Ühel päeval otsustasime kogu perega kinno minna. Mitte beebikinno, kus me pole kunagi käinud, vaid päris kinno. Filmiks valisime Lotte. See oli Maibriti elu esimene kinoskäik. Esimesed kümme minutit, siis kui veel reklaamid jooksid, istus ta nagu kivikuju ja vaatas ainiti ekraani. Kahjuks ma oma rumalusest lõhkusin selle lummuse ja hakkasin talle seletama, et näe see seal on pingviin ja see karu. Siiski jälgis ta Lottet suure huviga. Poole filmi peal hakkas Maibrit ka pisut väsimuse-tüdimuse märke ilmutama, aga õnneks olin ma ettenägelikult talle söögi-ja joogipoolist kaasa võtnud. See sööginipp on mul alles uus. Peale seda, kui ma olin ühele oma koolikaaslasele-kaasemale kurtnud, et ma ei saa lapsega poes käia sest ta ei püsi kärus, jagas ta lahkelt kogemusi kuidas tema kasvatab last nagu dresseeriks koera - taskus on pidevalt palakesi lapsele ja laps on rõõmus ja rahulik. See nipp toimib ka Maibriti peal, kuigi mitte mitu tundi järjest. Kokkuvõttes oli Maibrit väga tubli, kuna istus ilusti kordamööda meie süles ja ekslema ei läinud, samuti ei teinud nii kõva kisa, et ma piinlikkusest oleks pidanud saalist lahkuma. Ja Lotte film oli väga mõnus ja oma.
Kui Andres ootas tükk aega, millal saaks juba lapsega legotada, siis mina ootan hirmsasti, millal ma saaksin Maibritile igasugu patse tegema hakata. Pidevalt mõõdan, kas juuksed juba ulatuvad sabasse või mitte. Nüüd on juuksed nii pikad, et saab kaks pisikest patsi teha, meie kutsusime neid lapsepõlves pipipatsideks, kuigi Pipil on ju hoopis punutud patsid. Kahjuks tõmbab Maibriti peale küllaldase eneseimetlemise peeglist kõik patsikummid ja lõksud peast ära. Sest nii põnevaid asju ei saa ju ometi peas kanda.
7 kommentaari:
http://www.lotte-film.com/
seda lehte ikka teate? meil juba poolteist kuud peab see iga päev mängima.
Mina viisin mõlemad õepojad (ehk siis Merle lapsed:) seda Lotte-filmi septembris vaatama. Noorem on kolmene ja vaatas ahhetades-särasilmi samuti pool filmi ära. Siis tuli ka jook ja söök appi võtta:)
eile näitasin miale seda lotte linki, ja vaatasime treilerit maeiteamitukorda.
a maibriti patsid on ausad:)
meil on kohe Lotte reis lõunamaale igapäevases menüüs....
aga hea et te beebikinos ei käinud... Ketlin ei saanud seal üldse rahulikult filmi vaadata, sest tited nutsid koguaeg ;)
Maibrit on nii armas... nagu ise üks multifilmi tegelane :)
Ma arvan, et Maibritil on imetoredad vanemad, kes talle ka elu kõige tavapärasemad seigad eriliseks muudavad. Küllap on tal kunagi väga vahva vaadata pilte ja lugeda lugu sellest "Kuidas Maibrit esimest korda kinos käis".
Aitäh, Sirliiz :)
Postita kommentaar