Maibriti sünnipäev

Meie pisikene Maibrit sai teisipäeval nelja aastaseks... Alles ta ju sündis... see päev, minu elu õnnelikeim, on nii värskelt meeles. Ja nelja aastane on ju juba täitsa preili. Ja sõber.
Loomulikult ootas Maibrit oma sünnipäeva pikisilmi. Algul lugesime kuid, siis nädalaid ja lõpuks päevi. Ja lõpuks ta siis saabus :) Ausalt öeldes olin mina sama ärevil kui Maibrit.
Peale hommikust laulmist-tordisöömist läks Maibrit lasteaeda. Peale lasteaeda sõitsime linna, et vanaemad, onud-tädid ka Maibritile õnne saaksid soovida. Maibrit valis kohtumispaigaks Olümpia hotelli kohviku, sest seal on ju mängutuba :) Suurem pidu tuleb meil kuu lõpus.


Milline on siis neljane Maibrit?
Maibrit on väga südamlik ja kaastundlik. Kui keegi nutab või saab haiget, siis Maibrit on kohe lohutamas. Kui Sander vahel minu käest riielda saab, siis Maibrit läheb kohe talle moraalseks toeks.
Maibrit on äärmiselt sõnakuulelik ja viisakas. Väga harva, kui me Maibritiga kokkuleppele ei jõua. Kui ma talle ikka ära põhjendan, miks ühte või teist asja on vaja teha, siis ütleb Maibrit oma lemmikväljendi "Hea küll siis!" ja teeb asja ära. Samuti on ta väga viisakas - aitäh, palun ja vabandust on kogu aeg käibel.
Maibrit on jutukas. Seega minusse. Tal kohe on vaja rääkida. Samas, kui tuju pole kõige parem, siis ta tahab vait olla.
Maibrit on vapper. Pidevalt ta komisab ja kukub ja lööb end kuhugi ära, aga väga harva saab haiget. Vahel ta kukub ikka suure kolinaga ja kui ma tema juurde tõttan, siis ta lohutab tavaliselt mind, et "ära muretse, ma ei saanud haiget".
Maibritile meeldib endiselt mängida puslede ja legodega. Lisandunud on ka nukudega mängimine, värviraamatu värvimine ja joonistamine. Hea meelega joonistaks ta kogu aeg vesivärvidega :)
Tähti ja numbreid olen ma ikka vahel proovinud talle õpetada, aga kuna ta nende suhtes erilist huvi pole üles näidanud, siis ma olen õpetamise paremaid aegu ootama jätnud. Numbreid lugeda ta oskab, aga ära tunneb vaid osasid. Ka tähti tunneb ja kirjutab valikuliselt. Ja ega ma ei taha talle seda koolitarkust veel väga peale suruda ka, ma arvan, et igaks asjaks on oma aeg.
Maibritile meeldib, kui ma talle raamatuid ette loen. Me vist võiks terve päeva sellega sisustada. Tavaliselt ma loen siiski enne magamaminekut.
Maibrit magab enamasti hea meelega lõunaund.
Endiselt on Maibrit niru sööja. Hommikupuder läheb hästi peale, aga muul ajal on ta väga valiv. Õnneks sööb ta hästi lasteaias.
Maibritile on siiani jäänud külge mõned "titesõnad". Näieks lõksikas (lusikas), kakssugune (samasugune), anksäkik (salvrätik), unistama (unustama). Need on nii armsad, et kuidagi ei raatsi neid välja juurida :)
Maibriti lemmikinimesed on (peale oma pere): vanaema, ati ja inno (tädi ja tädimees), Anetta (onutütar), onu Albert.


Vahel ma vaatan Maibritti ja mõtlen, et kas on võimalik, et üks laps oleks veel parem ja armsam...ja et kuidas just tema meie juurde tuli... selline imeline väikene tüdruk.
Palju õnne, kallis Maibrit!
My little girl turned four on Tuesday. Can't belive that she is four already! We celebratey her birthday within family on Tuesday but there will be a bigger party at the end of the month.
She is a really sweet girl and I feel blessed having her.