Kõigest, mis lume ja suve alguse vahele on jäänud

Mul ei ole ühtegi konkreetset vabandust, miks on viimane postitus ajast, mil veel lumi maas oli. No lumi oli ju kaua ka maas, veel aprilli algul sõitsin mööda jääteed Noarootsist Haapsallu :) Aga nüüd tuleb siis  üks pikk-pikk postitus vahepeal toimunust. Ma ei julge lubada, et edaspidi usinam postitaja olen, aga loodan väga, et see nii siiski oleks, sest vaatamata sellele, et blogindus hakkab vist vaikselt hääbuma, tahaksin enda oma ikka edasi pidada :) 

Aga mis me siis teinud oleme vahepeal.... Et viletsamad asjad kohe ära mainida, siis aprilli lõpus juhtus nii, et kõrvapõletik külastas korraga (tunnise vahega!) mõlemaid lapsi ja esimesel mail palusin Andrest mind Haapsalu emosse viia, et minu diagnoositud põskkoopapõletik ametliku kinnituse saaks. Saigi paraku. Olgu öeldud, et mu lastel polnud selle kevadeni veel kordagi elus kõrvapõletikku olnud, minul oli põskkoopapõletik kunagi algklassides. Nii et midagi uut.

Esimene mai on meil ju see kohtumise aastapäev ja piknikupäev muidu, aga kuna ma emost kohe apteeki läksin ja autos juba esimese AB hinge alla sain ning mu enesetunne oli üsna vilets, siis polnud juttugi piknikust või traditsioonilisest veinikesest. Sõitsime siis lihtsalt kodu lähedale Dirhami sadamasse, et oleks ilus vaade, ja sõime autos oma piknikusaiakesed ära :) Veini jätsime ootele. 

Siis varsti tuli Maibriti sünnipäev, mis sel aastal oli emadepäeval. Nii et soovisime siis teineteisele õnne :)  Maibrit sai kaheksa aastaseks ja soovis sünnpäevaks endiselt mänguasju - nii armas.  Kuna lastesünnipäeva õigel päeval ei saanud teha, sest sünnipäevaüllatus ei saanud sellel päeval tulla, läksime Maibriti sünnipäeval Nõva randa piknikule. Ilm oli kenake, mitte üleliia soe, aga päikesepaisteline. Lapsed said joosta ja puu otsa ronida, nii et kõigil oli tore. 

Siin soovitakse minule õnne. Ja mul on jah sellised tudukad. Sõbranna Marju kinkis :)

Nõval 

Nagu ka eelmisel aastal, nii otsustasime nüüdki pidada Maibriti lastesünnipäeva koos klassivenna Ukoga, kuna nad on sündinud samal päeval (ja samas sünnitusmajas). Otsustasime Uko emaga, et kutsume üllatuskülalise ka - mustkunstniku. Leidsime mustkunstnike liidu kodukalt kenasti noore võluri, kel ka lasteprogramm olemas. Ja uskumatu, kuidas lastele see meeldis! Oli tõesti väga hea kava. Maibrit ütles pärast, et see oli kõige ägedam sünnipäev üldse, ja küll oli tore kaheksaseks saada! Andres oli peo ajal tööl, nii et mõned Uko ema tehtud telefonipildid:

Sünnipäevalastel oli võimalus ka ise kaasa lüüa, kuigi kõik oleks seda väga tahtnud.

Lapsed olid hoos.

Palle võeti välja ka Maibriti kõrvast :)

Järgmine tore üritus oli Muuseumiöö. Läksime jälle Iloni Imedemaale. Seal oli taaskord üks tore mäng, kus pidi igasugu ülesandeid lahendama. Näiteks lugema kokku kõik koerad, kes on galerii väljapanekus. Lugema kokku trepiastmed jne. Mina ei tea, mis selle Iloni Imedemaaga on, aga alati, kui ma seal käin, tunnen end pärast nii tohtult hästi. Hea aura ilmselt.

Lugesime kõik mitu korda trepiastmed üle ja iga kord saime ise numbri :)

Lapsed said Karlssoni pesulõksu meisterdada.

Otsime koeri.

Jushuslikult läksime mööda ka sellel päeval avatud Hapsal Dietrich kohvikust ja astusime sisse. Olen seal nüüd vist viis korda käinud, väga ilus koht. Ma ei ole nende soolaste toitude fänn, aga selle koha interjöör ja hea atmosfäär kutsuvad ikka tagasi. 

Siis tuli Sandri sünnipäev. Sander sai kuue aastaseks. Õigel päeval tulid sõbrad külla. See oli Sandril esimene kord täitsa oma sõprade sünnipäev pidada. 

