Pages

kolmapäev, veebruar 12

Uus tuhin


Lugesin kunagi Harriet Toomperest artiklit kus ka tema abikaasa Mait sõna võttis. Ta siis rääkis, et tema naisele on omased igasugu tuhinad - kord korvipunumise tuhin, siis on kogu maja pajuoksi täis, siis viltimise tuhin ja kogu maja oli villatuuste täis. Võibolla pole faktid täpsed, aga mõte oli selles, et tuhinatega naine. 
Mina olen ka selline. Ja nüüd on mul koduse kosmeetika tuhin peal. Juba ammu jäi see mulle silma ja südame peale, aga kogu aeg surusin teda maha põhjendusega, et mul ei ole aega kõikide toredate asjadega tegelemiseks. Leek hõõgus tuha all, kuni mulle hakkasid juutuubis silma jääma koduse kosmeetika teemalised DIY videod. Siis sain Maibritlt sünnipäevaks "Looduskosmeetika" raamatu ja nii ta läks. Nüüd ma käin mööda moodsate hipide blogisid ja otsid küll kreemi, küll deodorandi retsepte.


Kõige esimese asjana, enne kui ma retseptidega katsetama hakkasin, ostsin Selverist purgi kookosrasva ja hakkasin sellega Maibritti määrima. Tal on atoopiline dermatiit ja me oleme nii palju igasugu asju määrinud (sh ravimid) aga midagi pole eriti hästi aidanud. See kehakreem, mis arst soovitas, on nii rasvane, et Maibritile tulevad vastikusjudinad peale. See, mis apteeker soovitas kui lahjemat varianti, ajas Maibriti nii sügelema, et ta tõusis öösel nuttes üles ja ütles, et kogu ta keha sügeleb ja ta ei saa magada. Elideli kreem aitab aga see on ikkagi ravim, kuigi leebem vist, kui hormoonsalv. Ja siis ma määrisin Maibritti maksimaalselt nädala vältel kõige tavalisema, toiduks mõeldud kookosrasvaga, ja punased laigud kadusid. Lisaks kiidab Maibrit seda tunnet, mis pärast nahale jääb ehk nagu ta ütleb "nagu midagi polekski nahale pandud". See pani mind mõtlema, et miks sellisest lihtsast vahendist kuskil kõvemini ei räägita, miks perearst või allergoloog seda ei soovita? Ma olin ikka täitsa rabatud. Loodetavasti ei ole tegu  juhusliku õnnestumisega. Igal juhul määrime edasi, sest kuiva naha eest tuleb ikka hoolt kanda.



Siis ma tegin tellimused Hobipunkti ja Balscandi. Haapsalust leidsin termomeetri ja Karen Gilberti raamatu "Looduslik kosmeetika". Sest kuigi Jana Koeli raamat on tore, vajasin algajana ikkagi natuke põhjalikumat raamatut, kus on räägitud ka aast ja beest. Jana Koeli raamatus on tarkuseteri vaid retseptide juurde poetatud, aga ülevaatlikku peatükki seal pole (ja sisukorda ka mitte, see on huvitav :)). Muidu on see raamat väga mõnus, retseptides on ikka meie oma ravimtaimi ja koduseid marju ka sees ja osad retseptid ongi ta oma emalt-vanaemalt ehk stiilis "korja päikesekuivi vaarikaid ja määri näole" - väga armas. Gilberti raamatus on aga pikk sissejuhatus aa ja beega ning fotodega samm-sammulised juhendid. See raamat on ilus ka ja mulle väga meeldib autori kirjutamise stiil. Et ei ole nii, et "keemia" on paha ja kahjulik ja "looduslik" nii hea ja ohutu. Et tuleb teha teadlikke valikuid mõlemas "maailmas", kuigi  jah, keemia on ju igalpool meie ümber, kui sõnasabast kinni haarata.


