Nüüd on see siis tehtud - me võtsime omale koera!!!
Me olime seda kogu aeg edasi lükanud ja ma mõtlesin, et võtame koera siis, kui lapsed manguma hakkavad. Ma mäletan küll, kuidas mulle 10 aastasena tundus, et ilma koerata ma enam edasi ei suuda elada. Õnneks on mu ema aga suur koerasõber ja ma manguma ei pidanudki. Nii kui uue korteri saime, panime end lisaks sektsioonkapi järjekorrale ka koerajärjekorda. Nüüd juhtus aga hoopis nii, et sõbranna koer käis jaanuaris ulapeal ja märtsis oli suur üllatus, kui ühe koera asemel oli äkki neli. No ja kui ma neid kutsikate pilte nägin, siis tundus, et nüüd ongi see koeravõtmise aeg käes.
Ma ikka vaagisin seda otsust tükk aega ja kaldusin küll ühele, küll teisele poole. Andres oli keskel ja ütles, et otsustagu ma ise. Ema kiitis muidugi koeravõtu mõtte heaks, samuti õde ja kõigi-koerte-sõbrast õemees.
Viimase hetkeni oli lahtine ka see, kas emane või isane. Minu ema soovitab alati emast koera võtta, sest emasel koeral on kaks korda aastas jooksuaeg ja ülejäänud aja hoiab kodu, isasel on terve aasta jooksuaeg:)
Igal juhul võtsime koeratüdruku. Tema kaks venda olid oma ema moodi musta-valge kirjud, tema oli ainuke pruuni-valgega. Ema on tal puhtatõuline bordercollie, kes on inglismaal aretatud lambakarja koeraks ja pidavat olema üks kõige targemaid koeratõuge. Et filmides on just nemad need, kes igasugu trikke teevad. Isast ei tea me kahjuks midagi, loodame, et päris kaukaaslane polnud:)
Kui koju sõitsime, siis oli kuts nõus vaid minu süles olema ja natuke enne kodu tõusis korra püsti, selles et mu käekotti oksendada:))) Ja öösel ta muidugi nuttis. Ma lugesin poole ööni veel koerakasvatuse raamatut ja just sain silma kinni, kui hakkas kaeblik ulgumine. Nii et ööotsa ma jooksin koera lohutama, aga seda viga ma küll ei tee, et teda voodisse võtan. Temast peaks meil tulema ikka õuekoer.
Ja eks piltideltki ole näha, kui armas ta on. Andres arvas, et kõik mängukoerad ongi tema järgi tehtud. Silmad on tal ka huvitavad - ühe ümber on konkreetne must joon, teisel aga hele laik ja valged ripsmed, mistõttu tundub see silm väiksem. Ehk et üks silm on meigitud ja teine mitte.
Kuna ta on enamuse oma elust olnud õues, tunneb ta end õues kõige rahulikumalt. Käib mul muudkui järgi ja on üks suur mürakaru. Loodame, et öised nutuhood ununevad peagi, sest täna hommikul tundsin ma end täpselt nii, nagu siis, kui Maibrit oli esimese öö kodus olnud :)
Mul on küll komme igasugu uutest asjadest kergesti süttida ja siis mingil hetkel entusiasm kaob, aga praegu ma olen küll südameasjaks võtnud, et ma teen kõik mis suudan, et sellest koerast tuleks üks hästi käituv ja sotsiaalne loom. Eks näis siis kuidas läheb. Uurin raamatuid ja kuulan ema, tema on kaduma läinud koertekoolitaja-talent.
Ja nime Minni mõtles Maibrit välja. Algul ta tahtis Iti panna, aga kuna kass on meil ju Kiti, siis tekitaks see pisut segadust.
Nüüd on meil siis siin suviotsa tegemist - tuleb uurida nähtamatu aia kohta (kui keegi oskab nõu anda, oleksin väga tänulik), kuut ehitada ja üritada aru saada, kuidas koerad mõtlevad:)
Ja meil on nüüd üks suur-suur sõber juures!
