MY ENGLISH BLOG

neljapäev, mai 7

Kaheteistkümnes Esimene Mai

Siis kui eeskujulikud kodanikud mõttetalguid pidasid, käisime meie oma perega traditsioonilisel 1. mai piknikul. Kaheteistkümnendat korda juba :)
Kui ma Maibritile eelneval päeval ültesin, et piknik kavas, siis ta hakkas emotsionaalselt seletama, mida kõike on vaja kaasa võtta. Nt halli ja mustaga purk kust tuleb kaks kruusi välja (termos, mida ma üles ei leidnudki). Panen selle siia just ajaloo huvides kirja, sest vaatasin eelmise aasta sissekannet ja siis oskas Maibrit kogu asja kohta vaid "mikmik" öelda. Sander on meil veel sõnadega kitsi, nii et verbaalselt ta oma rõõmu pikniku üle ei osanud väljendada.
Esimese mai hommikul leidis meil Maibritiga aset järgnev dialoog:
Maibrit: "Emme, lähme mänguplatsile piknikule!"
Mina: "Ei tea... läheme ikka loodusesse."
Maibrit: "Aaa.. Kas metsikusse loodusesse?"
Mina: "Nojah.... ikka vist metsikusse..."
Maibrit: "Kas džunglisse???"
Oleks ma teadnud, kui raske meil lõpuks seda džunglit leida oli!

Nimelt otsustasime minna Matsalu kanti sobivat piknikukohta otsima. No oli kohe tunne, et küll seal kandis võib ilusaid kohti leiduda.... Leiduski, aga kõik puhta tsiviliseeritud! Igal pool suvilad. Eeskujulikumad külad olid kõik viitadega ja kaartidega ja puhkepinkidega varustatud, üks suvila ilusam kui teine. Ja kuna oli vaba päev, siis oli igal pool ka ujumispükses ja päevitusriietes iduvalgeid inimesi aiatöid tegemas... Ei mingit džunglit! Aga me ei taha kuskile suvilate vahele oma kanakoiba sööma minna ju. Eriti nüüd, kus me ju elamegi peaaegu et džunglis.....
Kaks tundi otsisime ja siis kadus lootus ja kõht läks üha tühjemaks. Lõpuks sõitsime koju tagasi ja läksime meie "oma" pisikesele inimtühjale ja looduskaunile rannale piknikku pidama :) Nii et siit moraal - kuskil kaugemal pole sugugi parem kui seal, kus sa parasjagu oled :) Meie oma kodukoha reiting tõusis meie silmis tublisti. Nii et kunagistel piiritsoonidel on ka oma hea külg - metsikut loodust jagub :)
Vahetult enne meie rannakesele jõudmist läks autol kumm (ma ei suuda öelda rehv) katki ja seetõttu sai Sander põneva vaatemängu. Maibritti jättis rattavahetus täiesti külmaks - tema võttis kommikoti ja maiustas sellega, ise unistavalt kaugusse vaadates :)
Menüüs olid kartulisalat, suitsukanakoivad ja eelmise aasta magustoit - mascarpone-laimi kreem maasikatega :) 
Ma arvan et meie oma pere mõttekojas jäid kõlama kaks põhilist tõdemust - oma pere traditsioonid on need kõikse kallimad ning õnn ja rõõm on su oma koduõuel ja südames.
My husband and I met 12 years ago on May 1st. Every year we celebrate our anniversary by having picnic. This is our dearest tradition :)
Picking the perfect place for picnic is usually the hardest part... This year we drove about 2 hours to find the perfect place and finally we ended up in our own neighborhood :)  We had a really nice day and I am so glad, that 12 years ago I decided to go to the same nightclub where my husband :) It is really good thing that we met and it is worth celebrating :)

10 kommentaari:

Katrin ütles ...

Armsad pildid :)
Oma kodus on ikka kõige parem, eriti veel, kui elad maal ;)

Tiina ütles ...

Ega jah, parim on sageli just käe-jala juures, mis tost, et simapiir näib uudne ja värvikam.

Õnne aastapääva puhul!

helenneleh ütles ...

Ma juba nii ootasin su esimese mai postitust ja muretsesin, et mis sinuga ometi juhtunud on, et nii pikk vaikus valitseb :

Elsa ütles ...

Ja mulle tundub ka, et 1. mai postituste lugemisest hakkab minugi jaoks traditsioon tekkima :) Nagu helenneleh juba ära ütles - oli oodata...

Mõtlesin teie peale 1. mail, ilma blogita poleks seda ju teadnudki :) Selline armas armastuse lugu...

karumammi ütles ...

Armas :)palju õnne ja rõõmu teile kõigiks järgnevateks aastatekski !

Annu ütles ...

mina mõtlesin ka 1.mail teie peale, sest (nagu ma varemgi olen öelnud) meil on täpselt sama kuupäev ja sama palju aastaid. me kahjuks ei tähista seda, sest me ei ole tähistajad inimesed:)

Annu ütles ...

mitte kahjuks. lihtsalt ei tähista.

Helena ütles ...

Vahva traditsioon teil, meie tähistame oma tähtpäeva õhtu-öö enne esimest maid. Enamasti sõpradega grillides, eelmisel aastal oma maakodus. Sel aastal täitus meil samuti 12 aastat aga kuna oleme nüüd kodust-sõpradest kaugel, siis hoopis grillisime uute sõpradega 1. mail. Kunagi kui tagasi kodumaal, siis aga jätkame ikka õiget traditsiooni.
Traditsioonid on olulised. Õnne teile!

Mari-Liis ütles ...

Mul läks nägu naerule kui Sinu 1.mai postitust nägin. Nii armas traditsioon!

Krentu ütles ...

Aitäh! Nii armas, et te meie peale mõtlesite :)