Isadepäev

Pikk Isa
Ira Lember

Minu isa on pikk kui osi,
seepärast ema ta meile kosis.
Mulle meeldivad pikad isad,
pikad on pallimängus visad.
Ja kui isa on mulle ratsuks -
tema õla pealt pilvi katsun.

Pika isaga muret on vähem,
rahvasummas ta kaotsi ei lähe.
Kuigi lahti lasen ta käest -
pikka isa ma ikka näen,
kõigist üle ju paistab ta pea.
Seepärast pikad isad on head.

Tänane isadepäev algas meil mõnusalt hilja, esimesena otsustas üles tõusta Maibrit, kell pool üksteist. Maibrit viis issile voodisse lille ja raamatu "Pikk isa". Vaatamata sellele, et meie kodu nägi täna hommikul välja kui lahinguväli - kõikjal vedelemas siniseid kotte, täis ja tühje pappümbriseid ning köök täis kila-kola, millele veel kohta pole, tegin ma siiski meile ühe saarekese puhtaks, kus pidulikult serviisist hommikuteed juua ja isadepäeva tähistada. Peale seda võtsime õe peale ja läksime Hagerisse isa hauale.
Väike tervistav uinak koos Maibritiga ja õhtul läksime Andrese isale lille viima. Andrese ema oli küpsetanud lihapirukaid ja kaneelisaiu, puljongi keetnud ja laua katnud. Nagu minu ema juba :) Väga-väga tore oli :)
Ja pean minagi tõdema, et ma olen endale tõesti hea mehe kosinud. Hea isa lastele.
Ma olen seda vist juba kirjutanud, aga siiski - kuskilt lugesin tarkusetera:"Kõige parem kingitus, mida üks isa saab oma lastele teha, on armastada nende ema".