Kui ma esimese kreemiteo ette võtsin, siis käsi ikka natuke värises ja ajasin kõik köögist minema, et saaks vaikuses süveneda,  aga kreemi sisse läks ikkagi üks teine õli, kui see, mida planeerisin. Siiski tuli ka mustsõstraõliga hea kreem. Ja ütleme nii, et see kreemitegu on minu õpitud erialale üsna lähedal ja termomeetriga vesifaasi segades tuli kohe meelde ülikooli aeg, kui praktikumi juhendaja aiva korrutas, et "termomeeter ei ole segamiseks vaid temperatuuri mõõtmiseks!". Vanade aegade mälestuseks ostsin kunagi Ikeast ka kaks laborinõud meenutavat anumat, millest ühe nüüd jälle kasutusse võtsin (teine on juba ammu katki läinud). 
Siiski on igas valdkonnas oma oskusteave ning emulgeerijate ja paksendajate maailm vajab veel edasist avastamist. Rääkimata õlide, rasvade, lillevete ja eeterlike õlide kirev maailm. Aga see on nii-nii huvitav! Olen siin ikka kogemata mitu ööd üleval olnud ja muudkui netis surfanud. Oma raamatuid olen ka kümneid kordi üle lapanud ja järjehoidjaid vahele pannud, et mida uut proovida.


Ja eile tegin tõepoolest ka ise deodorandi valmis :))) Tõhusust peab veel testima. 
Ahjaa, sealt Gilberti raamatust tegin alustuseks kohe ühe näopuhastaja, mis koosnes vaid õlidest ja seega oli vaid segamise vaev. Algul ma ei süvenenud sellesse, et kuidas seda kasutada ja valasin vati peale ja hakkasin nühkima. Sain aru, et nii see küll vist ei käi. Uurisin siis samast raamatust ja netist lisa ja sain teada, et "õliga puhastamise meetod" ehk oil cleansing method ehk OCM on umbes sama populaarne kui paleodieet või vegan-eluviis. Lõikasin minagi siis oma vanad froteerätikud tükkideks,  overlokitasin ääred ära ja nüüd ma täitsa ootan juba õhtut ja näopuhastamise aega, sest see on nii mõnus. Hõõrun näo õliga kokku, teen froteerätiku kuuma veega märjaks ja panen näo peale (seda viimast osa teen lausa kaks korda). Tunne on nagu kosmeetiku juures oleks. Algul mõtlesin, et nende lappidega jamamine on raske, aga tegelikult pole midagi. Rätik läheb kuivama, järgmisel hommikul panen mustapesu kasti ja pesen koos tavaliste froteerätikutega. Igal juhul on see mõnus tunne seda väärt. Ja mul on tegelikult juba ammu arusaamine, et need krudisevad geelid, millega ma muidu nägu pesin, ei olnud kõige õigemad mu jaoks. Õlimeetodi tõhusust pean hindama natuke hiljem, sest algul nahk harjub ja siis näeb alles tulemusi. Praegu naudin lihtsalt seda tunnet. 
Ja siis tõmban näo üle näoveega, mille tegin kummeliteest, glütseriinist ja natukesest õunaäädikast. Ja siis omatehtud kreem peale. 
Kreemi ja näovett hoian külmikus ja kuna see ei ole vannitoast väga kaugel, ei ole see purkide transportimine ka mingit erilist tüli tekitanud. 
Ja minnes tagasi jälle selle Gilberti raamatu juurde, siis selle sama näopuhastusõli retsepti juures viskab ta nalja, et miks on retsepti nimi "Makadaamia ja jojobiga näopuhastaja" kui põhikoosisosa on kastoorõli. Et nii teevad ju kõik kosmeetikafirmad - panevad nimesse kõige seksikama koostisosa nime, missest, et seda on seal vaid mikronites. Ja see võtab tegelikult kokku ka minu põhilise hetkeemotsiooni selles valdkonnas - et miks ma pean ostma "mandliõliga kätekreemi", mille koostises on imevähe mandliõli ja enamus kandjaaineid, kui ma võin võtta ise selle mandliõli ja veel mõne muu komponendi, ja teha endale ise üks hea kätekreem. Rääkimata, et hind tuleb ikka oluliselt soodsam. Võibolla ma tõesti ei oska veel teha neid geeljaid ja momentaalselt imenduvaid määrdeid, aga toimeaineid võin küll panna just selliseid, nagu tahan ja palju paras tundub. Ja kui ma vaatasin, kui vähe maksab kosmeetiline savi, valge või roheline või ükskõik milline, siis ma mõtlesin, et kustkohast on üldse tulnud harjumus mingit savimaski poest osta, kui selle saab nii lihtsalt ise kokku segada? Ometigi oli raamat "100 minutit ilu heaks" ju ka minu pubekaea lektüüris. Vahepeal on need reklaamid ja ilusad pakendid ja naisteajakirjad mind lihtsalt ära rikkunud.
Eks te vist mõistate, et mul on praegu tuhin peal ja ehk kipun seda teemat liiga idealiseerima, aga mul on tunne, et ma olen ühe õige asja enda jaoks avastanud:)
Ja ma olen täiesti kindel, et teie seas on palju kogenumaid kodukosmeetika praktiseerijaid, nii et ma oleksin väga tänulik, kui oma tarkuseteri kommentaariumisse jätaksite. Aitäh! 