35 kommentaari:
Nii armas:) Nüüd on mõlemal lapsel oma loom:d
Tere Minni! Palju õnne teie perele. Kõik on väga väga tuttav, mida sa kirjutasid - esimesed magamata ööd, ootused enesele, et koer üle käte ei läheks, suur rõõm uuest pereliikmest. Öisete niutsumistega on meie Vantsul lood sedasi, et ta julmalt kasutab seda ära. Umbes 4 paiku öösel, kui valgeks läheb, hakkab tal igav ja teab, et niutsumine ajab kellegi ikka voodist püsti temaga tegelema...
Järgmiseks lambad? ;)
oi kui tore kuts, Minni on ilus nimi. mõnusalt laiguline. emased on jah koduhoidvamad ja kindluse mõttes muidugi ei tee ka steriliseerimine paha, hoiab hilisemas eas mädaemakad jms ära. mina võtsin oma kutsu kaissu kui ta väiksena ulgus, hiljem sai ikka korralik õuekoer temast. see ulgumine on ka iseenesest nunnu, nagu oleks beebi majas :) meil on nähtamatu aed, väga hea asi. kuigi mõned peavad seda hullemaks koerapiinamiseks, aga kui koer hulkuma hakkab, on see palju hullem.
Tõeliselt armas loomake.
Oi, kui armas! Kohe kadedaks teeb. Teil on siis nüüd ju kolmas laps majas :)))
Minni on tore nimi ühele koeratüdrukule :) Palju õnne veelkord! Nüüd on teil suvel tegemist küllaga, üks pisike "lapsuke" vaja suureks kasvatada :)
Mulle on ka alati tundunud, et nii emane kass kui ka koer hoiavad rohkem kodu. Ja ühe maakodu juurde kuulub ikka üks koer ka :)
oo, see kuts tundub küll tark loom tulevat - juba titena on ta väga aruka olemise ja näoga :). imearmas muidugi ka :)
ja raadiopiire on väga hea asi. ainult inimene, kes loomi ei tunne, võib seda loomapiinamiseks nimetada. iseasi, et algul tuleks koos koeraga uus piir läbi käia ja näidata, kustmaalt on ohutu ala ja kus on territooriumi piir. eks ta õpib selle ise ka selgeks, aga esialgse segaduse ja ebakindluse vältimiseks on parem ikkagi algul koerale piiri tutvustada.
A
Palju õnne! Minni on nii armas :) Kadedaks teeb kohe.
"kaduma läinud koertekoolitaja-talent" see on päris naljakalt öeldud. :D
Aga nähtamatu aia kohta. Meil ämmal on miski juhe maa sisse maetud ja koeral kaelarihma küljes saatja. Naabrid ei saa arugi ja arvavad, et eriti peene väljaõppe saanud koer.
imearmas koeratüdruk:) kohe näha, et sest kasvab üks uhke sõber kogu perele.
meil on nõmmel nähtamatu aed, et koer lahtisest väravast tänavale ei lippaks või lihtsalt üle aia naabritele külla ei läheks ja töötab väga hästi. Ma arvan, et see on tunduvalt humaansem, kui oht, et ta (meie puhul) tiheda liiklusega tänavale võiks eksida.
ilusat kooskasvamist teile!
Väga nunnu!
Minul on nii emase kui isase koera kogemusi ja ma ka selle põhjal eelistaksin emast koera. Ja muidugi on koerad erinevad, aga minu emasel koeral küll polnud aeda maja ümber vaja - pigem oli tema see, kes arvas, et metsajooks on imelik idee ja kodus on kõik hulka parem :-D
Aitäh teile!
Kadri - meil käivad jah paljud asjad paralleelselt:))
Ing. - pigem kanad... lammaste pidamise mõttest ma pole veel aru saanud, sest oma looma ma süüa ei taha ja villa ka pole vaja. Ainult heinamaad ja metsaalused hoiaksid nad ilusatena.
Anu - ma ka olen mõelnud steriliseerimise peale aga ei tea, kas see on sama tavaline, kui nt kasside steriliseerimine? Kas Sinu koer on steriliseeritud?
Mari-Liis - jah, ta on tõesti nagu päris laps!
Bordercollie on lastega perre just sobiv koer! Meil endal on, emane ja steriliseeritud. Kui palju põnne külas on, siis koer karjatab neid vapralt, üritades punti koos hoida. Kui filmi "Babe" vaadata, siis seal on ka selleks targaks koeraks just bordercollie. Pealegi näeb see tõug väga koeralik välja ning ei klähvi mitte kunagi.
