MY ENGLISH BLOG

esmaspäev, märts 25

Koolivaheaeg

Meil oli üsna elamusterikas koolivaheaeg. Algas see juba emakeelepäeval, mil käisime Andresega Linnateatris "Homme näeme" vaatamas. Kohutavalt naljakas ja kohutavalt kurb oli korraga. Täiesti uskumatu, kuidas lavastaja ja näitlejad oskavad inimesi niimoodi naerust möirgama panna ja minuti pärast nutu äärele viia! Mulle väga meeldis.

Reedel läksime perega Riiga. Andresel oli seal vaja laupäevasel päeval üks tööasi ajada ja me läksime siis kaasa. Algul mõtlesime niisama linnapeal jalutada, aga kui ka lapsed on kaasas, siis tavaliselt sellest ikka nagu ei piisa, et võiks mingi atraktsioon ka olla. Juhuslikult jõudsin Riia tsirkuseni, kus ma ise umbes 25 aastat tagasi käisin. Viimaseid päevi oli kavas etendus, mille pealkiri oli umbes "Tsirkuse teemandid" ehk et parimatest parimad. Tegelikult ma pole üldse mingi tsirkuse fänn ja kui Eestis on mõni külas olnud, siis pole mul veel kordagi tulnud mõttesse sinna minna. Aga Riias on ju kohe päris tsirkusemaja ja lapsed on ikka küsinud, et mis see tsirkus on ja viimasel ajal nad muidugi arvasid, et ongi nii, nagu Madagaskari filmis. Ühesõnaga vanade mälestuste ja laste pärast otsustasin siis sinna piletid ära osta. See ei läinudki nii libedalt, sest vaatamata sellele, et lätlastel on samasugune piletiostmise keskkond nagu meil Piletilevi ja neil on ju ka Swedbank, siis tunnistati ainult läti kontosid ja läbi neti ma piletit osta ei saanud. Kirjutasin siis tsirkuse infomeilile et kas saab broneerida ja olin 95% kindel, et keegi mulle elus sealt ei vasta ja kui, siis vaevalt nad broneerivad. Aga võta näpust. Öö hakul kirjutasin ja hommikuks oli lahke meil postkastis, et mitu piletit vaja on. Isegi küsiti, millist rida soovin jne. Üliviisakas ja ülikiire meilivahetus oli meil ja laupäevaks olid meile piletid olemas. Andres käis kassast välja ostmas ja seal veel rõhutati, et jaa-jaa, meil on siin eesltastele ilusti piletid olemas :)
Ja tsirkus ise oli ka ikka väga lahe. Nii kui ma sealt uksest sisse läksin, oli kohe mõnus deja vu tunne, et siin ma olen käinud. Samas tundus kõik nii väike, mälestustes oli kõik palju suurem. Ja etendus oli muidugi väga lahe. Lapsed olid täiesti vaimustuses ja tegelikult me ise ka. Isegi kloun oli cool ja modernne ja mingeid "koperdan ja ise naeran selle üle" nalju peaaegu polnudki. Ainuke asi, mis minus kahetisi tundeid tekistas, oli lõvide show, aga las ta siis olla.

Riia tsirkus. Trellid toodi lõvide ajaks, muidu neid ei olnud. Ja seal üleval, plakati all, olid muusikud. Elav muusika oli minu jaoks üllatus :)


Kuna ilm oli päikesepaisteline aga lõikavalt külma tuulega, siis eriti mõnus jalutada polnud, nii et kui juhuslikult möödusime Disainimuuseumist, siis otsustasime sinna sisse minna ja hästi tegime. Seal oli ühe Austraalia arhitekti, Harry Seidleri, näitus, mis oli väga inspireeriv. Vaatasime ka püsiekspositsiooni ära, seal võlus mind rohkem ekspositsiooniruum kui eksponaadid ise :)
Sander Riia disaini- ja arhitektuurimuuseumi püsiekspositsiooni uurimas

Ja parim leid Riias oli minu jaoks kangapood :) Täiesti juhuslikult jalutasime mööda ja ma korraks läksin sisse ja.... Kui ikka pool seina on täis kvaliteetset villast ja teine siidi ja siidi-puuvilla segu, siis ei saa ju ostuta väljuda, eksole. Ostin helesinist villast kreppi ja tumehalli (mis ema arvates on tumesinine ja Maibriti arvates roheline) topeltkreppi. Nagu aru saada, siis mulle meeldib krepp :) Aga pood ise oli ülimalt tagasihoidlik ja asub siin, tsirkusega samas kvartalis.
Seejärel veetsime nii mõnedki päevad kodus õmmeldes. Andres oli tööl ja mina ja lapsed õmblesime, Sander ka muidugi. Mina hakkasin realiseerima siis Riiast toodud suveniiri :)
Radisson Plaza Mikonkatul

