
Juhendi järgi peaks minema 16 tokki põhivärvi lõnga ja kontrastlõnga 5 tokki. Tegin kampsuni pikemate varrukatega ja ka kehast pikema, kui oli öeldud, ja lõnga läks vastavalt 14 ja 3,5 tokki.
Sander on kampsuniga väga rahul ja paneb kohe esimesel võimalusel selga. Mina ise olen ka rahul nii kampsuniga kui tööprotsessiga. Nimelt otsustasin kohe alguses, et koon iga päev vähemalt 1 toki lõnga, soovitavalt 2, siis saab kampsun mõne nädalaga valmis. Ja nii oligi. Kudumist alustasin 03.02 ja valmis sai 19.02.
Endale kudusin Petitekniti Chestnut kampsuni. Alustasin juba sügisel ja eesmärgiks oli rohkem need lõngad ära kasutada kui et ilmtingimata just seda kampsunit kududa. Kasutasin Rosa Pomari Mondim (toon 300, 4 tokki) lõnga koos Lamana Premia mohääriga (toon 48, 5 tokki) + 4 mm vardad. See Mondim oli mul ostetud ühe teise projekti jaoks, mis ei teostunud, Premia mohääri sain aga Lõng ja Lõngast poest väga soodsa hinnaga (kui nad tootja laojääke müüsid).
See Mondim on mõeldud ökoinimese sokilõngaks - mitte-superwash, ilma sünteetikata ning toodetud Portugalis kohalike lammaste villast. Ma pole veel jõudnud sellest lõngast sokke kududa, ei tea kas tahangi, sest eks neisse kuluvad augud ikka üsna ruttu ja nõeluda mulle väga ei meeldi. Aga kampsuniks koos mohääriga on küll väga mõnus kududa. Selline hea kohev ja vetruv lõng, mis annab väga ilusa ühltase pinna. Koos mohääriga kare ka pole.
Chestnut kampsun kootakse, nagu tänapäeval ikka, ülevalt alla, English/European tailoring meetodil. Sellel kampsunijuhendil ei ole ette nähtud lisasilmuseid kaenla alla, minule tundub see natuke imelik. Seega lõin sinna omaalgatuslikult 10 s juurde, seega tulid ka varrukad laiemad. Sooniku lõhikut ka ei teinud, kudusin kampsunit nii kaua, kui lõng otsa sai. Kaeluse tegin ka ühekordse, sest ma kõrgeid kaeluseid eriti üldse ei kannata (sündisin nabanöör ümber kaela) ja ainuke, mis ei ahista on selline pisut eemale hoidev hästi lõtv ühekordne kõrge kaelus.
Tegin suuruse M, kuigi mõõtude järgi vist olen S. Varruka algusesse (kududes ülevalt alla), tegin ka lühikesi ridu (pöörasin iga 5 silmuse tagant), et varrukas paremini istuks. Mulle endale meeldib, et kampsun selline mõnus suur tuli, kududes oli vahepeal küll kahtlusi, et kas mitte liiga suur ei saa, aga kui varrukad ka proportsioonis on, siis on minu meelest täitsa parasjagu lohvakust.
