MY ENGLISH BLOG

laupäev, september 13

Lihtsalt Kiisu

Paar päeva tagasi läksin lastega jalutama eesmärgiga tuua Maaleht postkastist ära. Jah, maal peab ikka pika jalutuskäigu selleks tegema :) Paraku me aga postkastini ei jõudnudki, sest umbes poolel teel, ühe rohtu kasvanud vana maja vundamendi juurest kuulsime väga haledat näugumist. Asja uurima hakates selgus, et üks pisike kassipoeg on seal täitsa üksi ja kutsub abi. Pöörasime siis otsa ringi ja läksime talle kodust piima tooma. Peale seda, kui kass oli mõnda aega oma piima limpsinud ja me mõtlesime kodupoole tagasi minema hakata, otsustas kass koos meiega tulla. Maibrit oli nii kurb, kuuldes, et kassi ema on vist kadunud, ning pakkus kiisule lahkesti oma kodu. Ja sellises olukorras ei suutnud mina küll ühtegi vastuväidet esitada. Ega välja mõelda. Sest ruumi meil ju on ja süüa ka jagub, nii elusat kui elutut, ja ühtegi looma meil ka pole.... Nii et niisama lihtsalt ja planeerimata saimegi endale uue pereliikme...
Maibrit arvas, et nime pole kassile vaja, ta on Lihtsalt Kiisu.

12 kommentaari:

KK ütles ...

Oi kui nummi :)
Nüüd on teil veel üks hea põhjus maale elama jääda :)

Sirliiz ütles ...

Kui armas pisike kiisuke!

Ma olen kindel, et Kiisu oskab Teie lahkust vääriliselt hinnata. Sellised leidlapsed (ma lahterdan oma varjupaiga miisu ka sinna hulka) on oma pererahvale alati väga tänulikud. Tunnen, kuidas süda täitub alati armastusega, kui Nessa nurru lahti laseb ja oma natuke niiskete suurte silmadega sügavalt-sügavalt mulle silma vaatab.

Anu ütles ...

oi kui armas! kassid on nii lahedad!

Elsa ütles ...

Oi, väga armas kiisuke :)
Laste elu saab ka kohe värvi juurde, teist endist rääkimata...

Kayl ütles ...

Väga armas kiisu :)

siisike ütles ...

Kassike on kindlasti väga tänulik, et ta oma koju lubasite. Ka minu elu esimene kass tuli meile just samamoodi. Nimeks saigi Nurru, kuna ta muudkui nurrus...

Maret ütles ...

Väga tublid olete. Ja Kiisu on vahva :)

Mari-Liis ütles ...

Issand kui armas! Mulle tõesti meeldivad peaaegu kõik kassid :)

karumammi ütles ...

oh, kui armas, et te ta enda juurde võtsite :)

Katrin ütles ...

Oi kui armas kiisu!!! Ja kui armas, et te talle kodu pakkusite. Kassiomanikuna tean, et see oli väga õige tegu, sest kassist saab Teile kindlasti üks tore pere-täiendus. :)

suslik ütles ...

hea Krentu,
kirjutan siia, sest Maibrit on enamvähem samavana kui meie Hanna...
ja kõik mõistuspärased variandid olen juba läbi proovinud.
nimelt kadus Hannal ära "kõige kallim kaisupart", vt lilleline.wordpress.com/2008/09/17/piilu-tule-tagasi
äkki tead kedagi, kes teab kedagi jne....kes teaks midagi sarnasest pardikesest. me oleme lihtsalt nii meeleheitel :S
aitäh,
k.

Ussicke ütles ...

See oli ainuõige otsus niisuguses olukorras - pisike loomake koju võtta! Palju õnne uue pereliikme puhul!