MY ENGLISH BLOG

laupäev, august 12

Indigo kleit ja ökokampsun


Alati on hea, kui sinu ümber on inspireerivaid inimesi, kes oma eeskujuga sinu tegemistele juskui tiivad annavad. Eriti tore on, kui sa neid inimesi elusuuruses kohtad, aga kuna maailm on suur ja lai, siis sobib väga hästi neid kohata ka näiteks Instagrammi vahendusel. Just Instagram on olnud minu viimase aja inspiratsiooniallikas number üks ja mulle meeldib ka ise sinna pilte panna, selline kiire asi ja jagamisvajaduse saab rahuldatud :) Aga üks minu suuri lemmikuid seal (tal on tegelikult ka väga sisukas blog) on Felicia Thecraftsessions nimelise kontoga. Felicia korraldab tegelikult igal aastal käsitöölaagreid ja kui need ei toimuks Austraalias, siis ma vist juba oleks sinna läinud :) Hästi armas on see, et ta annab iga kord välja ka paar stipendiumi oma laagrisse, nii et kes ei saa rahalistel põhjustel minna, siis alati on paar vaba kohta ka neile ja sõidu- või lapsehoidmiskulud kaetakse.
Aga tänase postituse raames tahan ma viidat hoopis ühele Felicia instagramipostitusele, mis minule kohe mitu paari tiibu andis. Nimelt sain ma aru, et mil on just sellist kleiti vaja. Otsisin mis ma otsisin, aga ekstra selle kleidi kohta postitust ma Felicialt ei leidnudki, nii et ma täpselt ei tea, mis lõige-kangas tal on (tema kangas tundub olevat ikat-kangas). Aga see polegi oluline, ma leidsin oma.


Minu kangas on värvitud indigoga ja pärit Navyasfashion nimelisest Etsy poest. Sellist kangast müüb ka Merchant and Mills aga kuna Etsy müüja oma tuleb otse Indiast ja on poole odavam, siis ma tellisin sealt. Nüüd on küll see koht, et ma mõtlesin, et milline vanasõna kehtib: kas see, mis ütleb, et ma pole nii rikas, et osta odavat asja või siis näiteks selline, mis utsitab kopikat korjama. Sest see minu kangas annab värvi, ja kohe palju. Ma loputasin teda viisteist korda ja selle loputusveega said mul kõik taimed aias kastetud, aga kangas andis ikka sinist värvi. Sool ei muutnud midagi. Ma ei tea, kas Merchant and Mills kangas on parema kvaliteediga või mitte, aga nüüd, kui mu kleit on valmis, siis ei tunne ma mingit kahetsust, sest see kangas on lihtsalt nii tohtult armas, pehme ja käsitsi tehtud tundega. Eks ma siis kannan tumedat pesu ja loodan, et kott väga siniseks ei lähe. Ma käisin sel suvel ka ise indigoga värvimise kursusel, kus meie õpetajaks oli Liis Luhamaa (see on siis see koht, kus sa kohtud tiibu andvate inimestega päris elus, aga ma tahaks tegelikult sellest täitsa eraldi kirjutada, sest ma käisin suisa kahel kursusel ja mul on nüüd uued hobid), kes ütles, et selline värviandmine indigoga juhtub siis, kui ei ole värvitud korralikult. Ehk et kui tahad tumedat, tuleb materjali mitu-mitu korda värvipotti tõsta ja vahepeal välja võtta. Kui paned materjali korraga tunniks potti, siis see jääbki värvi andma. Ma proovin seda kleiti pesta Dyloni S.O.S. Color Run ainega (esialgu küll kangatükki, sest muidu redtuseerib ta äkki kogu sinise valgeks), aga isegi kui ta jääb värvi andma, siis meeldib see kangas mulle ikkagi väga-väga.


Pildistamise ajal helistas Sander mulle laagrist :)
Kleidi lõikega läks üsna libedalt. Kasutasin kehaosas Merchant and Mills Factory kleidi lõiget, mille järgi ma olen juba kord õmmelnud, arusaadavalt jätsin ära krae, esiõmbluse, varrukad ja tegin kaelaauku suuremaks ning õlaõmblust natuke kurvilisemaks. Alumine osa on lihtsalt kroogitud sirged tükid (laius umbes kahekordne pihaosa laius), küljeõmblusesse tegin taskud.


