Linaselt

Mul on päris korralik õmblemistuhin sees. Alustame kleidist. Eelmisel aastal õmblesin ma omale kleidi, mille sniti mõtles välja hoopis mu õde ja õde kinkis ka kanga. See kleit osutus mu lemmikuks - mugav nagu öösärk! Mõtlesin sellel aastal veel ühe teha, aga sellist viskoos-trikotaaži ma kuskilt ei leidnud. 

Kui Maibrit juuni alguses Läänemaa tantsupeol käis, jäid mul silma ühed ilusad seelikud, mis ühel kollektiivil seljas olid. 

Ja kolmandaks leidsin ma Humanast ühe paraja tüki kangast, mis just selleks seelikuks sobis. Aga kuna kangast oli kleidijagu, siis kombineerisin oma soovid ja tegin "eelmise aasta kleidi" hoopis linasest, või linasetaolisest, sest õiget linasekortsu sellesse kangasse kahjuks ei tule.

Lõige on Burdast, 6/2001, ühest esimestest, mida ma ise ostsin, muidu ju ostis ikka ema :) Kunagi ammu tegin selle lõike järgi pluusi, nüüd siis kleidid. Algul plaanisin pealepandud taskuid, nagu mul ühel mustal linasel seelikul (mis on ka mu raamatus), aga need nagu hästi ei ei sobinudki enam. Aga taskuid ma ikkagi tahtsin, nii tulid nad mu ema soovitusel (kes meil oli ja mu õmblemistele kaasa elas) siis hoopis küljeõmblusesse.

Üks tore soome blogija kirjutab oma tööde alla alati ka "fiilis", ehk et kuidas tunne on :) Minu tunne selle kleidiga on ikka selline, nagu oleks öösärgiga :) Ainuke asi, millest mul kahju on, on see, et see kangas on vist ikka puuvilla-lina segu, sest ta ei kortsu niipalju kui ma sooviks. Ilmselt läheb kleiditegu kordusse, sest ma tahan ikkagi ühte päris õiget linasekortsu kleiti omale saada.

Pits on Karnaluksist ja kõrvarõngad on omalooming.

Enne kleiti tegin aga Andresele pluusi. Meil oli lähenemas pulma-aastapäev ja ma ei suutnud välja mõelda ühtegi asja, mida Andresele poest osta. Nii ma siis tegin ise.

Ma olen väga vähe Andresele õmmelnud - mul on kuidagi aukartus meeste riiete õmblemise ees. Mul on selline tunne, et seal on niipalju igasugu reegleid, mida ma ei tea ja üldse. Aga surusin oma kartused maha ja hakkasin õmblema. Väga mõnus oli teha, missest, et tavaliselt ma hiilin kannaga krae tegemisest kõrvale ja no selliseid varrukaotsi pole ma veel kunagi teinud. Pühendusin täielikult, tegin isegi šablooni nende varrukaotsa imetegudele ja väja tuli täitsa talutav. Kui ma neid õmblesin, siis ma mõtlesin küll sõbranna Krista sõnadele, kui ta rääkis, et selliseid asju tehakse vabrikutes automaatidega :) 

Kangas on linane ja pärit Abakhanist. Peale triikimist ma loopisin ja kallistasin seda pluusi tükk aega, et ta liiga sirge ei oleks :) Mul on praegu vist mingi eriline linasevaimustus peal ;) 

Nööbid on pärit Andrese läbikulunud helesiniselt Montoni pluusilt. Ja varrukaliistu tegemiseks kasutasin illustreeritud juhendit Ottobre ajakirjast - sellest oli palju abi.

Sandrile tegin linase jakikese, aga sellest kirjutasin oma taaskasutusblogis Rohekas Kleidike. 

Õmblemiseni!

On pidu peetud ja on õmmeldud

1. juunil lõpetas Maibrit lasteaia. Meie vallas on üks lasteaed, kus on üks liitrühm. Seega on meil tavaks pidada kevadpidu, mille lõpus saadetakse igal aastal uus lend kooli. Maibriti lend oli lasteaiale juba neljakümnes   kooli saata :) Võibolla sellepärast, et tegu on maalasteaiaga, võibolla sellepärast, et lõpupidu peetakse igal aastal, oli Maibriti lõpetamine selline heas mõttes rahulik.  Kuna meie tutvusringkonnas oli sellel aastal palju lasteaia lõpetamisi, siis kuulsin ka teiste ettevalmistustest. Õhtujuhid, juuksurid, fotograafid ja muu selline toredus. Kuna Maibritiga koos lõpetas lasteaia kuus last, siis oli meil kõik väga kodukootud. Üks lapsevanem (meie issi) tõi kased, üks sirelid, üks tõi puukoolist puu, kõik tegid kooki (ülal on siiski üks tellitud lisatort, aga ka kohalik toodang). Kogu rühmaga tehti näidendit ja lauldi, lõpetajatel olid peaosad. Selline rahulik ja armas ja lapsevanemale ka väga lihtne :) Võibolla jäi puudu natukene südamlikkusest kõnede osas, see on ainukene asi, mis oleks võinud paremini olla. Aga muidu - kõikide lõpetajate emad on ka minu head tuttavad, mõni vaata et sõbrannagi :) Lapsed on samuti kõik nagu omad. See kokku tekitab väga hubase ja sooja tunde.

