Kuna meil siin kodus on suured ümberkorraldused - Maibrit meie endisesse magamistuppa, meie endisesse töötuppa ja töötuba suuretoa akna alla - siis loomulikult ei saa me läbi Ikeata. Seekord jõudsime aga uuele tasemele - me käisime Ikeas kaks korda järjest :D Sest kuna ka mu ema mööbeldab, siis nad kaks nädalat tagasi Andresega Ikeas käies lihtsalt ei jõudnud kõike asju osta. Tarkusetera: neli tundi Ikeas on liiga lühike aeg, kui sul on on vaja palju mööblit; lükandustega kapi ostmine käib teise süsteemi järgi kui muu asi.
Seega saime me esimese korraga küll lükandustega kapi, aga ei ühtegi toru ega korvi sinna sisse. Laupäeval käisime siis pudinate järel. Andres, Sander ja mina. Alustuseks sain ma täielikult läbi raputatud, sest tuul oli merel kõva ja laevas (Supreseacatis) ilma kuskilt kinni hoidmata kõndida polnud võimalik. Mul läks süda nii pahaks et äärepealt oleks vetsu jooksnud. Imelik on see, et tagasi sõites loksus sama palju, aga süda pahaks ei läinud...Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi laupäeval Ikeas käinud, aga igastahes eile oli seal meeletult rahvast. Isegi parkimiskohta pidi otsima. Ringrajal oli justkui rongkäik. Sööklas pooletunnine saba. Kassades sabad. Uskumatu. Ei tea kui suur see päevakäive seal oli :) Huvitav, kui ma laupäevasel päeval sõidan mööda Ülemiste keskusest ja näen seda ilmatuma suurt parklat, mis on äärest ääreni autosid täis, siis mul tekib tülgastus - et miks inimestel nii meeldib poes käia (mitte et ma ise nüüd palju parem oleks). Aga Ikeas mul sellist tunnet ei teki. Mulle meeldib, kui inimesed mõtlevad oma kodule ja tahavad seda kaunistada. Kodu on ju ometi kõige olulisem koht. Ja nii kuidas ma ka ei sooviks igasuguseid asju ise teha ja restaureerida, pean ma tunnistama, et ma lihtsalt ei jõua seda teha. Ja elada ligadi-logadi niikaua, kuni see aega isetegemiseks tekiks, kui tekiks - ma ka ei suuda.
Aga kui Andres nüüd mõnel õhtul veel naabrite rahu rikuks ja trellile tööd annaks, siis saaks me ehk ka selle suvel alustatud remondi lõpuks valmis. Ja sõbrad soolaleivale kutsuda:)
PS. Andrese kiituseks peab ütlema seda, et tema on see inimene, kes puurib kõik augud seina ja paneb kapid kokku Kohe. Et sellist asja, et ma ei saa pilti seina panna, kuna pole, kes auku teeks meil pole. Nii et meil käib üks töö ja vile siin nüüd paar päeva jälle :)
2 kommentaari:
Oh, see shoppamise teema. Nädala sees lihtsalt ei jõua. Ma suudan peale tööd vaid korraks toidupoodi minna kui vaja aga mingid suuremad ostud jäävad kah nädalavahetusele kahjuks.
Neljapäeval oli plaanis minna korraks Ülemiste lõngapoodi, ainuüksi Bussi jaama juurest üles Sossi mäele loksusin autoga ligi pool tundi. Sealt edasi veel 15 min, kuni lõpuks sain Ülemiste parklasse. Mul oli nii siiber, et kui poleks seda lõngapoesoovi olnud, oleksin otse kohe edasi sõitnud. Sellises meeleolus mingeid riideid omale ostma veel minna - ooei! MIna ei suuda, ma olen õhtuks nii väsinud.
Tead, niipea kui ma sõna IKEA lugesin, siis hakkasid kohe käed värisema, ikka erutusest ;) mA ei saanud kommentaarigi mitme päeva jooksul kirjutatud :D
Sa oled ikka tõeliselt kõrgem tase, kaks korda järjest seda teed väisata, vahva,vahva,vahva - ma tahaks ka.. Kuna ma ise sinna ilmselt enne uut aastat ei saa, siis palun ole nii lahke ja näita mõnda pilti ikka veel oma uuest varandusest, sõltlasele on abiks seegi ;)
Tahaks ka kohe mööbeldama jälle hakata (kuigi meil pole paregugi kõik valmis aga uued mõtted tekkivad ju kiiresti). Tegelikult ma juba kujutan ette kui armas teie kodu on, teades sind neti vahendusel olen ma selles enam kui veendunud!
Postita kommentaar