Pages

esmaspäev, juuni 9

Maibrit 9, Sander 7, lasteaia lõpupidu ja Läänemaa tantsupidu

Nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, on maikuu meil väga sündmusterohke. Nii et selles postituses on väga-väga palju pilte, aga mõtlesin kõik peod siiski üheks postituseks kokku panna.


Kõigepealt sai Maibrit üheksaseks. Õigel päeval tulid sõbrad külla ja toimus Andrese korraldatud maastikumäng. Maastikumäng oli Maibriti enda suur soov ja nii Andres selle talle kinkiski. Võttis töölt vaba päeva, värvis, voltis ja kaevas ja tuligi üks väga tore mäng. Mulle endale ka väga-väga meeldis. Üldse oli see üks tore sünnipäev, lapsed on just parajas vanuses, kus tahavad igasugu asju teha ja samas kuulavad ka kenasti, mis neile räägitakse :) Sisuliselt kutsus Maibrit sünnipäevale kogu oma I-II liitlkassi, nii et nad on harjunud koos tegutsema. Sünnipäeva õhtul tänasin ma ilmataati, Andrest ja meie armsaid lapsi, et kõik nii kena ja tore oli. Ja kõige tähtsam - Maibrit jäi oma sünnipäevaga ülirahule.


Nii saabusid lapsed sünnipäevale :) Otse koolist. Andres läks neile käruga vastu. Ja see ilus sinine käru oli kunagi minu isa oma :)

Õnnesoovid!

Maastikumängu alga. Lapsed rivistusid poole sõna peale :) Kapteniteks on sünnipäevalapsed, kuna lisaks Maibritile oli sel päeval sünnipäev ka tema klassivennal Ukol, kellega nad vahel ka ühiselt pidu on pidanud. 

Punaste võistkonna esimene kontrollpunkt.  Seda maja me polegi veel esitlenud, sest seal on veel kõpitseda, aga tegu on Andrese poolt meie oma metsa puudest tehtud mängumajaga. 





Õiges maastikumängus peab ju midagi ikka maa alla ka kaevatud olema :)







Ja midagi peab ka puu otsas olema!



Sugulastega pidu toimus nädalavahetusel ja kutsusime nad piknikule. Ilm oli super ja seepärast läksimegi. Nõvale. Ja ikka ja jälle pean end näpistama, et kas ma mitte und ei näe - ilus liivarand, super ilm, laupäev ja me oleme ainukesed inimesed rannas. Oleks veel mingi salarand, aga puha RMK poolt laudteedega ja siltidega varustatud rand. Lõpuks tulid ikka ühed viieks minutiks, mille peale Maibrit üle ranna hüüdis: "Näe, turistid tulid!" :))


Proovisime piknikule ka lauakest ehitada, et oleks pidulikum ja ka mugavam. Koha otsimisega läks pisut aega, sest Nõva rand on sipelgate kodu.


Lastešampus oli ka üks Maibriti suurtest soovidest :)











Siis oli kaks nädalat vahet ja Sander sai seitsmeseks. Ka temale tulid õigel päeval sõbrad külla. Kahe päeva pärast oli lasteaia lõpetamine ja sugulaste ja ristiemaga sai siis tähistada mõlemat. Sõpradega sünnipäeval soovis Sander sportlikke võistlusmänge,  aga kuna ilm oli hirmus külm, kohandas Andres õuemängud tubasteks. Mitte küll kõiki, aga võistlus sai vähemalt peetud.


Et seda õnne oleks ikka Palllllllju!

Lapsed saabusid koolibussiga. See oli üks tore hetk kui nad sealt kõik rõõmsalt välja tulid. Natuke meenutas filmi "Siin me oleme" :)

Kingitused tuli kohe lahti teha.


Õuemängud tuli tubasteks kohandada.

Auhinnad ikka ka.

Ja lastešampus. 

Hommikune tort.
Siis tuli lasteaia lõpetamine. Meil on siin Noarootsi lastaias kogu lasteaed koondunud üheks liitrühmaks ja igal aastal saadetakse suured kooli. Sel aastal oli suur lend, lausa 9 last lõpetas. Eelmisel aastal lõpetas näiteks vaid 2 last. Lõpupeo juurde kuulub traditsiooniliselt puu istutamine lasteaia hoovi, näidend ja ühine koogisöömine. Sander ei saanud kuni lõpuni lasteaiaga sõbraks (peamiselt magamise pärast), nii et tema jaoks tähendas see suurt rõõmu, et ta ei pea enam kunagi lasteaias magama :) 

Pudelisse läks kiri ka, et mis ja kes.

See puu peaks nüüd küll hästi kasvama minema.

Näitlejad

Sander oli karu. Häbelik selline.





Viimased julgustavad sõnad kasvataja Enelt.

Kodused kallistused.