34 kommentaari:

Marianne S ütles ...

... ja kui veel ei ole (kogenuid kodukosmeetika praktiseerijaid), siis küllap varsti juba on. Sest Sa, Krentu, oskad nii üliväga hästi lihtsalt oma asja ajades teisi inimesi innustada ja mõjutada :)

Ja aitäh selle kookosrasva vihje eest, mul vanim ja noorim ka dermatiidiga hädas.

Endal on mul olnud õnn ja rõõm proovida Leina Neima valmistet kreeme. Ja on tõesti väga mõnusad kerged, hästiimenduvad ja lõhnavad jumalikult.

Rael. ütles ...

Mulle tuleb ka see tuhina jutt meelde.

Tuhinapõhine.

Ma kreemist ise midagi kokku seganud ei ole. Aga tegelikult vist poleks väga usin kasutaja ka.

Ainuke midagi ma päriselt kasutan ongi vist kookoserasv ja jojoba õli.

Esimest, siis ka juuste ja toidu juures. :D

Ja miskit pool aasta või rohkem ei ole juukseid šampooni või muu säärasega pesnud. Siis lähevad käiku muna ja õli ja sooda ja õunaäädikas.

Mulle meeldib, et kui sa midagi teed, siis see on ilus. Mitte lihtsalt mingi plastikust topsik vaid ikka ilus silt ja lugu ja pilt.

KK ütles ...

Mulle tuli ka kohe Leina meelde!
See kuuma räti trikk on Hausckal ka, maskide eemaldamisel. Mul on sõbranna Hauscka looduskosmeetik ja ta õpetas mulle. Väga mõnus on:)

Terje ütles ...

Absoluutselt õige,
minu kreemid ja maskid(seepidest rääkimata) on ammu kõik koduköögis kokku keeratud (seebid muidugi ka). Natuke pusimist ja keeruline enam ei olegi. Kõikvõimalikke toimeaineid saab osta ja doseerida, mõned põhitõed tuleb omandada, mind nt aitas väga üks vene vastav foorum.
Võib-olla varem oli keerulisem, vahendeid ja teavet väga ei liikunud, aga nüüd leiab iga lugemisoskusega inimene endale midagi.

Kaidi ütles ...

Taas väga hea ja inspireeriv postitus! Aitäh!

Krentu ütles ...

Aitäh, Marianne! :)
Rael - muna pähe määrimine on mulle alati natuke hirmutav tundunud. Selline tunne, et pärast kammin omleti tükke välja :) Aga kuna tuhin on peal, siis ma olen väga aldis igasugu taolisi asju proovima:) On Sul mõni kindel retsept? Ja aitäh heade sõnade eest!
KK - Hauschka bränd on muidugi supermõnus. Kahjuks üsna kallis ka :) Ma olen nende tooteid ikka päkapikkudelt soovinud ;)
Terje - ma kuskilt lugesin, et kui sa oskad salatikastet teha, siis oskad ka kreemi teha :) Kuigi-kuigi, minul ei tulnudki isetehtud majonees välja. Raiskasin päris palju mune ja õli ja ei miskit. Vist oleks pidanud mune rohkem soojendama, temperatuurivahe oli vist liiga suur.
Aitäh, Kaidi!

mariann ütles ...