Saan Sulle loomaarstide kontakte anda, saad igasugu asju küsida:)
Nii armas kuts. Meil oli (mu emal, hiljem siis jäi ta minu hoolde) emane toakoer, see kõige tavalisem bulvaritõugu. Õues käis rihma otsas, linnas, aga suvilas jooksis niisama. Ära ei jooksnud, aia piirest ei väljunud. Seega, meil oli vaid hekk, mille alt oleks sirge jalaga saanud läbi joosta. 2x aastas käisin kepiga jalutamas, ajades isaseid laiali. Me koer polnud steriliseeritud, aga isast haistes istus lihtsalt maha ja urises.
Väikesed koerad on ikka nii nunnud !
Palju õnne!!!
Meie kutsa on just saanud kahe aastaseks ja nii palju rõõmu toonud perre! Kui nüüd tagasi vaatan, siis oli mul kõige suurem abi sõbranna õpetustest. Mul pole kunagi koeri olnud ja tal juba kokku kolm koera ning väidetavalt viimasega kõige kergem, sest tütar võttis vaevaks kohe algusest peale kombeid õpetada. Kõige tähtsam olevat koerale juba pisikesest peale selgeks teha, et tema on kõige vähem tähtis peres, sööb viimasena, kui keegi koju jõuab, siis ei joosta kohe koera tervitama vaid tehakse suur mäng koera ees, tervitades-kallistades kõiki teisi, ning viimasena teda. Tähtis on, et ta ei võta karjajuhi rolli, mis pidi tegelikult väga palju stressi koerale tekitama (meie peres on ilmselge, et mina olen tema arvates karjajuht ;). Kirjutasin natuke meie koera õpetamisesst, kui ta meile tuli (sõbranna õpetussõnad on ka lõpus kirjas). Koeraraamatuid on nüüd palju välja antud, tv-sarjad ja videod internetist annavad ka hulga õpetusi. Muid minu koeralugusid on siin.
Meie koer on emane ning lasin ta ka steriliseerida. Siin on see päris tavaline nii kasside kui koerte puhul ning teeb lõpuks elu palju lihtsamaks. Nii perele kui koerale :)
Edu Sulle!
Tripsakas - seda on vaid suur rõõm kuulda ja loodame, et meie koer on siis oma emasse:)
Mari-Liis - aitäh pakkumast! Ma ei tea, kas on loomaarste, kes lihtsalt on nõus inimeste küsimustele vastama.... Igal juhul, kui mul tekib küsimusi, millele ma vastuseid ei leia, siis ma kindlasti küsin Su käest:)
Drex - minu esimene koer oli ka väike ja emane ja siis polnud tõesti selle jooksuajaga eriti muret, kuna ta oli meil toakoer ja siis selle nädalakese pidi lihtsalt rihmaga õues käima. Peale poegimist muutus ta jooksuaegadel aga ise väga lipitsevaks ja läks kõigi inimeste ja koerte juurde saba liputades.
Killuke - suur-suur tänu Sulle nii kasuliku info eest. Ma loodan, et mu lähedased ei pea mind imelikuks, kui ma palun neid algul koera mitte tähele panna :)))
Palju, palju õnne uue tita puhul. Sest need kutsikad on algul nagu titad- nutavad öösiti ja päeval on nunnud. :)
Palju abi saad ka Koertekoja foorumist: http://www.koertekoda.ee/forum/
Igaks juhuks mainin, et bordercollie on aretatud inimesega koos töötama ja pole seega päris kindlasti 24/7 õuekoer, et pead teda kusagil eemal ja omaette. See pole see tõug, kes nii saaks elada, ta vajab ikka inimesega lähedust, koosolemist ja koolitamist.
Samuti soovitaks steriliseerimist, endal mugavam elu ja koeral samuti, kaob ka mure soovimatute kutsikate pärast.
Seda minagi, et kui bordercollie veri on tuntav (ja ema poolt on veri nö tugevam), siis ei ole see kindaslti õue- ega valvekoera materjal. BC tahab enamuse ajast olla koos inimesega (vahet pole, kas toas või õues) ja TEGELEDA koos inimesega (loe: trenni, et olla viks ja viisakas). Nad on küll jah ühed kuulekaimad ja targemad koerte seas, kuid seda paremini oskavad nad teha lollusi, kui neile mitte piisavalt inimesega koostegevust pakkuda. Filmikoerad saavad aastate jooksul tunde päevas trenni, et saada selliseks koeraks, keda telekas näidatakse.
