Pages

teisipäev, veebruar 2

Kudumid Maibritile

Täna tuleb alustada tagasivaatega 2008 aasta postitusele, kus ma näitasin oma Elizabeth Zimmermanni kampsunit, mis oli välja tulnud liiga väike ning mis pidi minema harutamisel ja uuesti kudumisele. Mäletan, et sõbranna Krista ütles mulle, et mis sa tast harutad, varsti Maibritile paras. Maibrit olil siis kolmeaastane ja ma ei suutnud ette kujutada, et millal see ükskord juhtuma saab. Aga harutamata see kampsun jäigi. Tõstsin teda muudkui ühest kohast teise ja mõtlesin, et peaks harutama, aga ei jõudnudki selleni. Kuni siis lõpuks sain aru, et ega vist ei olegi mõtet  harutada :)
Siiski, harutasin üles selle kõige ilusama osa ning jupi varrukatest, et siis passe osa ühevärvilisena uuesti kududa. Minu eesmärk oli tegelikult teha sellest Sandrile kampsun, sest tal on ühte sooja kampsunit väga vaja. Aga paraku nägi Sander selles liiga sardelli moodi välja ja kampsun tuli Maibritile.




Varrukad ja kehaosa jätsin meelega pikemad, et siis on ka kasvuruumi. Passeosa tuli kogemata natukene liiga pikk, aga ei midagi nii hullu, et kanda ei saaks. Selline igav kampsun, aga praktiline. Oleks ju võinud selle ilusa passe uuesti teha, aga esiteks oleks see Sandri jaoks, kellele algul kampsun sai planeeritud,  liiga toretsev saanud ning teiseks - minu jaoks oli niigi suur eneseületus selline igavesti poolik asi ükskord uuesti kätte võtta ja lõpuni kududa.




Kui sokke meeldib mulle väga kududa, siis kinnaste kudumine ei ole minu eriline lemmik. Ei teagi miks. Samuti ei ole ma suur kirikudumise fänn. Aga kui need asjad ükskord kätte võtta, siis ei ole häda midagi. Kuna Maibritil oli kindaid vaja, siis kudusingi ühed. Kasutasin Rowani "Felted Tweed" ja "Fine Tweed" lõnga. Need on täiesti imelised lõngad ja uskumatu, et ma raatsisingi neist kududa :) Mul on see kiiks, nii lõngade kui kangaste puhul, et head materjali ei raatsi kuidagi ära kududa/õmmelda. Täitsa jabur.

Aga kuna ma polnud ammu kindaid teinud, siis tuli ikka väike aps sisse ka. Nimelt jäi randme ja pöidlaava vahe liiga lühikeseks. Seda on alloleval pildil hästi näha. Eks siis järgmised kindad tulevad paremad.








Selline ilus lumi on muidugi juba ajalugu, aga ilus vaadata ikka. Nagu punapõskseid lapsigi, kes hea meelega tund aega lumes püherdavad.


Ja kuna Maibrit sai omale uue talvejope, siis oli vaja sinna juurde ka sobiv müts kududa. Kasutasin oma lemmikut palmikut Manti kampsunist ning ka lõng oli jääk selle sama kampsuni kudumisest - Katia Peru. Kuna vanaema oli just lasknud endale rebasekrae teha, millest oli tükke järgi jäänud, siis sai Maibrit oma mütsile ka sellise tuti. Minule meeldivad küll lõngast tehtud tutid ja sellest karusnaha tuti moest ma eriti aru ei saa, aga no see ei ole ju minu müts ka.


Mütsi jaoks kasutasin vardaid nr 6. Lõin 70 silmust kasutades tubular silmuste loomist. Ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles nimetatakse, aga olen selle kohta video  teinud. Kudusin mõned read soonikut, siis kasvatasin silmused 92 peale et 4 mustrikorda ilusti ära mahuks ning asusin kuduma. Kuna ma ei teadnud, kui palju mul lõnga jagub, sest tegu oli, nagu öeldud, jäägiga, siis jätsin palmikul ühe keeru tegemata. Aga lõnga jagus täpselt. Kuigi naljakas on see, et kui lõnga napib, siis ma hakkan automaatselt kiiremini kuduma, justkui jätkuks kiiresti kududes lõnga rohem :) Kahandused tegin siis nii, et mustrit ei segaks, sellise rombimustri puhul on see lihtne.





No ja ma ei tee enam ühtegi talvemütsi ilma voodrita. Seda voodrit sai kohe kaks korda pandud, sest meil on remont ja sel hetkel polnud mul eriti ei vaba pinda ega teadnud ma kus mu materjalid asuvad. Tegin siis rihmat-rahmat esimesest kättejuhtuvast trikotaažist voodri, aga see ei veninud piisavalt, nii et otsisin ikka õige kanga välja ja tegin  nii kuis peab.