Traditsiooniliselt istutab iga lend puu. Meie valisime samasuguse, nagu meie aias on Maibriti puu ehk siis dekoratiivõunapuu. Ja istutati see keset hoovi :)

Maibrit oli etenduses orav. Kostüüm on minu tehtud :) Tavalisel kasutatakse ainult peakatteid ja sabasid, sest lõpetajad tahavad ju pärast ikka pidulikud olla.

Noarootsi lasteaia 40. lend. Tuult tiibadesse!

Kingitus kasvatajatele. Värviinspiratsiooni sain Kajakalt, kelle imeilusad pildid minu kodu ehivad.

Sõbrannad :) Paremal on Mia, Maibriti südamesõbranna.

Lasteaed. Selles majas on veel ka noortekeskus ja õpilaskodu. Aga hoov on lasteaialaste päralt ja siin ruumipuudust ei ole :)

Lasteaeda on jäänud veel vaid kasvataja...

Kohe peale lasteaia lõpupidu toimus ka iga-aastane Läänema tantsupidu. Lasteaia muusikaõpetaja tädi Tiiu on nii tubli, et õpetab lastele kenasti tantsud selgeks ja suuremad saavad ka peole minna. Eelmisel aastal pidasime samal päeval Sandri sünnipäeva, aga sellel aastal sai Maibrit kenasti peole minna. Ilm oli muidugi külm-külm, nii et käiste alla läks mohäärkampsun ja mõned pluusid :) Minul olid kindad käes ja müts peas, aga ma olin ka pealtvaataja, kes ju tantsuga sooja ei saa.

Elagu Noarootsi! - Hurraaaa!!!

Tantsuhoos

Sini-must-kolane, see on Noarootsi lipp :)

Rahvariides lapsed on nii ilusad mu meelest...

Maibriti lõpukleidi tegin pitsist, mis mul juba ammu kapis ootas. Nüüd leidis ta väärikat kasutust :) Mul on ju pidevalt see probleem, et ma ei raatsi kangaid ära õmmelda - mõtlen ikka, et äkki tuleb ikka veel parem idee selle või tolle kanga jaoks. Haapsalu Kangadžunglist leidsin ka imeilusat satiini, mis voodriks ja lipsusks hästi sobis, ning oma langevuselt ja läikelt jättis täitsa naturaalse siidsatiini mulje.

Koduseks fotosessiooniks ei viitsinud sukkpükse panna ;)

Lõige on Burdast.

Sandrile õmblesin kevadpeoks uued püksid-

Lõige on viimasest Ottobrest. Tundub, et Sander on Ottobre jaoks sobivas täidlusastmes (on sõna!), igal juhul ei pea ma tema jaoks eriti lõikeid kitsendama.

Kuna poest me korralikku püksirihma ei leidnud, tegi Andres enda oma lühemaks.

Ja kuigi ma ei pea ennast nii heaks õmblejaks, et võtaks väga hea meelega vastu tellimustöid (ja no kes mulle siia ikka proovi tuleb, eksole), siis headele ja ilusatele inimestele on ikka vahel nii raske "ei" öelda. Eriti, kui neil on nii põnevad mõtted peas ja ideed elluviimisel. Maibriti lasteaiakaaslase vanemad on juba mõnda aega hotelli pidanud ja juulis avavad nad seal ka kohviku. Ja mina nüüd õmblen perenaisele ja kokale kleite, millega külastajaid vastu võtta. Esimene komplekt läks täna oma koju, aga tundub, et neid tuleb veel.
Andke mulle pitsi, batisti ja broderiid ja ma õmblen rõõmuga :) Täitsa kahju oli neid asju kohe ära anda.... Seelikul on ka alusseelik, nii et juba riidesse pannes tekib selline tunne, et kuhu see korsett ja toatüdruk nüüd jäävadki :)

Kangad on Tartu mnt-l asuvast Solveigi kangapoest, mida ma ei jõua kohe ära kiita. Kui selles poes nt broderiikangast vaatad, tuleb müüja ja toob sulle iseenesest mõistetavalt ka samas toonis ja paksuses batistirulli kõrvale, et "siis saate kombineerida". Superteenindus ja superkangad.

Pitsi ja veel natuke pitsi!

Varrukaotstes on kummid, et oleks mugavam :)

Väike nööp.

Õmblemiseni!

Sander 5

Maikuu sünnipäevade ja piduderalli lõpetab meil igal aastal Sandri sünnipäev. Ja nagu kompenseerimaks seda, et Sander peab oma sünnipäeva nii kaua ootama, puhkevad just tema sünnipäevaks õide kõik puud ja põõsad. Ma ei väsi imetlemast ja imestamast :) Ei ole olemas ilusamat aega!

