Maibrit 5!

12. mail sai meie väike Maibrit 5 aastaseks. Ja-jaa... aeg lendab:)

Maibrit hakkas oma sünnipäeva juba eelmise aasta 13. maist ootama, nii et oleme korduvalt ja korduvalt saanud sõrmedel lugeda küll aastaaegu, küll kuid, lõpuks ka päevi:) Ja mina olin enne Maibriti sünnipäeva sama elevil nagu viieaastane. Eks Maibriti ootus ja rõõm kandusid minule üle ja üldse on nii tore korraldada sünnipäeva kellelegi, kes seda niiväga ootab.

Kui me aegsasti enne sünnipäeva Maibritilt küsisime, et millised kingisoovid tal on, siis ei osanudki ta esialgu midagi tahta ja arvas, et tal on juba kõik olemas. Hiljem mõtles ringi ja soovis kalliskive. Ma ikka pinnisin, et kus need kalliskivid peaksid siis olema, kas käevõrul või kaelaehtel, aga Maibrit ütles, et ta tahab selliseid kalliskive, mis on suured ja mida saab käes hoida. No mul vedas ja Karnaluksist ma just selliseid "kalliskive" leidsingi. Tiimarist sain ka südamekujulise karbi ja nii kujuneski hitt-kingitust, mis hetkel mänguasja päeva raames koos Maibritiga lasteaias on. Suured inimesed lihtsalt ei saa aru, kui hea tunne see on, kui saad kalliskive lihtsalt käes hoida ja neid läbi sõrmede libistada:)

Lisaks õmblesin Maibritile ka hõbedaste tähekestega roosast tüllist seeliku ja liblikatega pluusid. Kõik nii roosad ja tüdrukulikud kui üldse annab ja ma ei hakanud siin üldse mingit oma maitset peale suruma. Proovisin mõelda nii nagu Maibrit. Ka Maibriti nukk sai uue kleidi ja hiljem isegi uued kingad. Peab tunnisama, et sellise tüllivahu õmblemist nautisin ma täiel rinnal ja kui ma valminud kleiti salaja nukule selga proovisin, tundsin end kohe 25 aastat nooremana:)

Sünnipäev oli meil väga tihedalt planeeritud. Hommikul muidugi traditsiooiline üleslaulmine, kingijagamine ja tordisöömine. Seejärel läks Maibrit lasteaeda, kus nad varsti jälle torti sööma hakkasid. Peale laseaeda suundusime linna. Sel ajal kui lapsed läksid oma isapoolset vanaema õnnitlema, kel ka samal päeval sünnipäev, tõttasin mina oma ema juurde ettevalmistusi tegema. Kui Maibrit ka ükskord vanaema juurde jõudis, ootasid teda ees tädi, tädimees ja vanaema, kes kõik talle laulsid ja õnne soovisid. Maibritil oli tõeliselt hea meel ja õhtul ta muudkui kordas, et "ma olen nii õnnelik!!!". Suur pidu tuleb meil aga alles mai lõpus.

Ja mina olen nii õnnelik Maibriti üle:) Ta on mul juba täitsa suur sõbranna ja abiline. Aitab mul Sandri järele vaadata ja koristada ja kampsunile nööpe valida. Hea meelega teeks ta vist päevad otsa kõiki asju minuga koos.

Lasteaias meeldib talle väga. Maibrit pole küll selline üliseltskondlik ja kõigi sõber, aga selle eest on tal lasteaias üks suur-suur sõber Mia. Kui Miat lasteaias pole, on Maibrit kohe nii kurb. Kui nad koos lasteaias on, siis käivad käest kinni ja on muudkui teineteise kõrval.

Rääkides Maibriti sõpradest, siis endiselt kuuluvad tema lemmikinimeste hulka tädi, tädimees, vanaema, onutütar Anetta... Kui tädi Ati meile külla tuleb, siis istub Maibrit alati lauas tema kõrval ja kõik muud austavad ülesanded, nagu patside punumine ja koos joonistamine on jagatud just Atile. Sellist lapselikult siirast ja täielikku vaimustust on nii tore kõrvalt vaadata:)

Maibrit on meil ka väga südamlik ja kaastundlik. Näiteks oli meil algul plaan tema sünnipäeval hoopis Maibriti lemmikkohvikusse minna, aga kuna vanaema oli haige ja poleks saanud kohvikusse tulla, siis otsustas Maibrit, et läheme ikka vanaema juurde, muidu vanaema on kurb.

Maibriti lemmiktegevus on joonistamine ja pärlitest meisterdamine. Ka pusled on endiselt au sees ning endiselt naudib ta, kui talle ette loetakse. Ise veel lugeda ei oska. Joonistab ta minu meelest juba üsna ilusasti ja vahel ma kohe tükk aega imetlen tema joonistusi, mis üha detailiderohkemaks muutuvad. Ühelegi sünnipäevale ei saa ta ilma kaardita minna ja enne oma sünnipäeva juhendas meid, et me mingil juhul ei unustaks talle kaarti teha, sest ta ju iseendale ei saa oma sünnipäevaks kaarti teha:)

Maibriti eesti keel on väga omapärane. Ühest küljest ütleb ta Sandrile, kes banaani poole näitab, ja "debaani" nõuab, et " see pole debaan vaid banbaan!", teisest küljest seletab Sandrile, et "kondid on selle liha sees, mida sa sööd, luud on sinu sees". Ehk et sõnavara on tal lai aga osad titesõnad on endiselt kasutusel.

Elu koos Maibritiga on imeline, tunnen sellest iga päev rõõmu ja olen südamest tänulik.