Kiri

See on üks järjekordne sügisel alustatud kudum. Tundub nii, et ma alustan sügisel korraga kõikide ihaldatud projektidega ja siis terve aasta lõpetan neid :) Vaatamata sellele, et õues on juba soe kevadilm, kulus selline soe mohäärsall mulle siiski marjaks ära, sest lõpuks jäin minagi haigeks ja nii kui salli seest kõik nööpnõelad välja olin tõmmanud panin ta kohe kaela ja ei võtnudki ära. Magasin ka salliga. See aitas päris hästi kurguvalu vastu. Nüüd läheb ta aga ilmselt suvepuhkusele ;) Vähemalt on hea kohe esimeste jahedate sügisilmadega välja võtta.
Muster: Kiri by Alltangledup
Lõng: Rowan Kidsilk Haze, 2,5 tokki (a 25g, 209 m), roosa 580, ostetud Veimevakast
Vardad: 3 mm
Muster oli väga lihtne ja lõng mõnus kududa. Salli ääre lõpetasin aga vist siiki liiga tugevalt, nii et ilusaid piike ma väga välja ei saanud venitada.

I started this project already in autumn as I did with many other projects which are still wips. Casting on a new project is just so exciting and sometimes I just can't control myself... But the good thing about having many wips is, that depending on your mood or circumstances you always have something to work on. Although there is a warm weather outside, I immediately found use to my new shawl. As I was ill, I wrapped my throat in the shawl right after blocking and didn't take it off. It helped.
Pattern: Kiri by Alltangledup
Yarn: Rowan Kidsilk Haze, 2,5 skeins (a 25g, 209 m), pink 580, from Veimevakk
Needles: 3 mm

Sandri uus soeng/ Sanders new haircut

Laupäeval käisime õe juure külas ja otsustasime ühendada meeldiva kasulikuga - lõigata Sandrile uue soengu. Minu süda tilkus küll algul verd kui nägin Sandri valgeid lokkis juuksesalke halastamatu masina alt kukkumas, kuid kui soeng oli valmis, siis oli kogu kahjutunne läinud - uus soeng tegi titest justkui suure poisi :) Selleks, et juuksed ikka ühe päevaga lõigatud saaks, tuli võtta kasutusele kogu kohalviibijate näitlemisoskus ja korraldada üks tähelepanu köitev šõu mobiiltelefoniga (millele ristiisa kõrvaltoast helistas). 

Võib öelda, et Sander on lähenevaks suveks valmis :)

On Saturday we visited my sister and decided to have my son Sander done a new haircut (as my sister is a hairdresser). I have to admit that watching those lovely blond and curly hair falling to the floor was quite a sad sight for me, but  after seeing his new haircut I was happy with our decision. He is like a boy now, not a baby :)

Obviously it didn't go all so smoothly as he didn't agree to sit still ten minutes. So we all had to clown around to draw his attention to us and not  to the haircutter:) 

Meem: 7 tõde minust /Meme: 7 truths about me

Kuduv koeraomanik ja Krista andsid mulle teatepulga.

1. Ülekõige hindan inimestes siirust. Mulle meeldivad väga erinevate maailmavaadetega inimesed, niikaua, kuni nad on siirad ja ei ürita olla keegi teine, kui nad tegelikult on. 

2. Mul on vaja aeg-ajalt üksi olla. Juba kooli ajal käitusin oma ema arvates natuke imelikult, kui panin oma toa ukse kõvasti kinni ja tahtsin üksi olla. Kusjuures ma tahan olla üksi just nii, et lähedased ja kallid inimesed on kohe teiselpool ust :) Üksi elada ma ei tahaks.

3. Mu kodu on mu kindlus. Kõige parem koht maailmas. Pole midagi paremat kodus olemisest. Ma arvan, et see tunne on tekkinud minus tänu minu emale, kes lõi meile kunagi ilusa ja mugava kodu, kus oli alati soe söök ja kook ja rõõmus meel.

4. Ma joon päevas vähemalt 4 300ml kruusi teed. Vahel rohkem. Tee peab olema must ja kvaliteetne. Igasugu marja- ja heinapebreleotised mulle ei maitse. Samuti mitte odav must tee või siis "kotikese" tee (väljaarvatud Liptoni püramiidikotikesed, mis on head, eriti Gold Tea).

