Pages

teisipäev, juuni 3

Uus level ja arstisüsteem

Level 1: Magada sisse, kuid siiski jõuda õigeks ajaks arsti juurde.
Level 2: Magada sisse, kuid jõuda koos lapsega õigeks ajaks arsti juurde.
Level 3: Magada sisse, kuid jõuda koos kahe lapsega õigeks ajaks arsti juurde.

Ma olen peaaegu saavutanud kolmanda leveli. Ausa mängu huvides tuleb tunnistada, et jäin ikkagi viis minutit hiljaks, aga samas suutis Maibrit lühikesel teel autost arstini kaotada ära nii mütsi kui ühe kinga, mida ma pidin siis, Sander süles (10.3 kg) tagasi otsima minema. Ja parkimiskoha leidmine võtab Keskhaigla juures ka oma jagu aega. 

Aga sellest meie arstisüsteemist... mul oli vaja minna Maibritiga kardioloogi juurde. Lastearst käskis registratuurist numbri võtta. Helistasin. Seekord sõimata ei saanud. Numbreid kardioloogile ei olnud, oleks pidanud helistama n nädala pärast uuesti. Sain siis numbri lastearsti käest ja seda ka umbes kuu aja pärast. Ükskord saabus siis see päev, mil saime kardioloogile. Kuna ta kuulis kahtlast undamist südames, siis saatis ta meid ultrahelisse. Kuue nädala pärast. Ning tagasi kardioloogi juurde kahkesa nädala pärast. Kuus nädalat südamevalu ja pabinat. Tänu taevale osutusid kahinad siiski kasvukahinateks. 
Nüüd on mul vaja Maibritiga minna gastroenteroloogi juurde ja silmaarsti juurde. Esimesele sain numbri oktoobriks ja teisele septembriks. 
Samuti oli vaja minna tagasi lastearsti juurde. Helistasin registratuuri. Nagu ikka tulistatakse sulle ette mingi iks kuupäev ja kuna ma suutsin kolm korda uut aega paluda, siis sain preemiaks sõimata ka.
On see normaalne? Millest sellised järjekorrad põhjustatud on? Ning registratuuritöötajate ebaviisakas käitumine - see kuulub kategooriasse "koristaja on maja kõige tähtsam töötaja". 
Mulle tundub, et meie arstisüsteemis on patsient kõige tüütum ja ebameeldivam tegelane, kellest püütakse võimalikult kiiresti vabaneda.

22 kommentaari:

Terje ütles ...

Järjekorrad mõistagi sellest, et haigekassa rahaerldised vastuvõttudeks on napid. Aga mina viimati sain meeldiva arstikogemuse oma raha eest Fertilitases

KK ütles ...

Mina käin Medicoveris, äärmiselt sümpaatse ja empaatilise dr Tälli juures. Kui rahaliselt vähegi võimalik, soovitan. Neil on perepaketid, iga järgmine liige on mingi% võrra soodsam. Maksta saab aasta lõikes või kvartaalselt. Juhtusin kuulama just hiljuti, kui registratuurist patsiendile süsteemi selgitati ja jäi meelde:).
Riigiarsti võludest kuulen ema kaudu ja masendus tuleb peale! MIngi x ajani oli maal veel suhtkoht kobe süsteem aga praegu ei kannata kriitikat.

Krentu ütles ...

Ma olen ka mõelnud, et peaks erakasse minema. Aga milleks ma siis sotsmaksu maksan?

Tiina ütles ...

Mina käisin esimest raksu lastega silmaarstil Kadrioru silmaarstide juures. Haigekassa raha eest.
Viimati suunati meid sealt sujuvalt sadama Rimi juures olevasse silmaarstipraksisesse, 50 krooni, aga sai kohe ligi ja mõnus teenindus oli.
MA lihtsalt ei ole viitsinud neid kuid oodata. Kui on abi vaja, siis oleks seda hea kohe ka teada.

Terje ütles ...

Selle sotsmaksu maksmise koha peal tundub mõistlik tunnetada paratamatust - et selle eest saab erakorralist abi ja maksad nendegi eest, kes ise ei maksa., ning veel nipet-näpet. Ülejäänu on lihsalt kannatuse küsimus.

Tullia ütles ...

meile pakuti ka allergoloogi aega Tartus alles 26. sept (26. mai helistasin), esimene tasuline võimalus samas oli 15. sept. ka erakliinikus ei olnud juuniks aega ja juuli graafikut polnud veel koostatud. Ma olen ikka täitsa nõutu:-(

suslik ütles ...

jaa. ja siis ütleb 112 telefoni tädi, et "te juba hommikul helistasite" ja "kas teil endal autot ei ole, et haiglasse minna"....
ja noh, ida-virumaa süsteemidest ma võiksin raamatu kirjutada vist.
seal haiglas rabati mul kuuekuune pliks sülest ja ainus kommentaar oli et "me nüüd võtame teie lapse" ?!?!?!
kui ma igale poole kaasa trügisin ja kõige kohta küsisin, siis varsti enam ei soostunud medtöötajad minuga üldse suhtlema :S
ühesõnaga, masendav.
ja tartus sai eelmisel nädalal laste silmaarsti aja septembri lõpuks. kardioloogile juuliks. ninakõrvakurguarstile saaks septembriks, aga "septembri graafikut meil veel ei ole"...