Õnnesoovimine on meie voodis, kuna Sander jätkuvalt rändab öösel või varahommikul oma voodist meie voodisse.

Ega siis Sander ainult lasteaialastega piirdunud. Tema kutsus ikka koolilapsi ka :)

Ja et sünnipäevad ikka korralikult tähistatud saaksid, siis pidasime veel ühe ühise sünnipäeva ka, kuhu tulid kõik sõbrad ja sugulased. Planeerisime küll õuepidu, aga vihma sadas, nii et söömine toimus toas. Aga Andrese korraldatud aardejaht oli siiski õues. Õnneks selleks ajaks jäi vihm järgi ka.

Nagu näha olid ka täiskasvanud päris hoos selle aardejahiga.

Kaks võistkonda, kollased ja sinised, kohtuvad põllul nagu Ameerika jalgpallis :)

Mitu pead on ikka mitu pead.

Issi kukil istunud Johan sai ka elamuse. Niimoodi joosta juba iga päev ei saa!

Kividest tuli õige sõna kokku panna.

Lõpuks tuli aare ikka labidaga maa seest välja kaevata.

Aare käes, ruttu finišisse!

Higised, aga õnnelikud.

No mis seal on siis? Eks ikka hõbe ja mündid :)

Siis tuli Läänemaa Tantsupidu. Seekord tantsis Sander. Meie lasteaias on väga ettevõtlik muusikaõpetaja, kes õpetab lastele kõik tantsud selgeks ja nii nad igal aastal tantsivad. See on nii väga tore!

Maibrit oli sellel aastal kisakoori rakendatud.

Elagu Noarootsi! Hurraa!

See on jah Noarootsi lipp.

Tantsuhoos. Õpetaja liigutusest tundub küll, et aeg on juba uusi liigutusi teha, aga hoog ei rauge :)

Meie Noarotosi poiss.

Ja lõpuks jõuangi tänasesse päeva väja. 20. juunil tähistasime Andresega meie kümnendat pulma-aastapäeva. Käisime sellel puhul kohe väikesel puhkusereisil Vihula mõisas. See on nii uhke ja ilus koht, et kohati oli tunne, nagu oleks kuskil filmis. Kõik oli nii vuntsitud ja viimistletud, et aina vaata ja imesta. Hooneid, mis kõik viimsenin korda tehtud, on seal üle kümne. Kõik teed ja pargid ja kingitustepood ja söögikohad. Tõesti ilus koht, ainukeseks miinuseks on hinnad, mis on üsna krõbedad. Ühtegi spa-teenust ma küll ei raatsinud võtta, aga restoranis ikka käisime söömas. Toidud olid väga head, vaid ühte korralikku barista-koolitust on neil veel vaja. Muidu oli kõik tip-top.

Meie ööbisime pruutpaari sviidis. Seal olid palkseinad ka, nii et väga kodune. Meil oli ka oma väike terrass, kus saime hommikust süüa (sest ma ju nii vara ei tõuse, et sinna ettenähtud hommikusöögile minna :))) ja see oligi selle toa juures kõige kihvtim asi.

Lisaks mõisapargis jalutamisele tegime ka ümbruskonnale tiiru peale, sest Lahemaa on ju minu lapsepõlvemaa.

Altja kivihunniku juures. Sinna olen ikka palju kive visanud.

Altja paadikuurid

Kindlasti on mul samast kohast ka diapositiiv, kus ma ise olen põlvikutega ja palju noorem :)

Meie terrass. Nagu näha, jõime oma piknikuveini hoopis pulmapäeva eelõhtul ära :) Muidu meist sellist veinipilti on peaaegu et võimatu teha, sest me lihtsalt pole erilisied veinisõbrad. 

Jälle meie terrass.

Olgu siinkohal esitletud ka minu uus seelik. Lõike tegin ise (õpetus on muidu ka Käsitööpäevikus). Otsustasin teha nelja paaniga ja kasutasin kangast kahe seelikupikkuse jagu. Kangas on sama, mis Andrese pluusil.

Seal oli kõik viimseni ära timmitud, ka kingitused.

Vesiveski.

Mõisa alleel.

Üks kohalik kiisu tundis end seal mõisas väga hästi. Pidavat olema lähedal asuvast talust, aga kuna ta saab mõisas nii palju tähelepanu, siis käib seal mõisakassi tegemas :) Meile otsustas ta saatjaks olla, nii tore.

Täiesti võrratu triibik! 

Kui kuskil on kiik, siis ei saa ma kuidagi kiikumata jätta.