5. Ma pean saama magada. Mulle on kaasa antud suur unevajadus ja sellega juba ei võitle. 

6. Mul on vaja rääkida. Eriti on mul vaja rääkida Andresega. Pool tundi Andresega rääkimist ja igasugune halb tuju on läinud :) 

7. Mulle on väga palju antud. Ma olen selle eest ülimalt tänulik ja loodan, et suudan ka ise andja olla. 

Edasi annan mängu Parankale, Ingale, Gerlyle, Gerlile ja Thredahliale

1. Sincerity is the virtue I value most in people. 

2. From time to time I have to be alone. I wouldn't like to live alone, but I desperately need some time of my own.

3. My home is my castle. Best place in the world.  I like to be at home. When I was a little girl, I had a really nice home where good food and a pie were never absence. Maybe that's why my home is still so important to me.

4. I drink a lot of tea, about 4 big mugs a day. I like only the best black tea. Fruit and herb teas are not for me.

5. I have to get good sleep. I need it and I can't help it.

6. I need to talk. Especially with my hubby. He is my best friend and talking to him cheers me up:)

7. I am a lucky person who has been given a lot. I highly appreciate it and I hope to be a person, who pays it forward.

Spiraalseelik/Spiral skirt

Mul on juba lapsepõlvest saati tohutult suur armastus pikkade ja laiade seelikute vastu. Lapsena pidin ma leppima laiade kuid lühikeste seelikutega, sest kesse siis lapsele ikka pikka seelikut teeb, nagu mu vanaema ütles. Vahel me tegime lasteaias tüdrukutega isegi võistlusi, et kelle seelik keerutades rohkem laiali läheb :) Minu kõige lemmikum seelik oli aga ema spiraalseelik. Ta õmbles selle endale vist siis, kui mind veel polnudki, aga selleks ajaks, kui ma lasteaias käisin, oli sellest tema kirjust spiraalseelikust saanud koduseelik. Vahel ma proovisin seda isegi selga, aga loomulikult oli seelik liiga pikk ja keerutada ma sellega ei saanud. Ometi sööbis see seelik mulle mällu, hinge ja südamesse. Ta on minu jaoks justkui pika, laia ja ilusa seeliku etalon. Kahjuks on see seelik ja ka tema lõige mitmete kolimiste tagajärjel kuhugi ära kadunud. Ma olen sirvinud seitsmekümnendate Burdasid, lootuses lõiget leida, samuti otsinud internetist võimalikke lõikeid-konstrueerimisjuhiseid. Jah, olen leidnud küll mõned konstrueerimisnipid, kuid need on üsna nirud olnud. Õigel spiraalseelikul peab ikka selline vint peal olema, et paan, mis kõhu pealt algab, lõpeb selja taga.

Nagu ma eelmises postituses juba kirjutasin, siis leidsin eBayst lõike, millest ma ilma jäin. Ja tootja kodukalt ei raatsinud tellida. Asi polnud ainult raatsimises, vaid ka selles, et eBayst leitud valmis seelik tundus natuke parema lõikega. Kuna ostetud seelik siiski ei vastanud ootustele, siis ajasin seeliku pealt lõike maha, parandasin seda pisut ja õmblesin omale uue seeliku. Kuna mul on kodus oma väike kangaladu, siis leidsin kõik kangad sealt. Osad kangad on linased, osad puuvillased. 

Ja ma võin nüüd ühe unistuse jälle täitunuks lugeda. See seelik on just selline nagu ma unistasin. Plaan on muidugi neid veel teha - kirjuid ja lapilisi. Sest selline talutütrekese seelik sobib mulle siia igati.

Since childhood I have dreamt of spiral skirt. When I was a little child, my mother used to have a beautiful, colorful spiral skirt she made herself. Sometimes I tried it on but of course it was too long for me :)  Somehow this skirt etched indelibly in my mind. As I love long skirts, I have sewn quite many of them but nothing compares to the spiral skirt. Unfortunately my moms skirt and pattern got lost. I flipped through many Burda magazines from 70ties, but didn't find the pattern. Finally I found one from eBay, but didn't won it. So instead I bought spiral skirt ready to wear. Unfortunately it was made of cheap synthetic fabrics and sewing quality was really poor. I tracked the pattern from the skirt and made myself a new spiral skirt. My skirt is made from linen and cotton fabrics from my own stash. I like how it came out :)

e-ostlemine/e-shopping

Kui sõprade-tuttavatega tuleb jutuks meie maaelu, siis kolm kõige sagedasemat küsimust, mida esitakse, on: kas sa ei karda seal üksi olla; kuidas Andres tööl käib; ja kus sa seal maal toitu ja muud vajalikku ostad. 

