Nii oligi, et peale sünnipäeva üles tõustes mõtlesin, et olen ikka piripill... Ei saanud aru mis mind nii hellikuks tegi. Aga ärgates säras ka päike taevas ja oli Maibriti sünnipäev - Maibrit meil nüüd kaheksakuune!
Õhtul tulid minu sõbrannad meile sünnipäevadele. Oli väga lõbus ja tore, nagu meil tavaliselt on. Alati on nii palju rääkida, et mõtlesime, et emb-kumb - kas teeme päevakava või anname palli käest kätte edasi, et see kellel pall on, see saab rääkida ja teised kuulavad - muidu räägime läbisegi :) Meil on väga tore neljane sõbrannaskond (nüüd on kolmel lisad ka nii et kokku seitse). Ma ootan alati meie kokkusaamisi sest see teeb kohe tüikiks ajaks tuju heaks ja mis seal salata, suhtlemisvajadus saab ka tükiks ajaks rahuldatud :) Ma iseloomustaksin meie sõbrannaskonda nagu neljatükilist puslet - minu meelest oleme me nii erinevad isiksused ja igalühel on omamoodi sakid aga kokku anname täiusliku pildi. Ennast ma siinkohal iseloomustama ei hakkaks, aga: Krista on meil selline väga ettevõtlik, tegutseja, kaine mõistusega inimene, kelle juttu on alati huvitav kuulata ja naerda saab palju...tal on väga armas kodu, kus on tore külas käia ja sisekujunduse peale on tal annet... ja fotograafia peale ka.... Ja kui on vaja head nõu, siis ma ikka Krista käest küsin...
Ingrid - temas on heas mõttes alles seda lapsepõlve lõbusust ja vaimustust, Ingrid on suur kudumishull nagu minagi (aga tihti me koome teoreetiliselt ehk räägime mida kõike kooks ja kui tore oleks lõngapoes töötada), väga tähelepanelik, ta teeb alati pakendid lahti nii nagu need on ette nähtud ja teab pedantseid üksikasju... Ingrid oli ülikoolis minu pinginaaber ja igasugustest naljakatest juhtumistest kooli ajal on meil palju ühiseid mälestusi. Helena - temas on palju rohkem kui ta välja näitab või räägib ja tema alati kuulab rohkem kui räägib - me lihtsalt räägime nii palju et ta viisaka inimesena ei räägi siis kui teised seda teevad ja "auku" jutus tuleb harva... kuna Helenal veel "lisa" pole siis on ta nüüd sunnitud meie titejuttu kuulama aga eks ta paneb siis kõrva taha:) Helena jaoks on vanasõna - tasa sõuad, kaugele jõuad...
Tegelikult on see iseloomustamine üsna raske töö ja et seda täiuslikult teha ... selleks jääb mul väljendusoskusest vajaka.
Tore oli seegi, et sünnipäevakingiks sain lõnga! Krista ültes, et see on täitsa minu nägu lõng :) Kahjuks on mul liiga palju asju pooleli, et kohe uut lõnga kuduma hakata....aga jubedalt tahaks ja võibolla ma ikka patustan...
"Käsitööst" veel niipalju, et kujundasin täna oma teksapükse rinig. Ostsin Humanast jube lahedad teksad mis täpselt mu ratsasaabastega sobivad aga paraku olid tagataskud liiga kõrgel ja tagumik tundus seega natuke liiga suur. Harutasin siis taskud ära, suurendasin taskuid õmblusvaru arvelt natuke ja tikkisin natuke lillekesi ka. Ma ei tea muidugi kas on hea mõte tagumikule lilli tikkida aga muidu jäin päris rahule. Nüüd on sõrmed hellad sellest teksale tikkimisest.