Tehke oma esimesed vaktsiinid ära ja minge siis kohe kindlasti kutsikakooli, kus jagatakse algtõdesid (nt. Svetlana Zolotnikova juurde, kellel endal BC ja selle tõu kogemus).
Kuts niuksub üksindusest, ei tunne end turvaliselt ja tema nö aeg-ajalt lohutamine süvendab probleemi. Kutsikas on teil nii pisike, et temaga parema suhte loomiseks ja eelduseks täiskasvanuna tore perekoer saada on oluline talle praegu võimalikult palju turvatunnet pakkuda ja kindlasti mitte üksinda kuskile ruumi kinni panna kui inimesed kodus on või üksi õue jätta.
Ja need esimesed paar kuud on üliolulised ka sotsialiseerimise jaoks, et koer hiljem ei kardaks võõraid kohti, inimesi, loomaarsti, situatsioone. Selleks peab ta enne 4-kuuseks saamist sõitma palju autoga, nägema erinevaid kohti, inimesi, koeri (oluline!), olukordi, helisid, lõhnu jne. Ka selleks on kutsikakool hea koht ja sellest seal kindlasti ka räägitakse.
Et siis ikkagi kolmas, jah:))
Kas ma pean tõesti pühapäevani ootama! On ikka nunnukas.
Me ei julge isegi nii suurt sammu astuda, et kass võtta.
Laine
Heleena - aitäh, ega inimtital ja koeratital eriti vahet pole jah:)
Anonüümsed - aitäh teile väga asjalike kommentaaride eest! Mul on väga hea meel kõigi "südamelekoputamiste" eest:)
Enne, kui ma koera võtsin, siis lugesin BC tõu kohta ja raamatus oli just nii kirjutatud, et see tõug tahab tegelemist, kuna ta on töökoeraks aretatud ja kui temaga ei tegeleta, siis suunab ta oma energia inimese mõistes lollustele. Nii ma kujutasingi ette, et ta elab küll õues, st tal on õues soe ja korralik kuut, kus ta elab, ja meie siis tegeleme temaga õues. Et tuppa tuleb ta vaid erandolukordadeks.
Selle öise niutsumise kohapealt olen ma praegu tõesti nõutu olnud - mul on ka tunne, et kui ma ulgumise peale kohe tema juurde lähen, siis see pigem kinnistab käitumist et "kui ulun, siis keegi kohe tuleb". Ilmselt ma pean minema siis magama sinna voodisse, mis asub nö lubatud koera territooriumil, vaatame, mis siis saab. Päevasel ajal on nii, et kui koer magab, siis ma kamandan lapsi tasa olema, sest vaid siis me saame oma toimetusi üleval korrusel teha, nii kui ta üles ärkab, lähevad lapsed või mina tema juurde ja kui ei saja, siis kohe õue. See on tegelikult väga hea, et koer "sunnib" meid võimalikult palju õues olema.
Ja kella 12.53 Anonüümne - ma ei tea, kas Sa siia blogisse veel tuled tagasi ja absoluutselt ma ei taha kellelegi naha vahele pugeda, aga kui sa oleksid nõus minuga näiteks oma meiliaadressi jagama, siis ma oeleks väga tänulik - nii hea oleks, kui ma saaks kellelegi oma rumalaid küsimiusi esitada (vaid äärmisel vajadusel, ma luban). Minu meiliaadress on seal üleval paremal.
Laine - me kohume ju LAUPÄEVAL, eks:)
minu koer on isane, aga emased kassid on küll steriliseeritud. ja koera ka kindlasti steriliseeriks, kui oleks emane.
Mina soovitaksin ka teiste koertega oma koera harjutada.Meie koer on väikesest peale teiste koertega seltsinud aga vahel ikka puutume kokku koertega, kellele pole teisi koeri näidatud ja nad kipuvad sageli ründama.
Samuti oli meilpalju abi nõust,et kui koer eest ära jookseb tuleb joosta talle vastupidises suunas ja teda hüüda.Koer tuleb nagu naksti tagasi.Ei tea kas hirmust?