Kuna meie elu on hetkel nii sätitud, et Andres ikka vahel linnas tööl käib, siis toidukraamiga siiani muret pole tekkinud. Iga kord teen Andresele pika nimekirja ja tavaliselt leiab ta ka kõik vajaliku ka poest üles. Kõige nõutum on ta tavaliselt maitseaineriiuli tuhande pakikese ees ja siis, kui mul midagi ekstrapeent vaja on. No ja vahel ta ostab kogemata ka selliseid košmaare nagu Perenaise hakkliha ja melonimaitselised passionilõigud... Siiski tunnen ma suurt puudust online-toidupoest. Sellisest mõistlikust ja mitte ülehinnatust.

Palju keerulisem on lugu kangaste, lõngade ja muude taoliste asjadega, mille kohta konkreetseid juhiseid on üsna raske anda. Mul on tavaliselt lauanurgal küll üks avatud nimekiri, mida ma täiendan, kui jälle midagi meelde tuleb või vajadus tekib. Kui nimekiri piisavalt pikaks saab, siis ma lähen lihtsalt linna. Aga kuna ma ei viitsi väga tihti linnas käia (nii väsitav ja ajakulukas!) ja vahel ei kannata ma ka eriti kaua oma soovidega oodata, siis tulevad appi internetipoed. Õnneks neid tekib üha juurde ja nad lähevad ka järjest paremaks. Amazonist ja Helmehaldjast tellisin ma juba linnas elades, aga nüüd on lisandunud nii mõnedki uued kohad. Kõigepealt etsy.com. Esiteks - sinna võib jääda pooleks päevaks! Uskumatu, kui palju andekaid ja osavaid käsitöölisi-kunstnikke maailmas on! Praktilise eestlasena ma muidugi väga aldis käsitöö ostja pole, aga see-eest olen ma tänulik käisitöövahendite, eelkõige just ehtetarvikute, ostja. Sealset valikut nähes ahhetasin ma nagu nõukogude aja laps, kes imekombel välismaa kommipoodi sattus. Teiseks, sealt tellimine on nii imelihtne. Ainuke eeldus on PayPal'i konto (ja seega ka krediitkaardi) omamine. PayPali konto avamisega mul küll nii libedalt ei läinud, kuna ma ei suutnud välja nuputada, kust ma oma "verification code" saan. Kui ma lõpuks ka eestikeelse PayPal'i koduka leidsin, siis sai see müsteerium lahendatud ja rahkotirauad maailmale avatud.

Teine revolutsioon oli minu jaoks eBay. Jutte temast olen ma kuulnud juba aastaid aga alati tundus mulle, et see süsteem seal on keeruline ja üldse, ma ei tundnud mingit vajadust seal ostelda. Siiski, nüüdseks on ka minul seal konto. Nimelt leidsin sealt ühe spiraalseeliku lõike, mida mul hädasti tarvis oli. Nii ma siis tegingi sinna konto ja pakkumise. Kahjuks jäin ma aga sellest lõikest napilt ilma. Tootja müüb lõiget küll ka  oma kodulehel, kuid kuna postimaks oli nii hullult üle hinnatud, otsustasin ma hoopis eBayst endale spiraalseeliku osta. Pakutav tundus ahvatlev - ilusad, kirjud ja Tais valmistatud seelikud, materjaliks märgitud Nepal silk. Hind oli madal ja nii ma kaupa tegingi. Kaks nädalat, mis ma pakki ootasin, kujutlesin, kuidas ma oma siidseelikuga rannas soojas suvetuules lendlen :) Ootused olid suured. Kui ma siis lõpuks paki kätte sain ja selle avasin, oli esimene asi, mis vastu lõi - Hais! Odava sünteetika hais. Jah, Nepal silk osutus odavaks sünteetikaks. No nendest kümnest kangast, millest seelik õmmeldud, on ehk kaks ka päris siidi. Järgmine ehmatus oli õmbluskvaliteet ehk selle puudumine. Ausalt, ma ei ole kunagi nii jubedat õmbluskvaliteeti kohanud. Ma ei räägi siisn niidijuppidest, mis olid lõikamata või sellest, et üks külg on teisest 5 cm pikem. Aga olgu selle seelikuga kuidas on - keegi ei käskinud ju mul niimoodi põrsast kotis osta. Pealegi õnnestus mul seeliku pealt spiraali lõige võtta ja nüüdseks on mul juba valmis linasest riidest spiraalseelik, mida varsti ka näitan. 

