Selle liblika tegin oma kallile õetütrele-ristitütrele Annettele pooleaastaseks sünnipäevaks. Juhend on pärit raamatust Kyuuto! Japanese Crafts: Amigurumi, autor Tamoko Takamori. See raamat on mul riiulis juba päris mitu aastat, aga seni olen seda vaid vaadanud. Mõni aeg tagasi aga leidsin kaks armsat amigurumi-blogi, Lilleliisi ja Artefleur, mis oma ilusate ja korralike töödega mindki amigurumiga nakatasid.
See raamat meeldib mulle väga - kõik juhendid on edasi antud lihtsalt ja loogiliselt. Ühel päeval juhtusin korraks Kahekõne saate peale, kus rääkis sulaselges eesti keeles üks jaapani arhitekt, kes Eestis töötab. Tema rääkis, et jaapanlased on väga visuaalsed inimesed ja kui sa näiteks neilt teed küsiksid, siis nad ilmselt võtaksid paberi ja pliiatsi ning joonistaksid sulle, kuhu sa pead minema, mitte ei hakkaks kirjeldama. Selle peale ma kohe süttisin ja tõin Andresele, kes ka saadet vaatas, jaapanlase väite näitlikustamiseks kaks raamatut näha. Üks oli inglase kirjutatud heegelmotiivide raamat, kus ei ole mitte ühtegi joonist ja motiivide juhendid, mida ometigi ju nii lihtne oleks tingmärkidega kirja panna, on antud edasi kõik sõnadega. Teiseks raamatuks oli see jaapani amigurumi raamat, mille juhendid on antud edasi tingmärkidega, kuigi selliste ruumiliste esemete tingmärkidena edasi anmine pole üldse nii lihtne. Mul on tegelikult kodus veel üks jaapani õmblemise raamat, mis on jaapani keeles, ometi on joonised nii head, et kõik on arusaadav!Ja kuna ma oma raamatut juba lehvitasin, siis mõtlesin, et ei hakkagi teda enam riiulisse tagasi panema, vaid heegeldan hoopis midagi.
Selle liblika tegemine oli ikka paras nikerdamine ja mingil hetkel ma mõtlesin, et see amigurumi pole ikka minu jaoks. Nüüd aga on jälle selline kihelus sees, et nii tahaks veel midagi heegeldada. Maibrit juba tellis omale sealt ühe kassi ja Artefleuri perenaise Laura käest sain ka silmakesi-ninakesi.
Nii et ettevaatust, amigurumi on nakkav!
Ja liblikas ise imetleb pildil Kajaka tehtud lillemaale:)
11 kommentaari:
Nii ilus!
Imenunnu liblikas! Ja see jaapanlane oli tõesti vapustav! Kui keerulist juttu ta eesti keeles ajas... Olin just kuulnud mingi keelespetsi juttu, et eesti ja jaapani keeles moodustatakse häälikuid sarnaselt, ju on siis veidike kergem vähemalt. Aga ikkagi, see oli tase...
Liblikas on nii kevadine ja muhe. Suured tänud ka minu harimise eest, sest kui aus olla, siis ei olnud ma mõistet "amigurumi" kunagi enne kuulnud. Ja viidatud lehed on tõeliselt vahvad. Tänud postitamast!
on vast nunnu!!!
Imeilus liblikas!
Nii ilus- kevadine ja rõõmus!
Mulle väga meeldib selliseid asju nikerdada, aga miskipärast pole mu laps väga selliste asjade fänn. Kahjuks.... Ja siis läheb nagu isu ära, et mis ma niisama ikka, enda lõbuks teen. Et tahaks nagu tänulikku nägu ka näha. :)))))
Armas liblikas, loodetavasti lapsele meeldib.
Mul on ka üks kindaraamat, kus skeemid ja juhised sees. Kusjuures ma õppisin sealt vitsa kuduma. Õpetus, mis eesti kindaraamatus oli, käis mulle üle jõu :D
Olen omal ihul kogenud, et amigurumi on sõltuvust tekitav. Niisiis, ettevaatust! :)
Erinevalt ühest eelkõnelejast, minu lapsed väga armastavad neile valmistatud kaisuloomi. 7-aastane poeg võttis näiteks uude tuppa kolides emme valmistatud mänguloomad ikka kaasa :) Ja eks see innustabki ikka uusi ja uusi asju valmistama!
Armas liblikas! Jõudu sulle uute asjade valmistamisel.
Ma juhtusin ka seda saadet nägema, väga sümpaatne. Mari-Liisiga nõus. Minu lastele ka väga amigurumi mänguasjad meeldivad. Nad lausa suisa kaasautorid. Kes ei hääleta suuga, hääletab kätega, et kas meeldib või mitte.
Tean, et liblikale nõuti lisa, jään ootama!:)
Vau ...
Minu vaimustust nüüd veidi pidurdas see, et kirjutasid peaaegu allaandmisest mingil hetkel. Aga siiski ... tahaks väga proovida. See oleks ju suurepärane idee kingikasti täitmiseks ;-) Ja põhimõtteliselt peaks selline pisikeste asjade nikerdamine ka kõige paremini minu praeguse elu juurde sobima. Ja enne kui nüüd väga asjaga tutvunud olen, siis eeldaks, et nii saaksid ka need tohutud lõngatagavarad vähendust :-P
No igatahes on tegemist jälle suurepärase inspiratsiooniallikaga!!!
Ja oi ma tahaks raamatut lapata ... ma olen ju veel ekstra jooniste fänn. Tänu "inglise keeles" kudumisele ja "200 heegeldatud ruutu" raamatule olen ma siiski ka sõnakunstiga tuttavaks saanud, aga sellegipoolest jääb hing alati ihaldama jooniseid.
Ma ca 6-7 aastat tagasi tegin veidi pärliloomi ja need raamatud ... oh kui lahe, nagu lõikelehed vahel, ja kõik on sõnadeta selge ;-)
See on nüüd küll kõige kaunim kevadine liblikas, mis ma näinud olen :)
Amigurumid on üks hirmus nikerdamine, nii et au ja kiitus neile, kes suudavad neid nii kaunilt teha :)
Postita kommentaar