Aga remont näeb meil välja selline. Lapsed värvivad laudu. Sest nad saavad mõlemad oma toad! Ja mina pean kogu oma padajaniga kolima kahe toa vahele jäävale esikule. Ma mahun sinna kenasti tööd tegema, aga vot minu hiigelsuur ladu sinna ei mahu. Nii ma siis saadan osa lõngu kooli ja osa asju Uuskasutuskeskusesse. Aga mõned raamatud panen ka siia üles, nii et kes on huvitatud kudumise- ja õmblemise raamatutest, siis tulge varsti tagasi!






10 kommentaari:

triibik ütles ...

Oh, see talvine pilt kombinatsioonis lausega "lapsed saavad endale oma toad" on nii Bullerby, et mul tuli praeguses lörtsivihmases hommikus pisar silma :)Imearmsad kudumid. Tervitan!

Rael. ütles ...

"liiga sardelli moodi välja" - lemmik koht.

Profile ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Triinu ütles ...

Tore teada, et kellegil veel vahel asjad nässu lähevad... :) Su blogi on nii tore lugeda, aitäh!

Krentu ütles ...

Aitäh, Triibik! Kui ma olin väike, siis igal sünnipäeval unistasin, et see oleks nagu Liisal :) Mis sest, et elasime ühiselamus siis. Mõtlesin, et äkki on ema salaja korteri ära ostnud ja siis mind viiakse magades sinna :) Ükskord ma selle toa saingi ja oh üllatust - ema sai uue korteri võtmed kätte just minu sünnipäeval. Paremaid asju kui oma tuba, on vähe.

Tervitused Sullegi, Rael!

Triinu - ma arvan, et asjade nässu minemine on täiesti normaalne nähtus, lihtsalt meelt ei tohi heita. Kellel ikka kõik alati täiuslikult välja tuleb :)

Katariina ütles ...

Aww.. Mulle vägaväga meeldivad need (vist siis) islandi kampsunid. Tahaks, et mul oleks neid kohe eri toone ja erineva paksusega (eriti muidugi külmades toonides). Ja seetõttu on mul nii kahju su sellest suurest tööst, mis sa üles harutasid :)
Väga osavad näpud on Sul. Väga.

Anonüümne ütles ...

Nii lihtne ja mõnus kampsun! Sellist kannaks ise ka hea meelega. Need lumes möllamise kinda-ja mütsipildid on täis jõuluvaheajalikku vabaduse- ja rõõmutunnet. (Ja kui jõule juba mainitud sai - küll on kahju, et Sa seekord oma alati helgeid jõulu- ja sünnipäevapostitusi ei teinud! :)Aga kõige rohkem meeldib mulle viimane pilt, kus lapsed keskendunult värvimisega ametis on! Mis saab veel toredamat olla, kui oma toa jaoks laudu pintseldada! :)

Karmen

Hanna nipet-näpet bogi ütles ...

No täitsa minu "sümptomid" juba :D

Et poolik töö on eneseületus- kui lõpuks on valmis, aga siis on hea tunne :)
Kallist asja on raske kasutada- mul on kodus ka ilusat kangast hetkel, mida käin ja silitan salaja ning mõtlen mis sellest tuleb :)
Lõng hakkab otsa saama, siis vaja kiiremini kududa- ma ka aru ei saa mis kiiks sellel on, aga hea teada, et ma pole ainuke :D
Remont kodus- oeh, üks tuba valmis ja töötuba tegemisel. Tarin oma kanga ja lõnga kaste nagu kass kassipoegi :D
Lisaks sain eile vanaema õe käest lõnga vihtusid juurdegi, kus on, sinna tuleb juurdegi :D

Ikka sinu postitusi ootama jäädes,
Hanna
Saarelt

Tiina ütles ...

Abbige, ma polegi ainus kes ei raatsi kõigest kududa ja õmmelda, vaid käib nö silitamas. Ma olen küll ka viimasel ajal südant rindu võtnud, et teen nii pooleliolevat kui ka "kallist" kraami, aga edusammud on hetkel veel pisikesed. Eks aeg mängi oma rolli. Ja ka töötoa ootus. Vaimusilmas tegutsen ma oma oluliselt suuremas ja selgema ülevaatega paradiisis. Ja siis ongi lauanurgal või diivani tagumises nurgas jätkates ja peidetud kastivarusid kaevates keeruline hästi edeneda.

Oeh, se kamspun on ilus, nii see esimene kui ka tulemus. Ma hakkan tubliks ja teen Marta poolelioleva kampsi ka valmis. Mõni asi innustab.

Monika siil ütles ...

Väga toredad kudumid ja see karusnahast tutt on väga lahe! Samalaadsed tutid on Usas võtmehoidjatena või käekotikaunistusena väga popid, Michael Korsi omad maksavad $50. :)ja rahvas ostab.
Ma olen lõnga osas samasugune, neid kõige-kõige ilusmaaid ja väärtuslikemaid ei raatsi ära kududa, vahepeal käin vaid kastis imetlemas ja silitamas. :)