Kuidas ma saaksin nii, et hommikul tõuseksin nii, nagu normaalsed inimesed seda teevad, nii umbes üheksa-kümne ajal? Ja läheksin magama õhtul hiljemalt kell kaksteist? Ma väga tahaks nii sest siis ma ei peaks koguaeg vabandama, kui keegi mulle kell kaks päeval helistab ja vaatamata sellele et püüan teha väga reibast "ma üldse ei maganud" häält hakkab torust vabandusi tulema et "oi ma äratasin sind nüüd ülesse". Nüüd mul on Maibrit ja ma saan öelda, et "teeme Maibritiga lõunauinakut" mis on ka tõsi, sest ega tema ju nii kaua, kaheni, ei maga minuga. Aga ta magab kaua ikkagi, vahel poole kaheteistkümneni vahel isegi poole üheni. Aga nädalavahetustel ärkab Andres koos Maibritiga ja mina võin magada, täna tõusin pool neli... Ja mul on tegelikult täitsa vastik selle pärast, sest pool neli on juba õhtu ja kõik on jälle sassis.
Aga ma armastan ööd! Kui tuleb õhtu, siis mul läheb tuju heaks, mul tekivad igasugu head ideed, mul hakkab sulg jooksma, mul tuleb koristamise tuju, kõige parem söögiisu ja nii edasi. Öö on nii mõnus aeg! Kui mul ainult neid süümepiinu poleks, et ma peaks juba magama.
Praegu näiteks, pool kuus hommikul, ma pole veel magama läinud. Lugesin Ekspressi, Pere ja Kodu, kudusin, panin pesu kuivama, sõin, uitasin netis ringi, ja veel üht teist. Aga nüüd on juba uni ka tegelikult.
Ma olen tulutult uuesti ja uuesti proovinuda end "normaalsesse" rütmi saada. Tulutult! Ükskõik kui vara ma õhtul ka magama ei lähe, hommikul on ikka jube uni. Ja kui ma väga vara lähen magama, ärkan keset ööd ja kui meenub, et appike kui vara mul õnnestus täna magama minna, läheb paugupealt uni ära. Ja kui uni ära läheb, siis vähkre seal voodis nii kaua kui tahad, uni ei tule. Olen igatsenud sellise nupu järele, mida vajutades ma magaks ja teise nupu järlele, mida vajutades läheks uni ära.
Mida ma peaksin tegema siis. Ma arvan et mind on loodud selliseks öölinnuks ja ongi kõik. Ja suure unevajadusega ka. Minule mingist seitsmest-kaheksast tunnist ei piisa. Aga see on juba teine teema tegelikult.
4 kommentaari:
ma olin igatahes väga imestunud ükskord, kui ta mulle ise kell 11 hommikul helistas?
Ma mäletan, et tema oli see, kes ülikooli ajal alati öösiti õppis ja hommikuti viisi sai!!!
Nii et mina teeks küll omad järeldused, kui mul uni peale ei tuleks ;)
Ja mina mõtlesin, et mina olen kaua üleva - nii 3-4-ni ja siis magan hommiku 11-ni. Enamasti Grete ikka lubab hommikul kaua magada, sest ta läheb ise ka hilja tuttu (heal päeval 22, aga ka näiteks 00:30 juhtub vahel). Ja selles osas on sul jummala õigus - öösel tulevad kõige paremad mõtted - kirjutaks, kooks, loeks ja mida kõike veel teeks... ja süümekad tulevad ka... ja rütmi ei saa saa kuidagi tagasi mindud, kuigi väga tahaks...ja lapse hommikused võimlemistunnid magatakse maha... oijah...hea et on saatusekaaslasi:)
ja Marje sai ka viisi........ hmm... juba hakkab huvitav tunduma?... kas kõik targad inimesed istuvad öösiti üleval?
Avastasin sinu toreda blogi mõnda aega tagasi ja kiskus kohe lugema. Hakkasin ajaliselt tagant poolt pihta ja alles siiani jõudnud. Kolme põngerja kõrvalt rutem pole saanud. Paljude postitustega on mul lihtne samastuda ja eriti sellega. Kuigi tõele näkku vaadates viimastel aastatel olen selle graafiku teiseks saanud, aga hing ihkaks ikka poole ööni - hommikuni asjatada ja siis lõunani-õhtupoolikuni magada. Aga 3 kuni 4-aastast seda enam ei võimalda. Esimesega veel sai poole lõunani põõnata..hiljem enam mitte. Ja graafikusse tagasi aitaks ka see kui mees nii abivalmis poleks :D. Kuna see postitus on sul juba aastaid vana ja sul nüüd 2 last, siis eeldan, et ka sinu elurütm pole enam päris see. Aga kui on siis tee veel lapsi ja mees ärgu lasku nii kaua magada :D. Kui viitsid anna teada kuidas nüüd su rütm on. Ise ei mäletagi enam aega kui 12-ni vähemalt magada sai. Erandkorrad saan 9-10-ni magada (kui mees laseb). Muidu ia 7-8 vahel äratus. Aga tuju läheb ikkagi paremaks mida hilisem kellaaeg saabub. Ja nii mõnus rahulik on ju omaasju teha kui teised on vaikselt voodis ja magavad :D
Postita kommentaar