Annu ütles ...

kuhu sa helistad, et sõimata saab?
mitte ainult sina, aga ma olen üsna palju kuulnud-lugenud, et registratuuritädid on nipsakad ja mis veel... ma elan vist mingis paralleeluniversumis, mind ei sõimata. ja med töötajad, kellega ma suhelnud olen, on sõbralikud ja lahked.... järjekorrad on küll, isegi minu maailmas:D

Liina ütles ...

Aga sellise suhtumisega ei pea ju leppima. Selle kohta tuleks kas siis raviasutusele või Haigekassale teada anda. Haigekassale peaks kaebama siis, kui ei leita piisavalt kiiresti sobivat aega.

Kratt ütles ...

huvitaval kombel ei ole mina nende pikkade järjekordadega kokku puutunud. olen käinud lastega ortopeedil, silmaarstil, südamearstil (võib olla veel kuskil, mis ei meenu), kõikjale olen saanud paari nädalaga.
minu jaoks on hoopis raskem, et otsustamine kõikides küsimustes on lapsevanemal. alates sellest, et kas ja milliseid vaktsiine teha ning lõpetades sellega, et kas lapsega operatsioonile minna. minul ei ole meditsiinilist haridus, et selliseid otsuseid langetada...

LIINA ütles ...

Ma saan aru, et jutt on Tallinna kesklinna lastepolikliinikust. No seal registratuuris sain mina ka 100% igakord sõimata. Kui nõmmele kolisime hakkasime väikeses perearstikeskuses Meditiim käima ja nüüd olen küll perearstiga väga rahul.Registratuuri töötajate kohta on mul arvamus, et nad ei tohiks seda tööd teha kauem kui 3 aastat järjest. Ilmselt võtab see igapäevane suure hulga rahvamassidega suhtlemine niipalju energiat, et inimene kaotab igasuguse viisakuse ja soovi teist aidata.

Sircu ütles ...

Mindki on registratuurist tagasi saadetud, et pole aega ja kohta ja tulge tagasi umbes kuu aja pärast, kui on uued graafikud... Senini on olnud minu pikim ootamine järjekorras 4 kuud. Ja tõredad tädid on seal registratuuris küll. Ma alati püüan olla väääga viisakas ja sõbralik ise, et vähegi võimalusel vältida sõimata saamist. Ja ma ei jõua ära oodata, millal ükskord hakkab kehtima e-haiguslugu. Ma ise täpselt ei oskagi ju alati kogu oma haiguslugu edasi rääkida, et mida olen põdenud ja kuidas on ravitud jne. Ja mitmete analüüside vastused on siin-seal laiali. Kui mingi erialaarst tahab teise erialaarsti hinnangut teada, siis pean ise jooksma, analüüside vastuseid nõudma ja need ise edasi viima. See on suht tüütu.

Terje (terjee at hot.ee) ütles ...

Mina lähen lapsega haiglasse selleks, et kiiremini eriarstile pääseda. Näiteks minu lapsel on üle 10 kuu kestnud köha ja nüüd tehakse haiglas bronhoskoopia (kui ma teaks mis see on?). Samas on mul võimalus eelnevalt siiski ka allergoloogi juures käia (muidu saaks aja sügiseks) ja kui selgub, et hoopis allergiline köha, siis bronhoskoopia jääb ära. Aga see on jah keeruline, et mina pean paljusid asju ise otsustama, kuigi mul ei ole piisavalt teadmisi.

Annu ütles ...

aa, kesklinna lastepolikliinik:D taastusravi registratuuris on sellised kr�mpsumad t�did k�ll:D

KK ütles ...

See sotsmaksu teema ärritab mind ka vahel aga nagu Terje kirjutas, tunnetuse küsimus. Pikka aega käisin reipalt maal oma perearsti juures (õigemini ei käinud, kuna mul polnud vajadust), kuid kui oktoobris tööl tervisejamad kallale tulid ja kolleegid otse MCsse viisid, siis peale sealset teenindust ma ei taha kuskile minna enam.
Asja kurioossem külg on see, et mul maksab tööandja lisaks sotsmaksule erisoodustust, ikka selleks, et töötaja normaalset arstiabi saaks vajadusel.

Minu nö ametlik perearst (vana elukoha järgne) elab perega aastaid rootsis ja omab seal erapraksist, kuid HK lehel on endiselt kirjas kui valla perearst. Kohalikud räägivad, et asendusarst ei tohi ilma tema nõusolekuta kedagi uuringutele saata. Kõik taandub rahale kahjuks...

Krentu ütles ...

