MY ENGLISH BLOG

reede, mai 19

Teater

Täna käisime sõbrannadega vaatamas "Õhtusöök sõpradega". Oli väga-väga-väga hea etendus. Inimlik ja eluline. Ja näitlejad olid super. Esimestel minutitel, kui Kreisman ja Veinmann laval olid, tundus küll natuke nagu "Kodu keset linna" laiv aga see tunne kadus kohe ära ka. Ma olen enne tänast etendust vaid ühe korra varem teatris nutma hakanud. Ja nii suure tähelepanuga pole ma ka tükk aega ühtegi etendust vaadanud. Tihti peale mängitakse üle ja siis kuidagi tekib kohe selline tunne, et tema seal laval on näitleja ja esitab pähe õpitud teksti. Ja siis kaob see võlu ära. Aga täna ei näiud ma laval näitlejaid, vaid kahte abielupaari, päris inimesi.

Ahjaa. Seda ka veel, et Maibrit pole juba tervelt kaks päeva enam tissilaps. Tundub, et temal pole sellest sooja ega külma. Välja arvatud see, et päevaplaan on täitsa teistmoodi. Sest enam ei saa ju tissitades lõputult hommikut pikendada. Tuleb minna putru keetma. Loodame, et ta õpib natuke kauem magama ka, muidu ta ei puhka välja. Mina elan seda võõrutamist aga hoopis raskemalt üle. Kurb on...

7 kommentaari:

ema, isa ja leevike ütles ...

kas kohe niimoodi päevapealt lõpetasid? mis kell te siis nüüd ärkate ja mis kombel ta õhtul/päeval magama jääb?

Ing. ütles ...

Aga kui sulle ja lapsele meeldis, miks sa siis lõpetasid? Oleks ju võinud veel. Mitte küll 5-aastaseni, aga vähe kauem kui aasta.

Krentu ütles ...

Tükk aega sai ta juba tissi vaid hommikul ja õhtul. Hommikuti viimasel ajal kaks korda. Ta magas öösel järjest kuskil kuus tundi ja siis enam muul moel magama ei jäänud kui tissiga. Aga ühel õhtul mulle lihtsalt tundus, et nüüd on õige aeg. Olingi plaaninud peale aastast sünnipäeva tissitamise lõpetada. Esimesel õhtul läks uinumisega natuke kauem aega, natuke nuttis, aga mitte kõvasti, rohkem jorises. Hommikul tõusime vara ja tegn putru. Siis ta oli terve päev nii väsinud ja magas palju, sest öö jäi lühikeseks. Õhtul läks issiga magama ja uinus viie minutiga ja hommikul tõusime kell 11 ! Ja täna pool kaksteist!!! Vahepeal ta tihub, siis annan lutti. Sest kogemus ütleb, et laps on valmis siis tõusma, kui ta tõuseb rõõmuga ja ei nuta. Kui nutuga üles võtta, siis on ta väsinud ja pahur. Uskumatu, aga kaks ööd on ta nüüd küll hästi maganud! Ainuke mööndus on see, et kui ta esimest korda nutma hakkab, siis võtan ta enda juurde kaissu. Muidu magab oma voodis.

Heidi ütles ...

See kurb tunne oli/on mul küll veel tükk aega tagantjärele. Aga minu arust lähedus lapsega muutub kuidagi teiseks, mitte halvemaks vaid lihtsalt teiseks. Võibolla tuleb see lapse vanusega, et laps on ise asjalisem. Aga kindlasti ka see, et laps hakkab olema rohkem iseseisev, sinust sõltumatum. Sõltumatus on mõnus:)

krista ütles ...

aga teatrist ka.....

Me olime need inimesed, kes pärast etendust saali istuma jäid ja õnneks ikka ise taipasime ära minna....

kui me siis õues Gabe´i ("Hannest":) seismas nägime, siis ei osanud esimese hooga midagi teha. Mina jõudsin mõelda, et ei tea kas peaks midagi ütlema inimesele, kelle eraelu ma 3 tundi kõrvalt jälgisin, või äkki ta ei märganud mind ja ma ei pea midagi ütlema....

Eveli viisakas inimene tänas teda, mille peale ta oli suht üllatunud ja kohmetu :)))

Ta ei näinud, et me tema elu nägime ;)

paranka ütles ...

ma käisin seda tükki vaatamas detsembris ja seal on kuksil koht, kus see gabe räägib oma naisest peaaegu nagu monoloogi vormis, ha sel etendusel ütles ta sinna vahele VALE nime. Helen! ütles ta loomulikult. Seepeale tekkis hetkeks selline frozen moment - saal oli sisse hinganud ja ootas, et mis nüüd siis, aga asi läks lihtsalt edasi. saal natuke itsitas ja näha oli, et tõnu ojal olid silmad naeru tagasihoidmisest märjad :)))

mirdimeheploog ütles ...

kas see pool kaksteist ongi vara ärkamine? ma pean ka tissilõpuplaani, aga meil algab hommik enamasti nii 7.30. ei tea kas ilma tissita peame kõik kuuest hommikul üles krapsama ja putru keetma minema..