Olen Sinu blogi alaline lugeja ning nakatanud sellega ka oma ema, kes minu blogi kaudu postitusi piilumas käib. Täna sain temalt telefonikõne Sinu postituse kohta juba enne, kui olin ise seda lugeda jõudnud - nimelt on minu nooremal õel samuti dermatiit. Temagi on proovinud erinevaid meetmeid ja meetodeid selle leevendamiseks, kuniks avastasid, et kui nisu menüüst täiesti välja jätta, siis 3 kuuga oli õeraas täiesti vaba oma hädast. Nii kui uuesti nisuga "patustab" nii on häda tagasi. Tasub ehk teilgi seda proovida!

annelix ütles ...

Ma arvan, et lähen nüüd kookosrasva ostma. Olen seda isegi poes sellise mõttega uurinud, aga proovida pole julgenud. Aitäh!

Katrin ütles ...

Minu keemia õpetaja kunagi hoiatas glütseriiniga toodete eest, et see on odav ja tõhus vahend näo niisutamiseks, kuid ühtlasi ummistab kohutavalt poore. Et paremad asjad peaksid ikkagi ilma glütseriinita olema. Ja kunagi aastaid hiljem sattusin talle ühes salongis peale, kus ta kosmeetikut hulluks ajas ja omale näokreemi otsides muudkui sildilt koostisose luges ja nägu kirtsutas. Ma ei tea kas ta tookord üldse sealt endale kreemi lõpuks leidiski... :D

Liia ütles ...

Tere! kui tore on Sinu jutte lugeda! Ma olen saanud palju inspiratsiooni ja kinnitust oma ideedele, küll kudumise, õmblemise, kokkamise vallas. Ka minul on koduste ilutoodete tegemise mõte peas kõlkunud tükk aega. Siiani olen vaid puhtast oliivõlist seepi teinud - ikka jõuluks kingikotti. Teen juba septembris valmis, siis on jõuluks kasutamiseks valmis. Munakollast (mitte valget), kasutan päris tihti juuksepesuks; valget savipulbrit näomaskiks. Edu sulle katsetamisel! Liia

triibik ütles ...

Lahe :)

Krentu ütles ...

No näed, saan kohe kõvasti targemaks siin. Sellest glütseriinist on küll kahju, ma just mõtlesin, et küll on lihtne viis niisutavat näovett teha :) Ainult taimetee tundub kuidagi liiga tavaline ju :)))
Nisu asi vist on väga individuaalne. Maibritil näiteks suvel kaobb kogu nahaprobleem ära, ainult jahedal ajal ilmub tagasi. Saia sööb kogu aeg hea meelega. Aga aitäh, Mariann, panen selle tarkuse kõrvataha.

KK ütles ...

Ei, ma ei propageerinudki H-d, vaid rääkisin rätitehnikast :D Ma kasutan rätte ka joiki õliga mässamisel.

Hindadest. Ma kasutan 1-2 kreemi (kätekreem ja melissi) ja neid kulub mul vähe. Biomarketis kliendikaardiga saab alet :) Maske siiani olen saanud proovida testritena.

Ingrid ütles ...

Nii mõnus lugemine ;-)
Veetsin enne aega Raverlys Su mustreid vaadates ja ikka mõeldes, kui palju annab juurde n.ö. kvaliteetselt tehtud pilt.
Ja siis klõpsasin blogile ... nii soe ja mõnus tunne tekkis.

Häid katsetusi ja endaga rahulolu!!!

Kista ütles ...

Sellised tuhinad on ju väga toredad:) Väga mõnus ja inspireeriv postitus, mis ajab endalegi kreemisegamise tuhina peale.

Ingrid ütles ...

Munast pannakse pähe ainult kollane, see ei lähe tükki. Munavalge läheb küll, seda korjasin esimene kord munaga juukseid pestes tükk aega välja:)

Määrin ennast juba mitu aastat hommikuti seesamiõliga üle terve keha sisse. Mitte pidevalt, on perioodid, kui teen iga päev ja siis vahel mitu kuud ei tee üldse, vastavalt tundele. Vahel määrin ainult näole. Esimesed korrad seesamiõliga ennast määrides tekitasid lausa joovastust, hiljem on lihtsalt meeldiv olnud. Lõhnab hästi, soojendab nahka ja on masaazhi eest ka. Kasutan tavalist klaaspudelis toidu-seesamiõli.

