Suveseelik

Üheks suve märksõnaks on minu jaoks sitsist seelik. Lapsepõlves möödusid kõik suved seelikus ja tavaliselt tegi ema või vanaema mulle igaks suveks uue. Hiljem tegin juba ise. Nüüd on nii, et suvi ongi praktiliselt ainuke aeg, kui ma hea meelega seelikut kannan. Talvel on seelikuga kuidagi hoopis tülikam käia ja peale laste sündi on teksapüksid minu vormiks. Aga kui suvi tuleb, siis tahaks ikka seelikut ja plätusid.

Seega sai ka juuni Eesti Naisesse seelik tehtud. Algul oli mul hoopis teistsugune seelikuplaan, aga kui me emaga olime seeliku teemal paar tundi vestelnud, jäi sõelale hoopis selline, nelja paaniga seelik. Lõike konstrueerimine on imelihtne, uskuge mind. Vaja on lihtsalt paberit, nt ajalehte, pliiatsit, joonlauda ja kääre. Ja mõõdulinti ka muidugi. Ma ei saa aru, miks ma varem üldse mässasin taolise seeliku lõike saamiseks lõikelehtede ja kalkaga!

Seelikul on neli paani ja lõimejoon on iga paani keskel. See on muuseas väga oluline, kuidas seelikul lõim jookseb, see muudab kogu seeliku olemust. Ja kuna mu emal on juba üle neljakümne aasta õmblemiskogemust, siis on ta mulle juba ammu rääkinud, et nelja paaniga seelik on kõige lollikindlam variant - sobib kõikide kangastega ja sobib kõigile. Me muidugi arendasime seda seelikuteemat edasi ja sõelale jäi tegelikult muudki, aga kõik ju ajakirja ei mahu. Aga loodetavasti ei jää need ka sahtlipõhja:)

Ja igaveseks jääb mulle meelde see päev, kui me pildistamas käisime. Oli aprill, õues +5 C ja tuul peaaegu 20 m/s. Pildistamispaika läksin sulejopega :) Proovisime siis tuuleiilide vahel pildistada, muidu oli seelik kogu aeg mul ümber säärte :) Ja no see tuul - hea et kõrvad pähe jäid. Ja kivid olid ka libedad, nii et sain ka jalgupidi vette. Koju tulles jõin kohe ühe Coldrexi ära, sest ega mina pole ju mingi karastatud inimene. Aga suvemeeleolu oli vaja pildile saada ja töö tuli ära teha:)