Kaeluse ja käeaugud kantisin kollase kandiga, sest mulle lihtsalt meeldivad sellised väikesed lisadetailid, mida kohe ei näe, aga näed siis, kui kleiti selga paned. Tegelikult olen ma tavaliselt kaelaauku kantinud lõikekohase kandiga, sest ema mind nii õpetas ja see jääb ilusam ja teda on ka lihtsam teha, aga vahelduse mõttes on ju tore ka mõnikord teistmoodi teha. Pidin küll väga palju pressima, et kaelus kandi laiuse osas kehast eemale ei hoiaks ja olen tähele pannud, et paljudel see nii on (et kanditud kaelus turritab), seega see tehnoloogia end küll väga ei õigusta.
Kuna kangas oli üsna õhuke ja mulle ei meeldi, kui kleit vastu valgust läbi paistab, siis panin seelikuosale ka voodri. Kasutasin ühte kaltsukast ostetud siidist hõlsti. Eile käisin selle kleidiga linnapeal jalutamas ja tundsin end hästi :)




Ja kui juba pildistamine plaanis oli, siis võtsin kaasa ka oma villase kampsuni, mis juba kuu aega tagasi valmis sai. Ma teda ilmtingimata just selle kleidi peal ei kannaks, aga ma ei hakanud Tallinna vanalinnas ka riideid vahetama :)
Tänu Instagrammile on selle kampsuni algus mul kohe dokumenteeritud ja nii võin öelda, et alustasin kudumist 17. juunil. Tahtsin teha sellist kampsunit, mida oleks hea kleitide peal kanda - seega üsna lühikest ja alt pisut laienevat. Varrukad meeldivad mulle sellise pikkusega, mida inglise keeles nimetatakse "bracelet length" ehk maakeeli "kukekad". Täitsa õnneks läks, et tulidki sellised, sest ega enne seda, kui passe pole valmis, ei saa ju nii täpselt seda pikkust rihtida. Algul plaanisin kampsuni pisut suurema teha, aga kuna ma koon proovilappi alati pisut lõdvemalt, siis tuli kohe täpselt paras kampsun.



Lõngaks võtsin kunagi Karnaluksist ostetud Rowani Purelife sarja Organic Wool Naturally Dyed lõnga (50g/125 m, toon 606 Alder Buckthorn). Minu taimedega värvimise vaimustus tuli küll peale seda, kui kampsuni kudusin, aga nüüd tean, et nime järgi peaks see lõng olema värvitud paakspuu koorega. Mul on oma metsas paakspuud juba identifitseeritud (enne ma ei teadnudki, millised nad on) ja selle koorega värvimine planeeritud. Aga jah, see taimedega värvimine on kohe eraldi teema :)
Vardad olid 3,5 mm ja ripsi osas 3 mm. Lõnga kulus peaaegu 8 tokki.

Natuke Instagrammi vaibi ka blogisse :) 


Valmis kampsuni ma alati pesen ja enne seda leotan umbes pool tundi - see teeb minu arvates lausa imet. Selle lõnga puhul oli pesuvesi peale väikest leotust aga nagu kodune õunamahl. Nii et see värviandmise teema on siin läbiv :) Hilisemad loputusveed jäid küll üsna heledaks, nii et kandmisel see kampsun ilmselt värvi anda ei tohiks.
Passe osas olid mul alguses teised plaanid - tahtsin teha kahe värviga, aga õnneks otsustasin praktilisuse huvides ringi. Passeosa muster pärineb Dropsilt 150-7 Fox Sweater. Natuke ma pikendasin seda mustrit, sest peale mustri lõppemist polnud mul veel vajalikku passekõrgust/kaeluse laiust käes. Enne ja pärast passeosa mustrit kudusin ka lühikesi ridu, et kampsun paremini istuks. Puidust nööbid on Karnaluksist.
Olen kampsuniga väga rahul ja kohe tahan seda kanda. See suvi on ka võimalust pakkunud :)



Muidu plaanin seda kampsunit kanda rohkem tumedate asjadega. Tegin ühest kleidi õmblemisest järele jäänud kangajupist ka pluusi, sest minu meelest see läheb nii hästi kokku minu uue kampsuniga.



