Muinastulede öö. Ancient Light Night.

Täna on Muinastulede öö. Mu kallis õde rääkis mulle sellest juba ammu aga kuna mul on kohati ikka ülemõistuse halb mälu, siis läks mul see ikka ja jälle meelest. Aga kui AK-s seda mainiti, siis mul lõi kohe tuluke põlema ja 10 minutiga olime riides ja auto peal, et minna oma armsasse rannakesse lõket tegema.

Meil olid küll kuivad küttpuud kaasas, aga kuna oli üsna tuuline, siis võttis aega, enne kui me oma lõkke süüdatud saime. Ja no küll oli armas - soojendav lõkkeke, soolane meretuul ja lainete kohin. Enne meid oli rannas üks väike tõrvik põlemas, nii et päris ainukesed me polnud. Üle mere kumas veel mõni tuli. Aga oleks võinud muidugi rohkem olla.

Ja kui me olime juba pool tundi oma lõkkekest nautinud, siis tegime natuke kodukootud valgusšõud ka. Vahenditeks hõõguva otsaga puupulk ja pikk säriaeg. Suurest vehkimisest on mul nüüd käsi üsna vedel. Aga tore oli. Väga.

Ja siis veel, et never sei never. Mõtlesin, et mina küll kunagi Twitterit kasutama ei hakka. Aga võta näpust. Mul on ikka iga päev olukord, kus nagu tahaks midagi blogida, aga siia blogisse nagu ei pane selliseid lausejupikesi. Nüüd siis saan seda Twitteris teha. Praegu olen ma sellest vaimustuses, eks näib kas jääb või kaob :) Kui kedagi peaks huvitama, siis olen ka seal Krentu nime all.

Today there was a Ancient Light Night in Estonia. All people living by the sea were invited to light fires at the seaside. To honor the sea. As more than a half of Estonian border is a seaside border, there should be a lot of fires.

We lighted our own. It was small and lovely . And then we did "homemade light-show". We used a piece of glowing wood and a long exposure time.

And though I said I would never use Twitter... Well, never say never. I use it now. Only in Estonian though.