1. mai

Laupäeval tähistasime meie kolmeteistkümnendat tutvumisaastapäeva traditsioonilise piknikuga.
Hommikul äratas meid vihmakrabin vastu akent aga vaatamata sellele seadis Andres sammud Rooslepa kabeli juurde talgupäevale, jättes meid koju ärkama ja piknikukorve ette valmistama. Ma oleks muidugi ka ise koos lastega tahtnud talgutada, aga kui lapsed oleks kõik selle aja õues olnud, siis oleks nad raudselt kohe autos magama jäänud ja mis piknik see siis ikka magavate lastega on. Pealegi nad ju niiväga ootasid seda ja keegi peab ju piknikukorvi eest ka hoolitsema.
Kui Andres lõunaajal koju jõudis, oli ka päike lõpuks välja tulnud ja nii võtsimegi kohe suuna Nõvale. Eelmisest aastast saime õppetunni, et oma kodu kullakallis ehk et meitel need kõikse paremad pikniku pidamise kohad. Päris mereäärde istuma me ei läinud, kuna tuul oli tugev ja Sander veel veidi nohune. Kohe meie piknikukoha kõrval oli selline horisontaalselt kasvav mänd, mis oli lastele suurepärane atraktsioon. Pärast jalutasime ka mere äärde. Koht oli nii ilus, et Maibrit viskas vahepeal suurest rõõmust kohe pikali :) Meil on see vist veres, talvel ma pidevalt viskasin lumme pikali, sest nii ilus oli:)
Menüüs olid traditsioonilised suitsukana-puuviljasalat ning laimi-maskarpoone kreem maasikatega, uued tulijad olid Nigella muhvinid ja kartuli-seenepirukad.
Mõnus oli ja las pildid räägivad :)