Ajendatuna Heidi jutust, mõtlesin oma saavutusest kirjutada. Nimelt otsustasin ühel päeval kõik triikimata pesud lõpuks ära triikida ning triigitud asju kappi pannes selgus, et need enam lihtsalt kappi ei mahu, nii et nad kortsu ei läheks. Otsustasin, et nüüd tuleb küll natuke elamist tühjendada, maksku mis maksab. Hakkasin halastamatult oma riidekapist riideid väja loopima. Ja mitte selle alusel, et mis enam ei meeldi, vaid selle alusel, mida ma vähemalt aasta kandnud ei ole. Ja neid asju sai kolm kilekotitäit ehk siis üks suur must kilekott. Ma ei lasknud üldse mingil kahjutundel tekkida. Kujutasin vaimusilmas ette mõnusalt hõredalt täidetud kappi ja muudkui viskasin asju kotti. Nüüd ootavad need kotid minu õde, kes teeks veel igaks juhuks ühe revideerimise, et äkki läheb tal midagi „vaja”. Seejärel saadan need ruttu Taaskasutuskeskusesse või Emmasse, sest juba mul hakkas ühest pluusist kahju ja võtsin selle endale „tagasi”.
Seejärel valdas mind üleüldine korraloomise tuhin ning ma koristasin ja korrastasin hiljaõhtuni. Isegi keeletundi ei läinud vaid pidin minema kaste ostma. Sest järgmine kord oleksin saanud seda teha alles nelja-viie päeva pärast ja ma ju teadagi ei suuda midagi oodata. Eriti kui mul veel tuhin peal on. Järgmisena peaksin ma ära revideerima oma kangad, mida ma olen liiga palju kokku ostnud.
Nädal aega tagasi viskas Andres kõik mu naisteajkirjad ära (minu nõusolekul muidugi), nüüd peaks veel koduajakirjad ka läbi vaatama... Osad raamatud viime ka maale. Ning Maibriti mänguasju tuleks ka vähendada...
Liigsete asjade vaba elu on mõnus.
Hiljem: Leidsin Emma kodulehelt ühe väga hea jutu asjade äraviskamise kohta
7 kommentaari:
oh, sa oled nii tubli. järsku innustab see mindki. kohe üldse pole jõulutunnet, sest kodu on nii sassis ja asju täis.
kuule Krentu, kui sa oma kangad ära revideerid ja leiad miskit, mida tahad ära visata, siis äkki ma saaks need kuidagitmoodi hoopis endale. igasugused pisikesed tükikesed sobiksid. tahaks järgmisel aastal veidi kangastega ka mängida, aga poodlejat must pole ja ega oskakski vist kangapoes hästi orienteeruda...
aga igasuguste jääkide üle oleks mul hea meel, äkki saame kuidagi kaubale? ;)
võid kribada mannu ät andineeme.ee
kas sa ühe elektrisinise kampsuni panid ka sinna musta kilekotti.... kui jah, siis ma tahaks seda endale :)))))ma mõtlen seda, mille juurde üks sall hästi sobis ;).............. ja muidu tahaks ka seda kotti näha, meie oleme ka taaskasutus :))))
ja mina panin oma kotti kõik vaevu nabani ulatuvad riided, sest ma olen nüüd ikkagi kõvasti üle kolmekümne aasta vana ja 2 lapse ema....
mina viin ka iga kuu kotitäie asju emmasse, see mul siin kodu lähedal ka. nüüdki ootab üks kilekotitäis riideid ja muud kraami esikus. aga sa anna teada, millal oma asjad sinna viid, ma siis hüppan läbi ja järgmises kukupai tunnis on imestus suur, kui sinu riietega prouad reas istuvad.....
Sest olenemata kõigest mõtetest "ma ei osta täna seda mul ei ole vaja seda aga nii igaks juhuks ostan ikkagi" on meil tarbimis ühiskond ja eks neid mitte kasutatavaid asju aja pikku ikka koguneb :)
Mul tuleb vahel koristamis tuur kell 10 õhtul :D
Meil 2 suurt musta prügikoti täit riideid ootab keldris kierätuskeskusesse ära viimist, aga pole nii kaugele veel jõudnud (pigem viitsinud :P).
jalutasin täna sealt mööda ja mis ma näen - "emma" jaanuari alguseni suletud!
Aitähe, väga hea teada, Maris:)
Krista, seda kampsunit ma siiski kotti ei pannud:) ja õde tegi juba esimese revideeringu ja üks kott jäi vähemaks kohe:)
Postita kommentaar