Kuna pluusi tegin enne kleiti, siis kausutasin lõikeks Sew DIY Lou Box Top lõiget, nüüd oleks võibolla teinud selle sama lõike järgi, nagu kleidigi. Ma olen selle Lou Box Topi lõike järgi enne ka teinud ja on hästi välja tulnud, aga seekord proovisin teha XXS suuruse järgi, sest ei tahtnud väa laia. Aga oleks võinud teha vist ikka XS-S suuruse, see oleks õla pealt ilusam jäänud. Eks järgmisel korral paremini :)
Ma ütlesin Andresele, et tee mulle ka selline popp filtritega pilt ja ta siis tegigi :)



11 kommentaari:

klaaspärlimäng ütles ...

Nii hea on ikka lugeda uusi postitusi - ikka selliselt, et näed, on uus huvitav lugu, teed kuuma kohvi ja mõnuled ilusaid pilte vaadates ja unistades... Tahaks kõike ja palju kiita, väga uhke on kõik!!! Aga küsimus hoopis teisest vallast - kust need ägedad kingad on pärit, mis viimastel piltidel näha on?

Krentu ütles ...

Aitäh Sulle! Mustad kingad on Lotta from Stochkolmist http://www.lottafromstockholm.co.uk

Marit ütles ...

Aitäh, et sa ikka blogi ka jõuad kirjutada! Nii mõnus on lugeda, nagu lemmikraamat, koos taevalike piltidega!
Kui ma tükk aega tagasi Indias elasin ja sealt kohvritäie imeliste käsitööriietega naasin, siis järgmised aastad olid sisustatud riiete loputamise ning käsipesuga :P Mõned asjad jäidki värvi andma, aga nt ühed indigoga värvitud hõlmikpüksid aasta peale kandmist enam ei värvinudki!
Ja nüüd ma muudkui mõtlen su uuest kampsunist! Kudumisisu ajad peale! :)

Sumedat augustit!

Krentu ütles ...

Aitäh, Marit! Siis on lootust, et ehk ka minu kleit ükskord lõpetab sinise andmise :)

matkailijakirppu ütles ...

Lovely dress and fabric! And the cardigan is so pretty! :)

Krentu ütles ...

Thank you, Matkailijakirppu! The fabric makes the dress :)

Anu Pink ütles ...

Väga inspireeriv postitus! Nii vahva kleit ja kampsun ja pluus... ja loomulikult pildid. Lõunatund muutus kohe eriti nauditavaks koos sinu postitusega :)

Elje Tamlak ütles ...

Sina oled oma tegemistega mulle kohe mitmeid kordi tiivad andnud. Väga inspireeriv, lahe lugeda ja vapustavad pildid. Tänud Sulle!

Anonüümne ütles ...

Sinu postitusi lugedes-vaadates tuleb mulle sama soe tunne südamesse kui Olav Ehala muusikat kuulates - kõik on lihtsalt nii ilus ja suurepärane! :) Loodan, et teed kursuselkäigust ka eraldi postituse, sest indigoga värvimine tundub küll väga põnev teema. Ja oh, need esimesel pildil olevad pruunid kingad! Kust need pärit on?

Karmen

Krentu ütles ...

Aitäh, Anu! Sa näitad blogimiseeskuju!
Tänan Sind, Elje!
Karmen - aitäh Sulle! Kingad on Crupon nimelisest Etsy poest 😊

Eveli ütles ...

Nii kaunid rõivad! Uute postituste leidmine Sinu blogist on alati suur rõõm ja inspiratsioonilaeng. Aitäh selle eest!

Leidisin just paar päeva tagasi Fringe Association blogist toreda indigo-teemalise postituse. Tundub, et indigo on pop praegu :) https://fringeassociation.com/2017/08/15/what-i-know-about-natural-indigo-with-kristine-vejar/