Reedeks-laupäevaks läksid lapsed ema juurde ja meie tegime Andresega väikese Helsingi tripi. Mulle Helsingi tohtult meeldib, mul on seal omad lemmikud ka juba ootamas ja alati on sinna tore minna. Ööbisime Radisson Plaza hotellis, kuna mittehooajal saab seda üsna mõistliku hinnaga teha. Oleme seal  kunagi ööbinud, siis kui Maibrit oli titekene. Nüüd on see hotell aga põhjalikult renoveeritud ja nii lahedat sisekujundust pole ammu kogenud. Vana maja oli arvesse võetud aga väikese kiiksuga modernsesse võtmesse pandud. Mulle igal juhul väga meeldis ja no ma olen ka ju suur hotellifänn. Hotell on minu jaoks üks osa reisist ja kui vähegi võimalik, siis see võiks olla ilus ja mõnus.
Arhitektuurimuuseum Helsingis

Andrese jaoks vaatasin välja Arhitektuurimuuseumi, seal oli taaskokord  ühe austraallase, seekord Glenn Murcutti, näitus. Kui eelmine austraallane tegi uhkeid pilvelõhkujaid kesklinna, siis Murcutti spetsialiteet on loodusega ühtesulanduvad, ilmastikku ja kliimat arvestavad ning keskkonda säästvad elumajad kesed eimidagit. Peab sellisel arhitektil ikka väike ego olema! Ometigi on sellist tagasihoidlikkust pärjatud arvukate auhindadega ning Murcutt on hinnatud õpetaja. Andres ostis tema raamatu ka ja on sellest täitsa vaimustuses. Murcutt ise ütleb, et tema ei loo midagi ise, vaid avastab. On ikka armas arhitekt!
Filosoofia

Armas arhitekt


Järgmisel päeval oli plaanis nn minu-näitus. Disainimuuseumis oli IvanaHelsinki 15 aasta täitumise puhul näitus. Oh kus see mulle meeldis! Mulle on juba ammu see IvanaHelsinki imponeerinud, kunagi (2006!) kirjutasin ka temast siin. Lisaks oli teisel korrusel veel üks Jaapanlaste näitus, mis oli ka täitsa tore, eriti mõni töö. Seal ei tohtinud pildistada, nii et vaid üks "kogemata-pilt" sellest.
Helsingi Disainimuuseumi 2. korruse näitus. Jaapanlastelt.

Muidugi käisime minu lemmikkohvikus, Esplanaadi kohvikus. Seal on parimad (viini) saiakesed!
Peale Disainimuuseumi külastamist tundus kohustuslik ka Marimekko poe külastamine, ainult vaatamiseks muidugi :) Aga seekord hakkasid need hinnad mind seal ikka tohtult häirima ja segasid milllegipärast imetlemist. Võibolla sellepärast, et ma plaanisin sealt väikese tüki kangast osta, aga kanga hinnad algasid 34 eurost! Puuvillase, mis sest et väga ägeda trüikiga, kanga kohta on see ikka röögatu hind. Nii et ostuta ma sealt lahkusin ja vaatasin imestunult japse, keda pood täis olid ja kellel olid mõlemas käes pungil Marimekko kotid ja siis veel näppisid midagi. Kuna üks müüja rääkis ka jaapani keelt, siis ilmselt japsid nende põhiklientuur ongi.
Akadeemilist raamatupoodi külastasin ka elus esimest korda ja see oli lahe! Rahvast paksult täis ja muidu mõnusa meluga.
Andrese suveniir Stockmanni kirjatarvete osakonnast :)

Ja siis oligi aeg laeva peale suunduda. Nüüd on väga mõnus Länsisatamasse trammiga sõita, sadam ei tundugi enam kuskil hirmus kaugel olevat.
Tagasi tulles leidisme eest rõõmsad lapsed, kes olid käinud vanaemaga: Anu Raua näitusel, Nuku muuseumis, Pikka Hermanni vaatamas, Skypargis, Lasteloomingumajas, Kadrioru lossis, Maiasmoka kohvikust, Kadriorus ühes kohvikus, Kadrioru mänguväljakul. Jah, tegus ema on mul :)
Ja et kõik ikka tasakaalus püsiks, siis jäi Maibrit kodus kõrvapõletikku. Sellist asja pole meil veel olnudki. Mul kunagi oli ja tean mida tähendab kõrvavalu, seega on hirmus kurb seda pealt vaadata. Aga erakorralises määrati ikkagi AB pale ja kuna peale arstilkäiku tuli ka palavik, siis ilmselt on see ikkagi vajalik ka. Ja internetist leitud õpetuste kohaselt tegin sibulakompressi ja tundus et aitas ka. Lisaks tugeva sibulaaroom terves toas :) Loodetavasti on homme juba parem!