“Vana vahva lasteaed”

Leelo Tungal

Kui Sa vahel vaatad ringi,
rõõmsas tujus kaed ja vaed,
näed, et maailm – see on mingi
vana vahva lasteaed.
Vaatad: läheb suur ja tähtis
onu – ena asjameest!
Mõtle: ema teda mähkis
neljakümne aasta eest!
Teist suurt onu (vist ministrit)
isa noomis: “Kuripatt -
sinust küll ei tule miskit!
Jälle sõid jääpurikat!”
Kosmonaut kord piima luttis.
Küüsi näris kirjanik.
Lüpsja raadio katki kruttis,
koeri kartis lihunik.
Arst ei tahtnud potil olla.
Maalis piletikontroll
(paha laps ta oli tollal)
plangu peale: “Ats on loll!”
Mänguasjapoe ees tuli
õpetajal jonnituur.
Õnn, et vanastigi oli
mõni inimene suur.
Õnn, et keelati ja kästi,
õpetati, tehti pai!
Õnn, et kasvatati hästi –
lõpuks lastest asja sai!
Ja ka sinu emaks-isaks
kasvatati kahte last.
Kui nad praegu jonniks, kisaks -
küll sul oleks piinlik vast!
Et ka sinust saaks kord asja,
tuleb vahel riielda,
kurjustada: “Kus!”ja “Kas!” ja
kulmu altki piielda,
tusatuju lõpetada,
välja võtta jonnijuur,
juhatada, õpetada -
varsti oled ise suur!
Suureks saad, siis tasakesi
oma ümbrust kaed ja vaed.
Homseid suuri inimesi
täis on iga lasteaed!

See luuletus läks Noarootsi lasteaia 41. lennu albumisse ja tuli ka esitusele lõpupeol. 

Ja järgmisel päeval tuli traditsiooniline Läänemaa tantsupidu Haapsalus. Lasteaia muusikaõpetaja viib lasteaialapsed igal aastal peole. See on üks ülimalt tore pidu. Ja vaadates seda rongkäiku ja pidu selles ilusas Haapsalu linnas tuli mul paar korda küll selline tunne, nagu oleks filmivõtetel ja kõik oleks viimseni ära timmitud. Kuigi pidu ise oli tegelikult just selline mõnus ja vaba ja mitte liiga eliitne. Lihtsalt kõik oli nii ilus et uskumatu, et päriselt :)))

Noarootsi lapsevanemad olid kõikse suuremad kisajad. Jooksime rongkäiguga kaasa ja aiva ergutasime:"Elagu Noarootsi!!!". Lõpuks hakati meile hüüdma: "Elagu Noarootsi fännklubi!!!" :))

See on tõesti päris linn, mis sest et alles oli telelavastuses :)

Sandri täditütar tuli ka vaatama!

Päike tantsiti ka pilve tagant välja.

Mitmes pidu see neile juba on?

Õhupallid kuuluvad ka traditsiooni juurde. Ja sander tahtis pilti just selles kohas teha :) Poiste värk.

Pidu läbi, suundume Dietrichi kohvikusse aftekale :))



Koos mammaga.

Ja muidugi läksime ka mänguväljakule! Kes pole seal linnusemüüri ääres asuval mänguväljakul käinud, siis ikka minge, kui Haapsallu satute. See ei ole mitte tüüplahendusega väljak!



Selline Noarootsi poiss!

Ja veel üks pilt rongkäigust.


Ja peost ka.



Tantsu ajal kaamerasse vaatamine on tühi asi. Sander jõudis keerutamise ajal meile isegi lehvitada :)
Nii said maikuu peod peetud. Nüüd teen peenraid. Ja loodan teha Sandri lõpupluusist paremad fotod ka, sest selle tegin talle peo jaoks ekstra.


7 kommentaari:

Hanna nipet-näpet bogi ütles ...

Väga mõnus lugemine taaskord Krentu :)
Jään ootama postitust teie mängumajast ning ka poja pluusist :)

Katrin ütles ...

See maastikumäng tundus nii ülilahe- nii vinged asjad välja mõeldud ja valmis meisterdatud ja piltidelt vaadates ma ei saanud küll mõhkugi aru, mis seal tegema pidi... :D Tundus, et Andres oli kõvasti vaeva näinud. Peod tunduvad Teil iga kord nii toredad, et varsti tahaks juba ise ka teile peole tulla! :)

Ruta ütles ...

Mulle tundub nagu loeks Lindgreni "Bullerby lapsed" raamatut. Iga kord kui Sinu blogi loen.
See on nagu retk kuskile ilusamasse ja paremasse maailma.

sesamy ütles ...

Kas teil oli ainult tantsupidu või laulpidu ka? Kaua teil tavaliselt kestab see? (meil Järvas on lõpp tavaliselt kell 9 paiku ja kõik on nii laibad selleks ajaks, et ei jaksaks ühtegi kohvikusse minna, isegi kui mõni lahti oleks)...

Anonüümne ütles ...

Sinu postitused on ka nagu filmist. Kuidagi ilusamad, paremad, helgemad... (Maarja)

Marit ütles ...

Imeline postitus! Selline issi korraldatud maastikumäng on küll maailma parim sünnakingitus ja jääb eluks ajaks meelde!!! Loodan, et siit blogist saavad paljud vanemad inspiratsiooni, kuidas olla veel paremad emmed-issid! ;)
Palju-palju õnne Sandrile ja Maibritile!!! Ilusat suve! :)

Liina ütles ...

Nii armas lugemine jälle, Krentu! Aeg läheb kohutava kiirusega - kas tõesti Sander läheb ka juba kooli! Mõnusat suvepuhkust teile! Pildid on nagu alati kõik nii ilusad ja head :)