Sünnipäev 11.01.2008

Sellel aastal oli mul üks hiiglama tore sünnipäev!
Toredus algas juba hommikul vara, kui meie pere segakoor (koosseisus Andres, Maibrit, Sander, ema, õde, õemees) mind lauluga üles ajas. Tegelikult olin ma muidugi juba tund aega üleval ja ootasin, et millal laulma tullakse. See on igal sünnipäval nii. Ülejäänud päevadel aastas ei saa mind ei hea ega halvaga nii vara hommikul üles :) Seejärel tuli kingituste voor. Andres kinkis mulle õuna, millelt oli tükk ära hammustatud :) Paki peal olid koordinaadid, kus päris kingitus asub (praeahjus oli). Ja ema-õde saadavad meid järgmiseks nädalavahetuseks Dorpat hotelli lõõgastuma :) Kas pole vägev?!
Köögis ootas mind kaetud laud Kolme! suure küünlaga (hingelt ma küll veel nii vana ei ole), kalamarjavõileivad (kõik klaasiga ümmarguseks tehtud - ema töö muidugi) ja traditsiooniline meie pere sünnipäevatort - napoleon.Kuna mul sellel aastal aga nii ümmargune sünnipäev on, siis otsustasin pere ja lähemad hõimlased restorani kutsuda. Sõelale jäi House :) Ja peab ütlema, et on ikka väga mugav, kui ei pea oma sünnipäeval tormlema ja hakkima vaid saad rahulikut emaga teed juua ja lobiseda ja kingitust näppida ja ennast ilusaks teha :)
House's oli mõnus. Ettekandja oli väga sümpaatne ja tegelikult sõltub restoranielamus ju sama palju ettekandjast kui sellest, mida ette kantakse. Selgus, et meie ettekandjal oli eelmisel päeval sünnipäev olnud ja ta tõi isegi Maibritile oma sünnipäevatorti proovida :) Ainuke asi, mille üle võib natuke nuriseda, on see, et kui ikka on majas mitu "gruppi" (meie kümnene ja naaberlaua kahekümnene seltskond), siisl äheb tase natuke alla. Kui me õega kahekesi seal käisime, siis toodi meile kõik kuumad rätikud käte puhastamiseks ja magustoiduga oli ka rohkem vaeva nähtud. Aga see muidugi ei halvendanud üleüldist muljet.
Ja kuna meeleolu oli hea ja oli ju ikkagi reede, siis jätkus pidu meie kodus. Vapramad lõpetasid hommikul pool viis:)
Ja mis puudutab minu kingitust, seda valget, siis peab mainima, et olen sellest täiesti sillas! Kui on tehtud üks nii ilus, mugav ja kasutajasõbralik arvuti, miks inimesed siis üldse PC-dega mässavad? Igaljuhul minusugusele, kes arvutiprobleeme lahendada ei oska, on Mac just see kõige õigem. Ja nüüd me oleme teineteist leidnud :)
Hiljem lisatud: tegelikult oli seda toredust nii palju, et kõik ei ole korraga meeleski. Sõbrannad saatsid mulle kulleriga lilled ja pidasime maha ka esimese konverentskõne, mis tekitas mõnusat elevust, eriti kui me üritasime kõik korraga rääkida :) ja telefon muudkui piiksus :) Küll see on hea tunne, kui tunned ennast armastatuna!