Mul läheb ka talviti nahk väga kuivaks, sõrmevahed lõhenevad ja jalad kipitavad. See on ainult miinuskraadidega, mida külmem, seda hullem. Praegu 0 C ja plusspoolel ei ole. Paar aastat tagasi, kui talvel Kreetale sõitsin, sai nahk päevapealt korda. Seal oli parajasti vihmaperiood. Väga külmal ajal seesamiõli ei ole selle vastu aidanud ja viimastel suure külma nädalatel mulle tundus, et isegi ei imendu lõhenenud nahka. Leidsin Kaubamajast ühe kerge ihupiima, mis oluliselt aitas: Organic Surge Fresh Ocean Light Body Lotion sidruni, rosmariini ja laimi õlidega. Maksis umbes 6 eurot 250 ml. Aga see lõhnab tugevalt, võibolla lapsele ei meeldi.

Mu vend on omal käed kunagi ära külmetanud, on punased ja kuivad. Tema kasutab arsti soovitusel Neutrogenat. Mina proovisin seda mõned aastad tagasi ja mulle ei aidanud.

Lugesin kusagilt, et kuiva naha vastu sobib mahedat küpset avokaadot maskina kasutada. Ise ma ei ole seda katsetanud, kuid loogiliselt võttes on seegi ju rasv ja peaks niisutama.

Teismelisena katsetasin erinevaid lihtsaid koduseid kreeme ja maske. Koorisin ennast kaerahelveste ja natukese vee seguga (teeb naha väga siidiseks, aga kuiva nahka ei ole hea sageli koorida), näkku määrisin rõõsa koore ja kohviveskis jahvatatud riisi segu, hoidsin kurgiviile ja kummeliteega lappe silmadel, määrisin maasikaid ja rannast korjatud savi näkku, loputasin heledaid juukseid kummeliteega. Täiskasvanuna ei ole peale seesamiõliga määrimise ja muna shampooni asemel kasutamise eriti muud kasutanud, pigem olen igasugusest kosmeetikast hoidunud. Nüüd olen mõelnud, et võiks vist jälle midagi tegema ja kasutama hakata. Peale Sinu postituse lugemist tellisin Looduskosmeetika raamatud ja lähen homme järgi.

Aitäh inspiratsiooni eest! :)

Ingrid ütles ...

Ja paar korda tegin roosiõievanni:) See oli küll tõeliselt kuninglik kogemus. Elasin keskkooli ajal vanaema juures ja tal olid oma valge kibuvitsa põõsad akna all. Neilt korjasin õisi ja puistasin vannivette.

Kair ütles ...

Märgin igaks juhuks ära, et dermatiidi puhul sai üks tuttav tõhusat abi ka sheavõist - tal oli pisipojal tõsine nahaprobleem.
Aga jutt on innustav... eriti see osa, mis puudutab õlipõhist näopuhastust.

Kair ütles ...

Hmmm - lugedes teisi kommentaare, siis ei saa jätta märkimata seda, et leivaga on väga mõnus pead pesta. Teeb juuksed mõnusalt siidiseks - õde praktiseeris seda aasta aega järjepidevalt pärast seda, kui nõuka ajal keemiliste lokkidega juuksed ära rikkus. Palju etem, kui muna. Ise olen kasutanud paar kuud. Sobib kõige tavalisemat vormileiba (nö. "lehmaleib") ja kõvaks tõmmanud kontsikuid - kooruke ära, vette likku nii, et leib on veega kaetud. Kui ühtlaseks pudruks läheb, siis pea märjaks teha ja juustesse hõõruda. Hakkab mõnusalt vahutama - ja lõhnab mmmmmm... hästi. Võib ka veidikeseks pähe jätta nagu maski. Loputada nagu ikka pärast pesu.
Ainus probleem, mis meenub, on paaril korral pärast pesu kõrvas kõrisevad leivapurud.

triin ütles ...

