Uued kleidid

Juba ammu oli mu silm sellel kleidil (Burda 12/2012) :

Foto: Burda Style 12/2012

Millegipärast paelus mind sellise kanga ja lõike kooslus. Mõistus ütles küll, et see ei ole just unelmate kombinatsioon, aga ikka meeldis.
Kui ma ühel päeval Tallinnas jalutades juhuslikult Rävala puiestee Kangastuudiosse sattusin, siis leidsin sealt ühe tagasihoidliku kanga, mis mulle väga-väga meeldis. Koostises on minu mäletamist mööda 67% villa ja siis veel kolme erinevat kiudu, mis mulle kahjuks meelde ei jäänud. Kangas on selline kerge, pehme ja üsna hõre. Natuke karvastatud ja meenutab õrnalt flanelli. Kindlasti on tal ka mingi peen nimi, aga mina seda kahjuks ei tea. Ja hind oli ka väga soodne, 10.-/m :) Selline asi teeb ju alati rõõmu :)

Kui ma kleidi lõike järgi välja lõikasin ja kokku traageldasin ning selga proovisin, ei olnud ma aga üldse niivgäga rõõmus. See kohe üldse mulle ei istunud. Õnneks on Andres mul juba üsna koolitatud proovitegija, nii et seljalt võttis ta ise oma silma järi kokku, mis ülearu oli. Samuti tegin ühed sissevõtuvoldid lisaks. Samuti muutsin õlga, sest ma olen üsna längusõlaline.
Eest lahtikäivana olin seda kleiti kohe ette kujutanud, samuti kannaga ja ümarate nurkadega kraega.
Kõige hullem mässamine oli seelikuosaga. Tegin seda viis korda ümber. Harutasin taskud ja luku ka ära, mis ma optimistlikult olin kohe külge õmmeldnus, sest kui vale see kahar seelikuosa ikka saab olla? Sai, ja väga. Lõikel oli ta selline kaardu venitatud trapets. See nägi seljas välja, nagu mu alumine osa oleks kolm numbrit suurem, sest puusadele tekkisid tiivad. Natuke oli ka mu oma viga, sest esialgu proovisin kroogete asemel teha voldid, sest need peaks reeglina praema tulemuse andma. Kuna ma aga ei osanud neid strateegiliselt positsioneerida, läksin lõpuks ikkagi lihtsama vastupanu teed ja tegin krooked. Samuti lõikasin alumise osa ristkülikuks oma ema soovitusel ja see tõigi asjasse lahenduse. Järsku istus kõik ilusti :)
Ainuke asi, mida ma ei muutnud, olid varrukad :)
Nööbid on ostetud Karnaluksist. Need on plastmassist, aga sellise mati pinnaga, et isegi ligidalt vaadates tundub, nagu oleks nad kangaga kaetud.

Olen seda kleiti juba kaks korda kandnud ja mõlemad on olnud üsna istuvad üritused, kuid kleit ei ole üldse kortsunud. Ahjaa, seelikuosal on üsna paksust viskoosist vooder, eks see ka aitab.

Sõbrannaga tegime nalja, et selle kleieiga olen nagu Väike Maja Preeriast filmist :) Ma olen kandnud seda kleiti ka nööridega saabastega, nii et ainult kübar on puudu :)

Ema jälle arvas, et see on selle kleidi moodi, mis "tuli peale rahvarõivaid". Ma saan aru, mis ta mõtles, aga me kumbki ei suutnud meenutada selle kleidi nime. 

Aga mulle see kleit meeldib ja kohe tahan selga panna. Soe ja mugav.

Maibriti kleidi tegin juba varem. Ta on enamikest oma kleitidest välja kasvanud, nii et hädasti oli uut vaja. Sarnase lõikega kleidi olen ma Maibritile juba kunagi teinud, aga kuna see lõige oli kuni suurusele 128 cm, aga Maibrit on meil ikka pikem juba, siis ühendasin ma kaks lõiget omavahel. Vaatamata kalkuleerimistele ja mõõtmistele tuli proovi käigus kaelakaares kaks volti siiski avada, et kleit normaalselt istuks. 

Kangas on ilmselt puuvillane. Ostetud ammu Abakhanist. Seda on mul veel kõvasti järel, sest ostsin tookord oma kleidi jaoks - mul oli mingi kindel visioon tookord, aga enam ei mäleta milline täpselt :) Midagi tahtsin vilturiidest teha, seda mäletan.
Tegelikult tahtsin ka Maibriti kleidi diagonaalis lõigata, aga kuna tegu ei olnud korrektsete ruutudega, vaid ristkülikutega, siis andsin alla.

Väikese kaunistuse mõtlesime koos Maibritiga välja, et kleit liiga igav ei jääks.

Eksponeeritud metall-lukk oli mul üks kinnisideedest :)

Selline ta sai. Ka natuke nagu mingist vanast filmist :)

Ja natuke teemavälist. Meie armas jääkaru Minni sai nelja-aastaseks! Lapsed tegid talle hakklihatordi, panind küünlad peale ja puhusid ka mõned õhupallid täis. See, et Minni niimoodi rahulikult seda torti vaatab, on meie keelitamise töö. Eks ta ehk natuke õppis eelmisest aastast, kui ta sööstis oma torti sööma koos põlevate küünaldega ja pooltest vurrudest ilma jäi. Tuba oli kärsahaisu täis, aga teda see küll ei heidutanud. Seekord oli ta sõnakuulelik - ootas, kuni lapsed küünlad ära puhusid, eemaldasid ja seejärel kulus vist vähem kui 20 sekundit, et taldrik tühi oleks :)
Ja muidugi me laulsime talle sünnipäevalaulu ka. Ja kingitusteks olid kondid :)