Käisime täna Andresega kinos vaatamas filmi "Once". Mul on ääretult hea meel, et ma kolmest võimalikust filmist just selle välja valisin. Sest see film oli lihtsalt nii hea, nii hingepõhjani liigutav ja ilus. Kui ma käisin esimest korda "Tõlkes kaduma läinud" vaatamas, siis kogesin esmakordselt sellist asja, et kord filmi ajal nutma hakanuna ei saanud enam pidama ja nutsin veel autos ja koduski edasi. Selle filmiga oli umbes sama efekt, küll natuke tagasihoidlikumal kujul. Kuigi tegelikult polnud ju film ametlikult kurb. Aga nagu ma olen juba öelnud, et mis mu hinge puudutab, see pisara silma (ja sallile, ja jopele) toob.
Film olevat olnud ka Pöffi kavas (mis mina enam sellisest asjast nagu Pöff tean, eks) ja sellepärast ma tahtsingi seda vaatama minna. Tavaliselt on just Pöffi filmid need, mis jälje jätavad. Pealegi on see film taas heaks tõestuseks, et sõnumit on võimalik edasi anda ka ilma vägivalda, seksi, perverssusi, homosid ja muid kaasaegseid filmielemente näitamata. Nagu tarka inimest saab ära tunda selle järgi, kui lihtsalt oskab ta keerulisi asju lahti rääkida, võib minu meelest head resižööri ära tunda selle järgi, kui väheste elementide ja lisaliinidega suudab ta sõnumi vaatajani viia. Head näitlejad on muidugi eelduseks. Või mis mina nüüd sellest filmitegemisest tean :)
Praeguseks on minu filmiesikolmik selline. 1. koht - "Tõlkes kaduma läinud" 2.-3. koht - "Once" ja "Sügissonaat" (ja Sügissonaadi etendusele ei ole võimalik pileteid saada. Kui kellelgi on üle, siis palun-palun pakkuge mulle). Ja minge kinno :)
8 kommentaari:
Minu filmiedetabeli esikohal on ka Tõlkes kaduma läinud...lihtsalt selle tunde pärast, mis see film tekitab...ja teine, mida ma ei saa kunagi jätta vaatamata on millegipärast Keira Knighley´ga Uhkus ja eelarvamused...peakski kohe tõsisemalt mõtlema sellise edetabeli peale, et sellised filmid, mis lihtsalt nii peenelt puudutavad hinge, et jätavad kohe jälje:)
Huvitav, kas ma vaatasin siis "Tõlkes..." valel ajal või mis aga mulle ei meeldinud. Leidsin dvd veel miskiselt alelt ning valmistusin põnevusega vaatama aga no ei istunud.
Kuna ma aktiivne kinoinimene pole, siis mingit pingerivi teha on vist mõttetu. Aga noh, mu oma lemmik on pikemalt aega Amelie ja Shine. No miski muu ei ole siiani suutnud neid ületada.
Tõlkes kaduma läinud on minu üks lemmikfilme ka, aga kahjuks ei ole mul eriti mõtet mehega selliseid filme kinno vaatma minna, pigem sõbrannaga ;)
Sügissonaadi etenduse esikas oli 10 päeva tagasi :)))...
hea on siin kohal võrdluseks märkida, et etendus Minu oivaline lahutus, mis esietendus 2005 aastal on siiamaani enne kassade avamist välja müüdud :))))
nii, et vabalt sügissonaadile saab pileteid...mmmmmmmmmmm..... :))))))
krentu, ma vist saan sind aidata. kirjuta palun kodutriibik@yahoo.com
Mis homodes siis nii jubedat on, et neid peab vagivalla ja perverssusega yhte patta panema? Palju hullem oleks ju kui filmides religiooni reklaamitaks. ;)
Homodes pole midagi halba. Nagu seksiski, mis on ka mul seal samas pajas. Lihtsalt neid eksponeeritakse minu arvates liiga palju. Et tundub, et ühtegi filmi ei saa enam nii teha, et seal ühtegi homo poleks.
siis on hea. see lihtsalt kolas kuidagi vaga halvustavalt, see homode-seksi-vagivalla lause sinu kirjutises. :-)
Postita kommentaar