Kuiva naha osas, ma igaks juhuks ütlen, et sageli tuleb see D vitamiini puudusest. Kuigi te kindlasti kõik sööte ise ja annate ka lastele, aga igaks juhuks ;).
Kalamaksaõli on kõige tõhusam, aga tervisepüramiidi D3 ka.
See kookosrasva-teema on küll huvitav. See oli nüüd viimane tilk, et see koju tuua.
Ja näo puhastus õliga - on ka järgitegemist väärt. Tore. Tänan.

triin ütles ...

Kuiva naha osas, ma igaks juhuks ütlen, et sageli tuleb see D vitamiini puudusest. Kuigi te kindlasti kõik sööte ise ja annate ka lastele, aga igaks juhuks ;).
Kalamaksaõli on kõige tõhusam, aga tervisepüramiidi D3 ka.
See kookosrasva-teema on küll huvitav. See oli nüüd viimane tilk, et see koju tuua.
Ja näo puhastus õliga - on ka järgitegemist väärt. Tore. Tänan.

Krentu ütles ...

Aitäh, nii palju uusi nippe :)
Minu jaoks saaks šampooni asendamine ilmselt kõige raskem olema :) Aga proovin ükskord järgi.
Ja minu käed lähevad ka kohe karedaks, kui õues temperatuur alla null langeb. Nii et talvel ilma kätekreemita elada, või vähemalt kududa, ei saa.
Maibrit sõi siin valentinipäeva ajal palju šokolaadi, nii et punased laigud tulid tagasi - ilmselt on ka kookosrasva imevõimel oma piir :) Kunagi allergoloog hoiatas meid šokolaadi eest.
Ja kalamaksaõli lapsed võtavad ka. Vahepeal proovisin neile küll kasulikumat linaseemneõli sisse sööta, aga neile on see maitse nii vastuvõetamatu, et lasin neil kalamaksaõlile tagasi minna. Minu meelest on linaseemneõli küll palju parema maitsega kui kalamaksaõli :)

Anonüümne ütles ...

Mina kasutan külma ilmaga kuiva naha vastu hetkel avokaadovõid, mh saab seda Nurme Seebist. Sheavõi ja kookosrasv on samuti head.
Kreeme olen ka ise kokku möksinud, kreemikoolituselgi käisin. Teraapiline tegevus. :)
Aga muidu võid sirvida ka neid raamatuid, äkki meeldivad:
http://www.apollo.ee/mahekosmeetika-parimus-ja-teadus.html

http://www.apollo.ee/looduslik-katehooldus.html

T.
Lumihell

maris ütles ...

ma siin loen ja imestan, et kas te kõik määrite endale hommikul ja õhtul midagi peale? mina pesen veega õhtul näo ära ja hommikul ka. kreemi panen korra nädalas näkku, suvalist elizabeth ardeni jalakreemi. kehale ega kätele-jalgadele pole kunagi pannud. äkki nüüd, kui suvel 40 saan, peaks hakkama?
leenal on ka see jama, et kui ilmad külmaks lähevad, on käed karedad, määrime tavalist sheavõid.
kookosrasva tasub sisse ka süüa, seestpoolt õlitamine on sama kasulik.
meie võtame veel D3 kapsleid.

maris ütles ...

juustega on veel see, et mida rohkem sa pesed seda rohkem sa pesed. ma ükskord tegin katset ja pool aastat ei pesnud jukseid, ainult veega loputasin ja keegi ei saanud aru. lõpuks ikka murdusin. leenal pole veel juukseid pestud, ta sai just 9. ainult veega.

Krentu ütles ...

T. - aitäh raamatusoovituse eest! Seda maheraamatut kindlasti sirvin, kui poodi satun.
Maris - mina jah pean kreemi panema, sest peale veega näo pesemist hakkab nahk kiskuma. Ilmselt sai kunagi teismelisena Clerasiliga näonahk ära rikutud. Iseenesest mulle see kreemi-kosmeetikaga mässamine meeldib :) Ja no kui ikka meigid ennast, siis veest ei piisa. Ja näonahad on ka erinevad.
Ma mäletan, et kunagi sa seda juuste asja rääkisid ja ma tean ka, et mida "hoolsamalt" pesed, seda rohkem peab seda tegema. Aga puhaste juuste tunne on lihstalt nii mõnus! Eriti täna, kui ma peale 1,5 nädalat lõpuks julgesin pead pesta (olin haige ja kõrv valutas, seega ei julgenud vett kõrva lasta). Õnneks on ka kuivšampoonid maailma loodud, mis raksel hetkel appi tulevad :)

Katariina ütles ...

