MY ENGLISH BLOG

neljapäev, jaanuar 12

Sünnipäev 11. jaanuar 2006


Taas oli see päev mida ma kogu oma elu alati nii õhinaga oodanud olen. Väiksena ei saanud enne sünnipäeva mitu päeva korralikult magada, alati olin enne sünnipäevalaulu kõpsti üleval nii et pidin teesklema laulu peale üles ärkamist. Mäletan kuidas kooli minnes oli samm nii kerge ja nägu naerul kogu aeg - tundus et kõik näevad ja saavad aru, et mul on täna sünnipäev!
Aga nii nagu jõuludki on oma võlu osaliselt kaotanud, olen rohkem harjunud ka sünnipäevaga - eks neid on nüüdseks rohkem olnud ja aeg läheb hulga kiiremini, seega tuleb ka uus sünnipäev ju varsti jälle. Siiski oli see sünnipäev nagu mingi uue etapi algus. Kogu see sünnipäevavärin oli läinud. Võibolla selle pärast, et Maibrit oli täna vait ainult minu süles ja ma ei saanud sammugi tast eemale minna ilma et ta nutma poleks hakanud, mis tähendas, et kõik söögid tegi ema (kes õnneks mul külas oli) ja eriti ma kellegiga rääkida ei saanud, sest kussutasin last kogu aeg. Ei olnud üldse seda tunnet, et täna olen mina kõige tähtsam, et täna on minu sünnipäev... Ema ütles, et nüüd ongi nii, et kogu aur läheb lapse peale ja ise jääd tahaplaanile.... Aga see on nii kurb, mul on tunne, nagu oleks ma kaotanud midagi mis mulle nii oluline on olnud. Võibolla on see lihtsalt ühe raske päeva põhjustatud enesehaletsus või ma ei tea mis. Äkki tuleb see sünnipäevavärin jälle tagasi. Sest kokkuvõttes oli ju tore - tuli ka ootamatuid külalisi ja tuba oli rahvast täis ja taas kogesin, kui maailma kõige tublim ja kallim ema mul on! Ja kuidas tema on nii hästi hakkama saanud meid õega üksinda kasvatades. Ja mitte iialgi iialgi kurtes... Ja tema on ju tegelikult teinud kõik need lapsepõlvesünnipäevad nii eriliseks - hommikused üleslaulmised, spetsiaalne-ainult-sünnipäeval-tehtav-tort, toredad sünniäevapeod...
Homme tulen kindlasti loen ja kahetsen siin oma halinat, aga tahtsin selle kohe kirja panna, hakkas kergem ka nii.
Toreda "sünnipäevakingi" tegi mulle mu sõbranna, kes kogemata mainis, et leidis mu nime kuskilt konkursivõitjate nimekirjast. Võtsin sügisel ühest ideekonkursist osa ja polnud mingit tagasisidet saanud korraldajatelt. Täna siis selgus (tegelikult olid võitjad juba kaks kuud tagasi teatavaks tehtud) et olin kolme parema seas ja saan autasuks ühe kursuse:) Mul on nii hea meel! Aga naljakas, et keegi pole vaevaks võtnud mulle meili saata... Loodan et kursus juba läbi pole :)

10 kommentaari:

Marje ütles ...

Sellest värina kadumisest on küll kahju. Võin lohutuseks öelda, et minu värin kadus juba vast 6-7 aastat tagasi ära. Tegelt tahtsin öelda lihtsalt PALJU PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!!!

Elsa ütles ...

Palju õnne!
Kusjuures ka mina ei mäleta ühtegi oma sünnipäeva ajajärgust, mil olen ema olnud. Laste omi küll :P Pole nagu tunnet ka, et midagi nii tähistada vaja (ega nüüd ei põe ka), varsti jälle üks tulemas...

Kajakas ütles ...

Palju õnne :)
Mul on sama, see kurbus, et ei jõulud ega sünnipäev sära enam nõnda kui lapsepõlves. Aga see on vist loomulik.
Ja väike enesehaletsus on loomulik!
Täna särab kõik jälle ...

Aet ütles ...

Palju õnne sünnipäevaks!
See värin on kadunud jah viimastel aastatel ja mina ka igatsen seda taga, aga eks siis nüüd on kätte jõudnud see aeg, kui tuleb ise seda värinat oma lastes tekitada :)

Lapiliisu ütles ...

Palju, palju õnne!
Küll tuleb päike taas pilve tagant välja.

Krentu ütles ...

Aitäh:) Jah, peab vist nüüd suureks inimeseks hakkama :) Tore vähemalt kuulda, et ka teil on see sünnipäeva-jõuluasi niimoodi läinud... selles mõttes, et ju see siis peab nii olema, mitte et tore, et läinud. Öeldakse ikka ju, et tüdruk saab naiseks ehk täiskasvanuks siis kui tal laps sünnib. Järelikult oli see mu esimene täiskasvanusünnipäev... Aga täna tõesti tõesti särab päike jälle, õues ja natuke südames ka :)

Cairbre ütles ...

Palju õnne Krentule!

krista ütles ...

ja nüüd kirjuta ruttu kui tore sünnipäev sul eile oli :)))
sest minu arust oli kõik super!

mann ütles ...

palju õnne!
eks nüüd ole lihtsalt veidi teistmoodi sünnipäevad. a kujuta ette aega kui Su tirts on juba veidi suurem ning tuleb hommikul ja põimib oma käed Sulle ümber kaela ning sosistab "palu õnne, emme"...

Kuuvarjutus ütles ...

Palju õnne !!!!
Sõnnipäeva kõrval on õnneks palju muid hetki, mis särama panevad ja värinat ekitavad, niiet......saab minna ainult paremaks. Ise ma vist ootasin viimati oma 18-ndat sünnipäeva. Peale seda pole nagu eriti oodanud. Pigem jah, panustan lastele :)