MY ENGLISH BLOG

kolmapäev, aprill 9

Toodangut trikotaažpluuside liinilt

Võiks öelda, et minu blogi pealkiri "Mõtelda on mõnus... tegutseda veel mõnusam" üritab mind näidata pisut paremana, kui ma tegelikult olen. Pigem sobiks mulle Sirliizi blogi pealkiri "Unistab ja vahel tegutseb" (ma olen väga kade selle pealkirja pärast :) ) sest enamuse ajast ma ikkagi unistan ja genereerin ideid aga tegudele asun harva. Arvestades seda ideedemöllu, mis mu peakeses on.
Siiski-siiski, pühapäeval hakkas mul enda pärast pisut häbi. Et kapp on kangaid täis ja õmblusmasin-overlok tolmukihi all (seda sõna otseses mõttes). Ja muudkui käin poest lastele riideid ostmas. Nii ma borneerisin endale vaba päeva (see tähendab, et Andres peab lapsi vaatama) ja asusin õmblema. Seekord otsustasin aretada väikest liinitööd - valisin kõik kangad sellsised, et saab valge niidiga õmmelda ja lõikasin kõik korraga välja ja õmblesin ka kõik korraga. Täitsa huvitav oli niimoodi õmmelda. Üks virn varrukaid ja üks virn seljaosa tükke jne. Nagu vabrikus. Ja toodang oli siis selline - 2 lühikeste varrukatega pluusi Maibritile, 2 lühikeste varrukatega pluusi Sandrile, 1 pikkade varrukatega pluus Sandrile ja 1 retuusid Maibritile. Minu südametunnistuse plusspool sai nüüd mitu tugrikut juurde ja õmblemisisu kasvas kõvasti. Aga kogu see segadus, mis õmblemisega elutoas-esikus kaasneb, tekitab küll pisut meelehärmi. Aga ma kohe mõltlen siis nendele tingimustele, kus mu ema päevad ja ööd õmbles ja kohe on tunne, et ma suplen luksuses :D

8 kommentaari:

m. ütles ...

issand kui tubli!!

kroonijuveel ütles ...

ilusad asjad! olen siinse blogi kauneid ja perfektse kvaliteediga esemeid imetlenud ammu. kui ma kunagi unistasin overlockist, siis mitu korda jäi see ostmata, kuna arvutasin, mitu aastat saan lastele masinahinna eest täisgarderoobi poest osta. lõpuks mõtlesin, et kuniks elu, naisterahval võib ju olla unistustemasin, mis mitte kunagi end ära ei tasu rahaliselt, seda enam aga emotsionaalselt. ja millise uhke peokleidi ma oma 11-aastasele tütrele eelmisel nädalal õmblesin! nii tähtis on õiged masinad ja ülikorrektne teostus just tegijale endale.

timps ütles ...

Sa oled tõesti tubli.

Tahaks ka endale ooverlokki :D Lähen unistan nüüd edasi

Sirliiz ütles ...

Minu meelest oled oma blogi pealkirja vääriline igati, nii palju kauneid esemeid ja emotsioone ei leia ühestki teisest blogist!

No ja sinuga oleks ma oma blogi pealkirja nõus isegi jagama :)))

krista ütles ...

väga tubli ju... ma olen ise 2 korda teinud niimoodi jõulukingitusi... ükskord tegin poolele suguvõsale lapitehnikas jõulupadjad ja teinekord pluusid :)

aga minul on tunne, et mina ei tee midagi... aeg läheb lihtsalt mööda ja midagi ei teinudki, aga oleks võinud :)... enda tunne ja kõrvalt vaadates on ikka täitsa erinev asi :)))

kriuks2 ütles ...

oi sa oled tubli... ma ka nii igatsen oma õmblemistuhinat, ja tegelt on see mul täitsa oelmas, aga koguaeg mingitel segavatel asjaoludel ei ole am saanud endale seda lux pühapäeva võtta, kuigi plaan juba ammu on. Nüüd sain jälle hoogu juurde ikka üks korralik õmblemise pühapäev endale ära orgunnida ;)

Katrin ütles ...

Tõesti tubli! Aga peab ütlema, et Sanderi kasvamisest pole üldse enam viimasel ajal pilte, sellest on kahju... :(

segasummasuvila ütles ...

Ma olen siin ka pikki aegu omale kangaid kokku hamsterdanud ning nüüd tunnen süüd, kui poes käsi jälle trikoopluusikese järgi sirutub. Ei, peab ikka vähemalt aasta alustuseks vist ka tubliks hakkama. Ja tõepoolest - see tubliduse hetk tuleks ka tõhusalt ära kasutada. Niidivärvi vahetamine tõmbaks kindlasti indu vähemaks. Sa oled geenius!