Sünnipäev 11. jaanuar 2006

Taas oli see päev mida ma kogu oma elu alati nii õhinaga oodanud olen. Väiksena ei saanud enne sünnipäeva mitu päeva korralikult magada, alati olin enne sünnipäevalaulu kõpsti üleval nii et pidin teesklema laulu peale üles ärkamist. Mäletan kuidas kooli minnes oli samm nii kerge ja nägu naerul kogu aeg - tundus et kõik näevad ja saavad aru, et mul on täna sünnipäev!
Aga nii nagu jõuludki on oma võlu osaliselt kaotanud, olen rohkem harjunud ka sünnipäevaga - eks neid on nüüdseks rohkem olnud ja aeg läheb hulga kiiremini, seega tuleb ka uus sünnipäev ju varsti jälle. Siiski oli see sünnipäev nagu mingi uue etapi algus. Kogu see sünnipäevavärin oli läinud. Võibolla selle pärast, et Maibrit oli täna vait ainult minu süles ja ma ei saanud sammugi tast eemale minna ilma et ta nutma poleks hakanud, mis tähendas, et kõik söögid tegi ema (kes õnneks mul külas oli) ja eriti ma kellegiga rääkida ei saanud, sest kussutasin last kogu aeg. Ei olnud üldse seda tunnet, et täna olen mina kõige tähtsam, et täna on minu sünnipäev... Ema ütles, et nüüd ongi nii, et kogu aur läheb lapse peale ja ise jääd tahaplaanile.... Aga see on nii kurb, mul on tunne, nagu oleks ma kaotanud midagi mis mulle nii oluline on olnud. Võibolla on see lihtsalt ühe raske päeva põhjustatud enesehaletsus või ma ei tea mis. Äkki tuleb see sünnipäevavärin jälle tagasi. Sest kokkuvõttes oli ju tore - tuli ka ootamatuid külalisi ja tuba oli rahvast täis ja taas kogesin, kui maailma kõige tublim ja kallim ema mul on! Ja kuidas tema on nii hästi hakkama saanud meid õega üksinda kasvatades. Ja mitte iialgi iialgi kurtes... Ja tema on ju tegelikult teinud kõik need lapsepõlvesünnipäevad nii eriliseks - hommikused üleslaulmised, spetsiaalne-ainult-sünnipäeval-tehtav-tort, toredad sünniäevapeod...
Homme tulen kindlasti loen ja kahetsen siin oma halinat, aga tahtsin selle kohe kirja panna, hakkas kergem ka nii.
Toreda "sünnipäevakingi" tegi mulle mu sõbranna, kes kogemata mainis, et leidis mu nime kuskilt konkursivõitjate nimekirjast. Võtsin sügisel ühest ideekonkursist osa ja polnud mingit tagasisidet saanud korraldajatelt. Täna siis selgus (tegelikult olid võitjad juba kaks kuud tagasi teatavaks tehtud) et olin kolme parema seas ja saan autasuks ühe kursuse:) Mul on nii hea meel! Aga naljakas, et keegi pole vaevaks võtnud mulle meili saata... Loodan et kursus juba läbi pole :)