Sõbrad ja pereliikmed teavad juba, et mai viimasel nädalavahetusel toimub meil suur sünnipäev. Vahel on see olnud ainult Sandri sünnipäev, sest Maibriti oma oleme jõudnud juba mai jooksul mitu korda ja mitmes ringis tähistada, enamasti on see aga Maibriti ja Sandri ühine pidu. Kuna Sandril lasteaias veel suuri sõpru pole, siis temal eraldi lastepidu pole ka olnud. Sellel aastal juhtus küll nii, et just Sandri õigel sünnipäeval läksid nad lasteaiaga piknikule :)

Maibrit ja Anetta

Sellel aastal vedas meil tohutult ka ilmaga. Kui ma oleks saanud vabalt valida, ehk oleksin siis isegi sünnipäeva juuni esimestel päevadel korraldanud, aga kuna need päevad olid juba igasugu muude üritustega sisustatud, siis jäi peo pidamiseks 27. mai, mil oli lihtsalt imeline ilm. Vedas! Sest 2. juunil sai ikka kinnaste ja mütsiga õues oldud:)

Kui läheduses on turnimist võimaldav puu, siis võib kindel olla, et meie lapsed on puu otsas.

Sander sai meil juba viieseks, kuigi minule tundub ta ikka veel selline pisike :) Ta tahab ju ikka igal võimalusel kaissu pugeda ja päevas lugematuid kordi kallistada :) Kui ta saaks ise valida, siis parema meelega oleks ta kodus, kui lasteaias ja parem, kui Maibrit siis ka koos temaga oleks. Sest ilma Maibritita ei oska Sander vahest kohe üldse olla. Nemad on kogu aeg ninapidi koos ja enamus ajast väga sõbralikult ja üksmeelselt. Mul on selle üle muidugi väga hea meel, sest head suhted õdede-vendade vahel kuluvad elus marjaks ära. Olgu sul sõpru palju tahes, oma õde või vend, kellega maailmaasju arutada ning kellele helistada, kui elus tähtsaid asju juhtub või niisama rääkida on vaja, on midagi muud:)

Maibriti puu, mis talle kahe aastaseks saamise puhul kingiti.

Ilmselt seetõttu, et Sander rõõmsalt kõikides Maibriti ettevõtmistes  kaasa lööb, jääb tal kohati puudu enesekindlusest ja pealehakkamisest. Ta ikka nagu ei taha iseennast usaldada, ja "ma ei oska" tuleb jälle kasutusele. Eks ma siis üritan lasta tal võimalikult palju ise teha, ja pean ikka jälle end tagasi tõmbama, et mitte jälle minna talle mahla valama või lukku kinni tõmbama. See vist on see teise lapse sündroom, et kipud teda justkui kogu aeg aitama, kui esimene laps pidu juba siis suureks saama, kui teine sündis.

Sander on meil selles mõttes väga mehelik, et kõik mis puudutab niinimetatud meestetöid, läheb talle väga peale, samas koristamisest ja muust taolisest püüab ta võimalusel kõrvale hiilida. Söögitemine paelub teda siiski ka. Tema tegutsemiskiirus ja -tahe sõltuvad väga palju ka sellest, kui motiveeritud ta on. Kui on vaja lasteaeda minna, siis ta võib ennast pool tundi riidesse panna, kui aga on vaja ruttu õue saada, sest traktor tuli issi autot lumest väja tõmbama, siis saab ta riidesse mõne minutiga.
Kui Maibrit on meil selline paikene, siis Sander näitab ka iseloomu ja vahel peab ta ikka minema magamistuppa järele mõtlema, et mis asi see oligi, mis nii hirmsasti jonnima ajas.
Kui ma aga teisi lapsi vaatan, siis Sander tundub üsna rahulik ja sõnakuulelik olema. Ta võib ikka pikaks ajaks süveneda oma mängu või töösse. Joonistamine teda vastupidiselt õele peaaegu üldse ei huvita, põhilisteks mängudeks on ikka automängud ja legod. Kõige rohkem meeldib Sandrile aga issiga koos murutraktoriga sõita ja issi toimetamistes ninapidi juures olla. Tasakaalustuseks peab ta aga väga lugu pehmetest mänguasjadest ja koos autoga võtab ta kindlasti kaissu ka mõne pisikese loomakese. Ja just sellised pisikesed loomakesed, mis peo sisse mahuvad, meeldivad talle kõige rohkem.
Sander on ka suur Minni sõber. Kui Minni meile tuli, siis ta aina käis koera kallistamas. Seda teeb ta jätkuvalt :)
Palju õnne, kallis Sander!

Inno on Sandri suur lemmik. 

Dress code :) Täitsa juhuslikult.

Kass Arturi kook ja võrkkiik - mõnus!

Tundub, et ka Minni peab Kass Arturi koogist lugu :)