Minu hämmastus oli suur, kui ma läksin tagasi eBay'sse, et kohustuslikku feedbacki anda. Tuleb välja, et neutraalse või negatiivse feedbacki andmine on tabu. Kõigepealt pead sa kirjutama, et mis sulle ei meeldinud, mis on iseenesest arusaadav. Siis tuleb kinnitada, et oled müüjaga ühedust võtnud, et sinu kommentaar ei ole iskilik ja et sa oled arvestanud, et rahvusvaheliste tellimuste puhul on tarneaeg pikem.  Ausalt öeldes tundusin ma endale ikka tõelise bitchina, et julgen üldse rahulolematust näidata. Pealegi on sellel konkreetsel müüjal üle kolme tuhande positiivse tagasiside. Ja palju kommentaare, kus kiidetakse ja soovitatakse. Ju ma siis olen ise erand aga kui ma selle seelikuga kohvikusse läheksin ja ma järsku kellegi pilgu oma seelikuõmblusi takseerimas tabaksin, siis tunneksin piinlikkust küll.

Ju siis see ongi eBay saladus - teha negatiivse tagasiside andmine nii ebamugavaks, et antakse ainult positiivset ja äri õitseb! Loomulikult pole ma pahane eBay peale, aga ega väga uuesti ostma ka ei kipu. Või siiski... :)

Selle eest on mul väga positiivsed kogemused kodumaiste netipoodidega. Näiteks leidsin eile Karnaluksi poest kordumatute pakkumiste alt nii odavad niidid ja heegelniidid, et ei saanud tellimata jätta. Üllatus oli suur, kui täna hommikul koputas kuller uksele. Nüüd ma saan aru, miks Karnaluksi netipoe nimi on kl24.ee. Tellimuse tegemisest kättesaamiseni läks täpselt 24 tundi :) Ja nagu öeldakse, on alati pisiasjad need, mis loevad. Ma kohe heldisin, kui nägin pakil kleepsu "säästame loodust pakendeid koruvkasutades" ja vaatasin, et mina olin oma kauba vanas lõngakastis saanud :)

Head kogemused on mul ka mammi.ee ja pullover.ee poodidega. Pulloveris üllatas mind see, et isegi pühapäevasel päeval sain ma oma meilile vastuse. Ja mainimata ei saa jätta ka südamelähedast Veimevakka, kus ma saan telefoni teel tellimuse ära teha ja siis Andresele jääb vaid maksmine ja kauba koju toomine :)

Nüüd jääb veel loota, et keegi ka online-kangapoe teeks. Siis on mul vaja linna minna vaid külaskäikudeks, kinoks ja teatriks.  

 

Since we moved to countryside last autumn, I have receive many questions about our life here. One of the top 3 is "where do you shop". As my hubby still works in the city, he brings all grocery goods from Tallinn. I love good food and small countryshops often don't meet my expectations. As yarn, fabric etc. are conserned, I usually shop online. Amazon is my old friend, etsy.com and eBay.com are new ones. I find etsy a real treasure as shopping supplies for beadwork is concerned. 

Some weeks ago I made my first purchase from eBay. Unfortunately it was disappointment. Well, when buying online, you have to be prepared for disappointment. But what disturbed me most was the feedback system. If you wish to give neutral or negative feedback, you get so many control questions, that it makes one feel like it is unpolite and not recommended. When I finally managed to give the neutral feedback, I felt like I was ungrateful and choosy customer (well, maybe I am:) ).

However, as I am too lazy to go to the city, I keep shopping online. I have some favourite Estonian online yarnstores - mammi.ee, pullover.ee, kl24.ee, helmehaljdas.ee, hobelong.ee.  

So when I visit Tallinn, I can use my time for meeting friends, for cinema and theatre :)

Kevade sokid. Spring socks.

