Kaks kleiti ja üks kampsun

Mõtlesin, et teen endale sünnipäevaks mummulise kleidi. Minu meelest see mõte kõlas väga ilusti, umbes sama hästi nagu "kellaviietee" või "suur kruus koorekohvi" :) Mummud sobivad sünnipäevaga väga hästi kokku! Eelmisel aastal, kui ma täitsa süütute mõtetega läksin Haapsalu Kangadžunglisse eesmärgiga osta poolteist meetrit voodrit, nägin ma poe uksel silti, mis teatas, et kõik on poole hinnaga. Loomulikult ei tulnud ma poest ära vaid voodriga :) Muidugi ma ostsin seda imelist mummulist kangast :) Ja kuna hiljuti saabunud õmblusraamatud tõid tagasi ka minu õmblustuhina, siis oligi asi vaid vormistamises.

Tegelikult tegin ma ka proovikangast testkleidi (ainult ülemise osa küll) ja õpetasin ka Andresele kleidiproovi tegemise algvõtteid, sest iseendale on proovi teadagi üsna võimatu teha. Kui Andres asja mõttele pihta sai, siis läks tal proovi tegemine juba ludinal ja ta ütles, et see olevat isegi lahe olnud.

Lõige on kombineeritud Colette Sewing Handbook lõigetest (varrukad Licorice kleidilt ja muu Truffle kleidilt, alumine osa siiski muudetud).

Kangas on mingi sünteetiline kiud aga jätab üsna siidsatiini mulje. Mummud on sametised. 

Mis selle kleidi puhul on veel tore - teda saab mitmeti kombineerida. Kui väga pidulik puhk ei ole, siis kannan seda selle kampsuni ja punaste saabastega. Pidulikumal puhul paneksin siiski mustad kõpskingad. Ja variante on veel :)

Enne jõule oli mul vaja teha aga üks kleit ilma igasuguse õmblusisuta. Andrese töökoha jõulupidu seisis ukse ees ja ma ei tahtnud enam jälle panna selga ühte oma kahest mustast kleidist, millega ma vaheldumisi  juba üsna mitu aastat läbi olen ajanud. Kanga ostsin kunagi Abakhanist ja kohe kaks suurt restitükki - et siis saab sellest igasugu tegumoega kleiti teha. Kurb oli aga minu meel, kui ma õmblema asudes avastasin, et üks kangatükkidest on pronksja läikega, teine aga hoopis kuldniidiga. Mis tähendas, et mul oli järjekordselt kangast liiga vähe. Kuna pikalt otsitud lõike järgi ma enam kleiti teha ei saanud ja kaotada polnud midagi, siis otsustasin kangaga lihtsalt improviseerida. Alustasin kleidi tegemist nii, nagu vanaema mulle kunagi nukuriiete tegemist õpetas - panin kanga nagu kirja neljaks kokku, lõikasin pea jaoks augu ja siis sellise kimomojoonega ka varrukad. Peale seda pidin oma teost vist veel kümme korda selga panema, et kohendada kaelaauku, varruka- ja kehalaiust jne. Õmblesin keskkohta ka voldid, muidu oli asi natuke liiga kartulikoti moodi. Lõpuks õmblesin ka varrukate otsa torud, sest tahtsin pikki varrukaid. Ja selline ta siis tuli - omaloominguline kleit :) Muidu pole viga, aga natuke tahab ta "taha sõita" ehk et ta pole nagu väga tasakaalus. Aga peol ma temaga käisin ja kannan veelgi. Kangas mulle meeldib väga!

Suvel kudusin oma ristitütrele sünnipäevaks roosa mohäärkampsuni. Mulle hakkas see kampsun ja eriti see lõng väga meeldima. Suur oli mu rõõm, kui leidsin seda lõnga veel Kosmose lõngapoest. Kunagi ma ta sealt olin ostnudki, aga kuna vahepeal oli mitu aastat mööda läinud, siis ei osanud oodatagi, et seda sealt veel leian. Pulloverist oli ta ammu otsas. Niisiis kudusin Maibritile samasuguse :)

Lõng: Sublime Kid Mohair blend, kulus vist 4 tokki

Vardad: 3 mm

Tegumood: omalooming

Kleidipostituses kiitsite mind küll, et teen lapsele pruuni kleidi aga näete nüüd, milline paduroosa kampsun selle peale käib :)

Kampsuni oleks võinud küll suts laiema teha, samas on kitsam kampsun jälle eest lahti kandes ilusam. 

Nööbid on ühe second-hand kitli eest. Panin nad ette pahem pool väljapoole, muidu läikisid liialt.

Kui mul seda lõnga veel oleks, siis ma kooks vist endale ka sellise. Ilmselt küll mitte nii roosa. Sest see kampsun on sulgkerge. Nööbid kaaluvad vist ka rohkem :)