Tegelikult on mul ka väga positiivseid kogemusi olnud meie arstisüsteemiga kokku puutudes. Näiteks kui Sander sündis ja sai infektsiooni, siis oli ravi ikka väga operatiivne ja proovide võtmine iga päev polnud mingi küsimus. Ning me ei pidanud isegi lastehaiglasse minema, vaid saime seal samas, Pelgulinna sünnitusmajas, väikses armsas neonataalosakonnas ravida.
Aga ebaviisaat käitumist ei õigusta küll miski.
Ma pean end siis ka nüüd Terje moodi häälestama :)

maris ütles ...

minul on väga head kogumused kiirabihaigla laste traumapunktiga, kust saab 24 h abi ilma järjekorrata, vastuvõtus on lahke ja hoolitsev proua, kes isegi tänab, et tulite näitama, kui lahkume. oleme seal saatuse tahtes viimse paari kuu jooksul mitu korda käinud (viimati reedel) ja kuna ma varem käisin fertilitases, siis tundub maksmata lahkumine nagu varastamine. mina jälle ei oska sedapidi mõelda, et ma olen selle ju juba kinni maksnud.

Inga ütles ...

viimane kogemus endal säärane, et teismelisel aneemia, mis tuleneb suuresti menstruatsiooni-häiretest ning vaja saada löögile laste günekoloogile. helistan registratuuri ja nõuan arsti numbrit, sest tean, et registratuuris niikuinii ma ligi ei pääse. arst võtab kenasti vastu, räägin mure ära. ütleb, et maiks enam aegu pole, juunis puhkan ja peale seda kaob laste günekoloogi koht ära.. küsin siis, et kuhu ma siis pean pöörduma murega? seepeale ütleb tohter, kel kord nädalas poole päevane vastuvõtt: tulge järgmine neljapäev see ja see kell vastuvõtule. hmmmm.
väikse poisiga trügisime mustamäe lastehaiglasse neuroloogi jutule ja saime päevases osakonnas nädala jagu käies tehtud kõikvõimalikud analüüsid ja proovid. väga meeldiv kogemus oli. iga päev läksin kohale, toetasin koti palatisse maha ning suundusin järgmise tohtri ukse taha. lisaks iga päev tegeles meiega massöör-füsioterapeut.
ega poleks söendanud trügida, kui mehe-ema poleks laste-haigla taustaga inime, kes ütleb, et kui on mure, siis tuleb haiglasse kohale minna ja häda nägu pähe teha, küll siis jutule võetakse. ei saa pisikesega kuude kaupa arsti vastuvõttu oodata.

leeni ütles ...

minu kogemus meie arstisüsteemiga on selline: ravi ise kuni vähegi saab ja kui enam ei saa mine erakorralisse. selliste asjadega, mis elada ei lase ja millesse ära ei sure, nendega mine erapraksisesse.

see teooria on enam-vähem töötanud siiani.

sõbranna ütles ...

ma nüüd kirjutan anonüümse kommentaari ... noh igaks juhuks :))))
Me peame minema allergoloogi juurde... ükskord helistasin ja sain numbri ühe arsti juurde, kellelt ma pikalt ja laialt kuulsin kui halb ema ma olen ja sinna tagasi ma enam minna ei tahtnud. Miks ma peaksin :)
Uurisin siis, et milline on see emaja lapsesõbralik allergoloog ja sain ainult ühe nime.
Polikliinikusse helistamisel lahke registratuuri proua pakkus kah aegu sügiseks, aga mina ei taha sügisel minna, ma tahan kohe :)
Mul on üks sugulane "arst", kes küll arstina ei tööta, aga kõiki arste teab ja tunneb ;).... võtsin siis ennast kokku ja helistasin talle. Tema aitab alati.
Mõne telefoni kõne järel lähme me nüüd järgmine nädala selle meile sobiva allergoloogi juurde.
Kus juures see sugulane ütles, et ahh te tahate tema juurde minna... mmm... nojah... eks minge siis... mõnedele meeldivad sellised arstid, kes rääkida oskavad!
See ei olnud just see koht, kus teha omapoolne märkus, et kõigile meeldivad ainult sellised arstid, kes rääkida oskavad :)

Aga mis ma öelda tahtsin, et meie konnatiigis on peaaegu kõigil kuskil keegi tuttav, kes midagi ära sebib... on see siis kasvõi arsti aeg, sest kuhu mujale need muidu kaovad :)

Ja minul üks endal üks hiljutine mure nõudis pühapäeval kell 4 pärastlõunal hambaarsti ja kell 7 õhtul istusin juba toolis...
nii et, kes otsib see leiab :))))
ja piisas ainult internetist ja telefonist :)

Anonüümne ütles ...

täitsa nõus ananüümse kommentaatoriga, et trügida tuleb...
Mina läksin lapsega lastehaiglasse ja tegin kala näo pähe kui küsiti, et kas perearsti juures käisite? Ütlesin, et käisin, kuid laps ei paranenud - ja toimis. (See juhis oli isegi seina peale tähtsale paberile kirjutatud).

sõbranna sõbranna ütles ...

sõbranna, ega keegi sinu kirjastiili muidugi ära ei tunne ... :)))).... :)))