Kookosrasva kiidan mina ka. Täitsa imetoode on. Ma kasutan ka seda kodus igasuguste nahahädade vastu ning preventsiooniks. Näohooldusest: veepesu-usku olen minagi terve teadliku elu olnud ning rõõmuga mu silmad nägid, kui losjooni-tooniku peale läksin, kuidas aastad näolt taandusid.
Head mökeldamist. Tundub mõnus :)

Katariina ütles ...

Tuli meelde, et talletasin kunagi enda jaoks kookose kohta lingi. Panen selle Sulle siiagi, kui on huvi: http://www.hingepeegel.ee/alternatiivravi/kookosoli-kasutusvoimalusi/

Anonüümne ütles ...

Mina soovitan omalt poolt rukkijahuga juuste pesu.
Kuna elan Eestist väljaspool, pole rukkileivaga laiutada.
Avastasin siis, et rukkijahu sobib ideaalselt.
Panen umbes dl jagu jahu väga mööduka veehulga sisse,ning lasen tömmata paar tundi.
Siis kurnan segu läbi nailonpölviku ning pigistan pölviku sees oleva plödi juustele.
Natuke masseerimist ning ainult loputada.
Ei jää mingit leivapuru juustesse.
Hea on veel loputusvette tsipa sidrunimahla vöi öunaäädikat lisada.
Kuna kasutan arganöli juustele ning peanahale, siis vöin kinnitada, et see jahuplödi vötab rasva ka maha.
Juuksed jäävad hästi mönusad, puhtad.
Ning näokoorimiseks sobib kama suurepäraselt.

krista ütles ...

kuna ma olen varsti juba 20 aastat teadnud, et ükskõik, mida sa ka ei teeks, teed sa seda minust paremini ja mul on nii meeldib kui sa leiad järjest neid asju, mida ma ise ei tahaks isegi mitte proovida teha :)

mul nii hea meel su pärast!

klaaspärlimäng ütles ...

Mõni nädal tagasi sattusin ka looduskosmeetika vaimustusse tänu Mustrimaailmale. Seal keegi tellis Balscandist ja segas endale kreeme ning huulevõiet. Veidi asja edasi uurides aga selgus, et Balscandis müügil olevad tooted (mitte kõik muidugi) on puhastatud, seega mitte ökoloogiliselt puhtad koos kõigi kasulike ainetega. Näiteks kakaovõi on puhastatud ja ilma iseloomuliku lõhnata. Leidsin ühe toreda e-poe, kus kõik müügilolevad õlid ja võid on naturaalsed - http://www.gaiacosmetics.ee/ . Ise vaimustusin sealsest jojoobaõlist, mis on rasusele nahale supertoode (vähendab naha enda rasutootmist). Ja kui tundub, et nahk tahaks veidi koorimist, siis kasutan sealset rohelist savi koos kodus olnud roosiveega. Kui uuesti tellimiseks läheb, siis kindlasti ostan näoveeks mingi lillevee. Praegu raseduse ajal tekitas isegi ülikallis apteegikosmeetika allergiat. Mehele tellisin ülikuiva naha jaoks avokaadoõli, talle meeldib.
Kehakreemiks segasin siit lehelt http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=ret pärineva esimese retsepti. Võrreldes palja kookosrasvaga on sel palju parem imendumine (mis meeldib jällegi meestele rohkem). Huulevõide tegin ka, aga seda on potsikust raske kätte saada, oleks pidanud ikka vanasse huulepulka valama.
Siit oli väga huvitav lugeda kommentaare juustepesu kohta, olen ise hädas liigse pesemisega, niiet leivavariandi võiks täitsa ära proovida.
Eks iga asjaga on nii, et kui sügavalt süüvida, leiad lõpuks ülimõnusad alternatiivid poekaubale (nt kudumine, õmblemine, kokkamine, nüüd ka kosmeetika :)