Minul on koera kasvatamisel palju abi olnud Jan Fenneli raamatust "Koerakuulaja". Aga eks neid koerakasvatamise meetoteid on erinevaid ja igaüks leiab omale sobiva. Meil on ka emane koer ja ma ikka väga põdesin seda lõikamise asja, muudkui lükkasin edasi ja mõtlesin, et kuidas ma ikka teen niimoodi oma armsale koerale. Eelmisel sügisel võtsime ikka operatsiooni ette ja ei kahetse. Kuidagi palju rahulikumaks läks elu ja ei pea enam pidevalt muretsema, et äkki mõni Kaukaaslane (suvaline valik, eks) küla pealt tuleb ja ära teeb:)
Evelyn
Imearmas kutsikas! Palju õnne kutsikale heasse perre sttumise puhul!
Steriliseerimine on täiesti tavapäerane ja suhteliselt ohutu, justnagu kassidelgi. Meil on näiteks 6-kuuselt, enne esimest jooksuaega steriliseeritud koer.
Mina olen see 12:53 anonüümne (arusaamatutel põhjustel).
Võin ka asjalikke raamatuid jagada, kui huvitab :)
Thredahlia - väga tore, siis polegi võõras inimene:) Ma Sulle kirjutan!
Tore kutsikas!
Mul on üks koer steriliseeritud ja on palju kergem on. Esiteks jooksukas kestab 3 nädalat. Sa mainisid siin ühte, nii et ma igaks juhuks ütlen :). Kõige ohtlikum on keskmine nädal aga ohutud pole ka esimene ning viimane. Tuttaval on oma aed nt ja koerad aias kinni, kuid jooksuga ajal hoiab puukuuris päeval või toas, sest teised koerad tungivad aeda.
Lisaks võib tekkida ebatiinuse teema, meil nt lõppes see tuppa loigutamistega ning põiejamadega.
Maakoera näitel oskan vaid eelkõnelejate peale noogutada, et jah, koolitusele, jah sotsialiseerimisele, jah autosõidule ja uutele inimestele. Sügage ka kõrvu ja harjutage kompamist, et tekiks harjumus kõrvapuhastamiseks, hammaste puhastamiseks ning laseks arstil vajadusel end läbi vaadata.
Usu mind, see on hirmus oluline :). Ma olen oma esimese koeraga nii palju vigu teinud, et muudkui targutaks :D.
Armas kuts! Elu koos koeraga on vahva:)
Meil kohanes kääbusšnautseripoiss esimesi öid nii, et magasin elutoas diivanil ja tema oma pesas diivani kõrval. Kui häält tegi voi rahutuks muutus, maabus talle rahustuseks diivanilt üks soe käsi, kes pai tegi. Toimis ülihästi.
vau!!!
Kuidas saab uldse tanapaeval koera valida soo jargi? Tanapaeval mil iga vastutustundega koeraomanik teab, et koer steriliseeritakse. Ja polegi vaja muretseda jooksu aja parast.
Kui emast koera mitte ara loigata voib juhtuda nagu sobrannal, kellelt koera saite. Tuleb oosel kyll naabri Muki ja paari kuu parast on teil armsale Minnile lisaks veel Donald, Piilupart ja Teised.
Ja siis on neile koigile uusi kodusid vaja. Voi jatate koik nad endale? Sest tanavale te neid ju ei aja.
Kui nyyd teha natuke rechnungit siis Minni emal oli "kogemata" neli kutsikat, kui Minnil ja ta odedel/vendadel koigil naabri Muki kylas kaib (voi kaivad poisskoerad ise kylas) ja igal yhel tuleb veel 4 jarglast (isastel voib korraga rohkemgi jarglasi ju olla mitme emasega) siis on kokku juba 4 + 16 kutsikat. Ja kui nende omanikud ka oma koera vastutustundetult ara ei loika siis varsti lugematu arv kutsikaid, kes koik taas kodu vajavad.
Sellise vastutustundetu koeraomanike suhtumise parast ongi varjupaigad tais onnetuid kodutuid kutsusid.
ps.on kohti maailmas, kus koera araloikamine on seadusega kohustuslik.
Postita kommentaar