Eelmisel laupäeval sai meie Maibrit seitsme aastaseks. Time flies!
Esimest korda juhtus nii, et Maibrit ärkas hommikul siis, kui me veel köögis ettevalmistusi tegime, aga ta ei tõusnud üles, vaid ootas kannatlikult, kuni me ükskord kingipaberikrabinal trepist üles läksime. Nägin silmanurgast, kuidas ta ruttu pikali heitis, käed viisakalt tekile pani ning püüdis manada näole magaja-ilme:))) Jah, ta teab iga päevaga üha rohkem, kuidas asjad peavad käima :)
Vaatamata saabunud koolilapsevanusele soovis Maibrit omale kingiks mänguasju. Kui me koos mänguasjapoes oleme käinud, siis mina üritan talle ikka legosid ja arendavaid mänge ette sööta, aga ma ju näen, kui igatsevalt ta vaatab kõiki neid nuku turvahälle ja kleidikesi :) Mõtlesin siis, et kaua seda nukumängu aega enam on ja las laps saab seda, mida hing tõeliselt ihaldab :) Mina mängisin veel kümneaastaselt nukuga, sest alles siis tekkis võimalus tutvuste kaudu beebinukk hankida, millele me siis uhkelt isa Moskvitšiga Pudukaupade Hulgibaasi (kus mu sõbranna ema töötas) järgi sõitsime.
Maibrit on väga-väga hea laps. Südamlik, abivalmis, helde, kaastundlik - need iseloomujooned soojendavad mu südant eriliselt. Nende kõrval tundub üsna tühine see, et Maibrit, sarnaselt oma emale ja isale, ei hooli suurt koristamisest ja korra hoidmisest:)
Maibrit on ka hoolitsev õde oma vennale. Sandrit hoiab ta väga - kui ma vahel Sandriga riidlen, siis tavaliselt hakkab nutma Maibrit, mitte Sander. Ja kus ma siis enam edasi saan riielda, häbi hakkab kohe :)
Maibritil on lasteaiakaaslane Uko, kes on sündinud täpselt samal päeval, samas sünnitusmajas, mõned tunnid hiljem kui Maibrit :) Kuna seekord oli sünnipäev laupäevasel päeval, siis otsustasime Uko emaga pidada laste sünnipäeva koos, sest külalised on ju põhimõtteliselt samad. Siin maal on ju nii vähe lapsi, et kõik, kes vanuse poolest kvalifitseeruvad, kutsutakse peoele, valimisruumi pole :) Kuna Iloni Imedemaal on pidu juba peetud, siis läksime seekord hoopis Tallinnasse Skyparki. Meie lastele seal tohtult meeldib, alati, kui sealt mööda sõidame, tuletavad nad mulle meelde, et sinna tuleb jälle minna.
Õnneks oli mul kaasas Uko ema, kes on seal juba oma vanema lapse sünnipäeva pidanud ja mind rahustas, sest muidu ma oleks vist algul nutma hakanud. Sest seal olid kõik ruumid sünnipäevasid täis ja lapsi niiiiii palju. Ja mina olen ju selline pabistaja, eriti kui ma veel teiste laste eest pean vastutama. Õnneks lapsed millegi pärast ei pabistanud ja kui kõht tühjaks läks või peamiselt janu tuli, siis leidsid nad ilusti tee meie tuppa. Ja kui oli vaja kampa kokku saada, siis imekombel oskasid nad sõna nii levitada, et kõik laekusid kenasti kohale:) Eks ma tegelikult käisin ikka kogu aeg väikest loendamist tegemas, ma ei oska kohe rahulikult olla :)
Aga pidu oli tore ja lastele meeldis. See on peamine.
Palju õnne meie kallile Maibritile!
 |
10 kommentaari:
Palju õnne Maibritile! Leevikesel on sama asi, et soovib kingituseks mänguasju. Ja me oleme kinkinud ka. Kui ta kunagi 5-aastaseks sai ja peale pidu oma raamatuid meisterdamistarbeid ja riideid vaatas ning küsis kurvalt:"Kas siis nüüd ongi nii et kui ma olen viie aastane ei saa ma enam kunagi ühtegi mänguasja", hakkas mul nii hale et ta on ikka kenasti neid veel saanud. Legosid ta muidugi peab ka mänguasjadeks. Aga las mängivad eks.