klaaspärlimäng ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Balscandi lehelt tasublugeda ka seda miks õlid puhastatud on.Olen ka ise palju erinevaid huulepalsameid ja salve jalgadele ja kätele kokku seganud ja igakord on tulemus vaimustav.Tavakosmeetikat ma poest enam ei osta.Sauti saan teha endale väga luksusliku näokreemi ise ja odavalt.Ise kasutan näoli, idee sain Hauschka normaliseerivat näõli kasutades.
Kindlasti soovitan kõigil huvilistel lugeda Ene Lille Mahekosmeetika.See raamat pole mingi retseptikogu vaid sisaldab palju uut ja mõtlemapanevat infot.Kes väga loomusega sõber pole ja leiab , et kreemi teha oleks vahava aga muidu nn ökoelustiili ei hinda, sellele tundub raamat lausa liiga äärmuslik olevat.Aga mulle väga meeldis.
Olen pesnud oma lapsel(3 a) juukseid mingi ökosampooniga vaid paar korda.Nüüd olen mitmeid kordi pesnud munaga ja see toimib väga hästi.Munale lisan natuke apelsini eeterlikkuõli ja õhtul voodis lõhnavad lapse juuksed nii mõnusalt, puhtalt ja värskelt.Soovitan proovida.Samuti olen ise pesnud oma juukseid soodaga ja leivaga.Aga ilmselt olen ma midgai valesti teinud sest leivaga pestes olid mu juuksed sama mustad kui enne.Olekski huvitatud kuidas see pesemine leivaga täpselt käib.Ma saan aru, et leib või muna või sooda ei tee mu juukseid nii puhtaks nagu poes müügil olev keemia nimega sampoon aga rasvaste juustega ökoinimene ma olla ei suuda.Kahju kohe kui ei saagi oma juukseid muudmoodi puhtaks kui keemiaga.

Kata. ütles ...

Nii tore lugemine oli ja kommentaaridest tuli ka palju kasulikku infot. (:

Ma ei ole mingi eriline kreemitaja, aga tasahilju on nii mõnigi asi majapidamises vähemate koostisainete poole liikunud. Näiteks deodorandi segan kokku soodast, kookosrasvast ja paarist tilgast eeterlikust õlist. Suvise segu jaoks tuleb panna ka mõnd pisut tahkemat rasva, viimane kord vist sai kakaovõi. Tõeline töövõit oli vast see, et vend soostus mul seda proovima JA küsis veel juurdegi.

Pead olen ka suuremalt jaolt sooda ja õunaäädikaga pesnud viimastel aastatel. Umbes supilusika jagu soodat topsikupõhja, vesi peale ja siis pähe hõõruda (rõhuga peanahal ja juuksejuurtel). Kui see peast ära loputatud, siis õunaäädikalahus pähe (rõhuga juukseotstel) ja see seisab pisut kauem peas. Mul ei olnud esialgu mingit suurt ideoloogilist seisukohta šampooni suhtes, vaid lihtsalt sai lõputust peapesemisest villand (šampooniga üle päeva, sooda-äädikaga natuke tihemini kui kord nädalas). Alguses pead arvestama aga sellega, et mõnel päeval on paras käkk peas, sest nahk toodab endiselt arututes kogustes rasu.

Kolisime paar kuud tagasi oluliselt karedama veega kohta ja nüüd on ka minul šampooni- ja palsamipudel uuesti vannitoas, kuigi ma loodan neist siiski vabaneda.

Juukse- ja nahahoolduseks on mul veel üks pritspudel õli-vee emulsiooniga, kus on ka paar tilka eeterlikku õli, seda panen vajadusel juusteotstele. Kookosrasv on ka minu lemmik kehale määrida, kuigi sel talvel olin kimpus nii kuiva nahaga, et see enam ei aidanud. Sattusin lugema üht blogipostitust, kus väideti, et kookosrasv ei niisuta väga sügavalt (aga imendub see-eest kiiresti), küll aga teeb seda avokaadoõli. Ning avokaadoõli aitas tõesti. (:

Kosmeetikast edasi liikudes, siis põhilised koristusvahendid on ka ikka sooda ja äädikas. :)