Vahepeal toimunust

Tere üle pika aja! Hirmus pikk paus on nüüd blogimises sisse tulnud, aga teen siis lühikokkuvõtte ja  üritan edaspidi usinam blogija olla :)

Seda, mis novembris tomus, ma enam ei mäletagi.

Detsember algas Andrese sünnipäevaga. Seejärel toimus Andrese töö jõulupidu, mille tarbeks sai isegi kleit õmmeldud ja teist korda elus meigis käidud :)

Nagu näha, on kleit paksult litreid täis. Ma polnud enne sellist kangast õmmelnud, seega oli kohe täitsa põnev. Proovisin seda overlokitada ja nii õnnestus kohe kaks nõela korraga ära murda, mida pole varem juhtunud. Seega sai ainult õmblusmasinat kasutada :)

Kanga ostsin Kangadžunglist, kuna see on ainuke kangapood Haapsalus ja kui ma ootan Maibriti ringide-trennide ajal, siis ma ajaviiteks ikka astun sinna sisse :) Tegelikult pidi sellest kangast hoopis jakk tulema, aga peale Karolin Kuusiku maagilise talvekollektsiooni Vaikuse Disain imetlemist otsustasin siiski kleidi kasuks. Oh, ja ma ju võitsin isegi piletid selle kollektsiooni esitlusele, aga kuna sain sellest teada 4 tundi enne algust ja ma olin nii kutu ja õues oli nii kohutavalt pime, siis ei hakanud Tallinna sõitma. 

Ühesõnaga, kleit tuli väga lahe, midagi sellist, mida ma tavaliselt ei tee :) See andis õmblemisele kõvasti elevust juurde ja kleiti kandes oli ka superhea tunne. Selline mõnus raske ja sätendav! 

Lõige on Burdast 9/2012.

Peale jõulupidu, kus ma sain muide esimest korda elus Ott Leplandi live'is kuulata ja kes mulle seetõttu kohe väga meeldima hakkas (aga Kuula lugu ei jõudnudki ära kuulata, sest pidime lastele järgi minema), tuli kohe järgmisel päeval meie oma valla jõululaat Teeristi villas. See oli mul esimene laat müüjana ja emotsioonid olid ülihead. Bänd mängis ja hõõgvein voolas ja kõigil oli mõnus ja soe olla:) 

Meie külanaised on nii lahedad! Tegelikult oleks korrektsem öelda küll vallanaised, sest me oma küla on suhteliselt hõredalt asustatud, aga "külanaine" lihtsalt kõlab paremini. 

Minu lemmikpilt prouadest.

Ja kui ka Andrese sünnipäevalised said kostitatud (ja selleks puhuks kõvasti vaaritatud), siis hakkas pihta meie haiguste ralli. Avalöögi tegin mina. Ma ei mäletagi, millal viimati palavikuga haige olin.... Mõned päevad olin ikka sirakil ja oleks ühe päevakese veel olnud, aga siis oli juba Andrese kord. Nii et ma pidin kargu alla ajama ja keetma-kütma-puid tassima hakkama. Siis jäi Maibrit haigeks ja lõpuks, enne jõule, ka Sander. Kahjuks jäid seetõttu ära paar jõulupidu ja jõuluetendus ja kinkide valimine. Aga kuna netipoodidest ja abivalmis inimestest puudu pole, siis saime ka kõik vajaliku dedmarozi (meie kood kodus, et lapsed aru ei saaks) jaoks. Vanasti ma oleks vist hirmsasti meelt heitnud sellise jõulueelse laatsareti peale, aga sellel korral tundisn kohe, et meile on vaja seda aega kõik koos kodus olla, mis sest et osad hõõgusid. Kuna Andres ja Sander said ka tüsistuse, siis saime lausa kolm nädalat koos kodus olla. Nii ei tundunudki ärajäänud kultuur nii kurvastav.

Jõulupilte mul näidata polegi, sest Andresel on uus kirg - filmimine. Nii valmib meil hulgaliselt koduvideoid, millest enamuse jõuab Andres ilusaks teha/kokku lõigata ilmselt siis, kui pensionipõlves aega vabamalt on :) 

Jõuludeks tuli meile ka ema külla, õepere jäi pisikute tõttu tulemata. Tuli ka jõuluvana oma tuntud headuses. Käisime ka Rooslepa kabelis jumalateenistusel mis oli seekord koos kontserdiga. See oli üsna  kaunis-sürreaalne kogemus, kuna umbes kolmekümnele inimesele esitati nii imeilus kontsert, et kohe pisara võttis silma. Pooled esinejatest olid meie oma vallast ja kirikuõpetaja isegi ohkas, et "küll see oli ilus!".

Aastavahetust tähistasime õe juures linnas. Saime üle pika aja tõsist paugutamist näha-kuulda. Nagu tavaks meie ühistele pidudele, teeme kõik midagi süüa ja siis tuleb seda sööki kohe palju ja kõik on väga hea. Nii et sõime kõhud punni, kiitsime ETV-d ja tegime isegi väikese tantsu :) Õega jutustasime poole kaheksani hommikul :))) Rekord!!! 

Kuna jõuluetendus Nukuteatris meil nägemata jäi, siis läksime Estoniasse Pähklipurejat vaatama. Mul õnnestus kaheteistümnendal tunnil kinkekaart realiseerida ja üllatusena sai piletid samale nädalale. Ilus etendus oli, oleks vaid seda sagimist ridade vahel vähem. Teise vaatuse ajal, kui need eri rahvaste tantsud on, hakkas Sander küll küsima, et millal see lõpeb, aga üldiselt meeldis etendus kõigile. 

Seevastu aga hiljuti vaadatud Rapuntsel Nukuteatris oli tehnniliselt küll tore, aga nii lühike ja kiirustav, et kokkuvõttes ei jäänud just kõige paremat tunnet. Ja no see Juhan Viidingu hiigelsuur ja hirmus skulptuur on Sandri nii ära ehmatanud, et ta palus, et ärme enam sinna mine. Juba eelmisel korral hakkas ta seda kartma. Oh jah, lastele võiks tõesti midagi lapsemeelsemat olla!

No ja siis oli ka minu sünnipäev, isegi pisike juubelikene :) Tavaliselt olen ma oma sünnipäevaks täiesti tüdinud sellest koristamisest ja söögi tegemisest, nii et olen lihtsalt ema ja õega kohvikusse läinud, aga seekord siis pidasin ikkagi kodus ja vaaritasin jälle. Aga samas oli ka kergendus, kui sünnipäev mööda sai, et oh lõpuks ometi saab midagi muud teha, kui menüüd koostada :)

Kuna alates sellest nädalast käis ka Sander jälle lasteaias, siis on loota, et tavapärane rutiin taastub. Ja kuuse viisime ka täna välja :)