Milline imekaunis nimi - Maibrit! Palju õnne :)
Palju-palju õnne!
Suur, suur õnnesoov Maibritile!
Nii tore, et ta oskab veel laps olla. Hästi palju toredaid mänguasju on olemas, seega mina loodan, et Luisa ka kaua-kaua tahab mänguasjadega mängida. Meie ajal ju polnud sellised lahedaid vidinaid ja ma tahaks ise ka nendega mängida tegelikult :)
Palju õnne teile kõigile!
Minu arust on see ju väga tore, kui laps tahab päris mänguasjadega mängida. Kohe palju parem, kui telefonimängud ja arvuti! :)
Eks see käib vist hooti kah.
Ma vahel mõtlen, et mu laps võiks niisama mängu ka mängida - ainult legotab ja joonistab ja meisterdab. Jälle häda. :)
Aitäh teile! :)
Meil on legodega nii, et mingi aeg tagasi olid need ühed peamised mänguasjad, aga nüüd on vist Maibritti ära tüüdanud. Kui ta saab poes valida, mida osta, siis ta noogutab mulle kaasa, et "jah, see uus Lego Friends sari on tõesti nunnu, aga ma tahaks ikkagi midagi muud osta" :)
Sandrile imponeerib Hero Factori väga :)
Sirliiz - just, minu meelest on ka nii palju ilusaid ja põnevaid mänguasju, et hakka või ise mängima :) Ma ükskord isegi äärepealt oleks omale nuku ostnud :) Sellel Pet Shopil on nii armas nuku-sari, aga Maibrit ei taha neid nukke, tema tahab ainult loomi :) Mõtlesin siis, et ostan omale, aga õnneks tuli ikka mõistus koju :) Ja nukuköögid on ka tihti nii lahedad, no need puidust, nt Brio omad... Oh! :)
Ja arvutimängudega meil on hetkel suhteliselt rahulik, Angry Birds oli vahepeal hitt aga nüüd nad on vist ära tüdinenud sellest. Üldiselt mingit arvutisse küsimist pole. Ja no me pole ju õpetanud ka, Maibrit ei oska seal midagi teha :) Me Andresega oleme mõelnud, et selle kiire asjaga on veel aega...
Palju õnne sünnipäevalapsele!
Aga olen minagi seda meelt, et lapsed peavad ikka mängima. Ja mis seal salata, oma viimase nuku sain mina siis, kui 10 juba täis oli ja pealegi. Nii et 7-sele ja veel pealegi on nood nukuasjad täitsa õiged asjad.
Tiina Segasummasuvilast
Palju-palju õnne Maibritile! Ta paistab välimuselt ka täpselt sellise helde olemisega, nagu "seest" kirjeldad :)
Aga mänguasjadest rääkides, meid kutsuti hiljuti 7a lapse sünnipäevale, kus kutsele oli kirjutatud, et võib tuua kinkekaardi või raha. Ja Riin oli sellest mitu päeva segaduses ja häiritud, et kuidas me ei kingi midagi, laps siis ju ei saagi mänguasju :)
Ja huvitav, et legod ei ole meil ka enam väga hinnas.
Tagantjärele palju õnne! Maibrit tundub olevat väga hea suur õde :)
kas võib küsida, mida sa sünnipäeval lastele süüa-juua pakkusid? mul just enda lapse sünnipäev ees ja mõtlen, nii et pea aurab, mida pakkuda. sest et need koolieelikud ju ei söö kõike ja osad asjad on ikka täiesti välistatud ja mõnda asja mõni sööb, mõni mitte ja nii edasi. ehk et, kui liiga palju tüli ei tee, kirjelda natuke menüüd! aitäh :)
Postita kommentaar