Laupäeval käisime selleaastasel traditsioonilisel sügisjalutuskäigul. Kuna me olime juba nädal aega planeerinud, et laupäeval läheme, siis ei lasknud me end heidutada isegi hommikust saati kallaval vihmal ega külmal ilmal. Andres lubas, et seal, kuhu me läheme, ei sajaJ Nii oligi. Kui me tavaliselt tükk aega arutame, et kuhu sellel aastal minna, siis seekord ütles Andres, et me läheme ühte ilusasse kohta Lahemaal, kus ma enne käinud ei ole ja mis mulle kindlalt meeldib. Ma küll mõtlesin, et kas tõesti on mul Lahemaal mõni ilus koht nägemata aga sellise enesekindla avalduse peale ma muidugi ei julgenud piiksuda. Nii me jõudsimegi Joaveskile. Mis oli tõesti ilus koht. Kogu tee Valgejõelt Joaveskile oli tegelikult väga ilus. Tee ääres armsad vuntsitud suvemajad, mis kunagi olid laudad-aidad olnud. Peale jalutuskäiku tegime mõnusa tee-piruka autopikniku ja siis tegime veel väikese tiiru Lahemaal. Käisime Palmses, Altjal, Pihlaspeal, nagu ma juba kirjutasin ja Võsul. Looduse ilu ma siinkohal kiitma ei hakkaks, sest seda on võimatu teha. Pildid räägivad ise. Sügis on hingele...
3 kommentaari:
jube mõnus elu tundub teil.
meil tegelikult endal on ka mõnus.
:)))
Mulle nii meeldivad sellised traditsioonilised ettevõtmised.
Kui minu abikaasa naases kahepäevaselt meeskonnatöö koolituselt, oli vist enam vähem esimene asi, mis ta mulle ütles ... Sa oled ikka meeskonnatöötaja :-)
Et teeks ja korraldaks ikka selliseid ühisüritusi ja tähistaks muudkui kõike.
Sügisjalutuskäik on meie perel veel tegemata, aga see asendub vist ühise viibimisega looduskaunis kohas Hiiumaal ;-)
Teile soovin ma üha uusi traditsioone!
Postita kommentaar