Ükskord, kui ma "Kosmose vastas" lõngapoodi külastasin ja riiulil Noro Kureyon Sock lõnga nägin, hakkasid mul käed kohe erutusest värisema :) Ma arvasin, et Eestist seda lõnga osta pole võimalik ja seda enam oli selle ostmine mul kinnisideeks muutunud. Ravelrys ma muudkui imetlesin kõiki neid iludusi, mis sellest lõngast tehtud ja unistasin.

Koju jõudes sain vaevalt saapad jalast kui juba kuduma hakkasin. Ja kudusin palavikuliselt. Eriti esimest sokki. Lõngatoki jagasin kaheks, et kenad triibud tekiksid.

Vaatamata sellele, et lõng oli üsna nakkuv ja keerdus iseenda ümber, meeldib ta mulle siiski tohutult. Eriti värvid ja ka tekstuur, mis on selline mõnusalt ebaühtlane.  Lõnga karedus kadus peale pesu. Ülesse äärde kudusin tunneli, kuhu panin kummi, et sokk ilusti üleval püsiks ja lonti ei vajuks. Nüüd olen ma Noro fänn :)

Lõng: Noro Kureyon Sock, Värv 95, 1 tokk, ostetud "Kosmose vastast"

Vardad: 2,5 mm

Sokk kootud nii, nagu 5. klassis õpitud :)

Kuna ma olen saanud osadelt blogikülastajatelt tagasisidet a la "ilusad pildid, aga kahjuks ei saa jutust midagi aru", siis mõtlesin, et proovin blogi ka inglise keeles pidada. Pealegi tuleks see ka keeleoskusele kasuks, sest 4 aastat pole ma pidanud eriti inglise keeles kirjutama. Kuna ma tean, et minu blogi külastab ka paar inglise filoloogi, siis mul oleks äärimiselt hea meel, kui võimalikele prohmakatele ja süstemaatilistele vigadele mu tähelepanu ka juhitaks.

As I have received comments from many blog visitors where they say "nice pictures but unfortunately don't understand a word", I try to write also in English. This will be good practice too :)

I have dreamed of knitting Noro Kureyon Sock for long time but until  recently it wasn't possible to buy it from yarnshops in Estonia. When I finally saw this yarn in one of my favourite yarn shop, my hands started shaking :)

As soon as I got home I started knitting (although I had many wip's waiting and waching me accusingly). I knitted and knitted and even forgot to eat. Because this yarn is heavenly! Look at those colours and texture of this yarn! I have to admit that this yarn is quite sticky and twisty, but the colour and texture compensated these small flaws. I am addicted now!

I divided the skein into two and knitted stripes. I also knitted a narrow tunnel on top and put an elastic band in it (don't trust the ribbing only).

Yarn: Noro Kureyon Sock, colour 95, 1 skein, purchased from yarnd shop opposite to cinema "Kosmos" in Tallinn

Needles: 2,5 mm

Punane!

Üks teinegi kaua tehtud kaunike on valmis saanud. Ravelryst vaatasin järgi, et alustatud 19. septembril.
Ma mäletan väga hästi päeva, kui käisin seda lõnga, Rowani Silk Wooli, valimas. Oli 20. juuni, minu ja Andrese viies pulma-aastapäev ja me olime juba vara hommikul linna läinud, et kõik selleks päevaks kavandatud päevakorrapunktid saaks täidetud. Kuna saabume linna Vabaduse puiestee poolt, siis saigi esimeseks päevakorrapunktiks Veimevaka külastus, kuna Liina oli kuulutanud, et kõik sügise värvipaletid ja näidised on poodi jõudnud. Mul on garderoobis üsna vähe punaseid asju (pigem on punased aksessuaarid) ja uljas mõte tellida nii peen lõng just punast tooni tuli ilmselt sellest, et ma kandsin esimest korda oma imeilusaid punaseid kingi. Punaste kingade kandmine pidi naisterahva tujule üsna suurt mõju avaldama, olen kuulnud :)


Sügise alguseks oli lõng käes ja järgnes vaevaline protsess leidmaks lõngale väärilist kampsunimusrit. Miski ei tundunud piisavalt hea kuni ma ükskord jõudsin oma ajakirjade lappamisega Interweave Knitsi 2006 aasta sügisnumbrini. Nii kui Sienna kampsunit nägin, tundsin, et see on see õige. Ei heidutanud mind see, et ajakirjas palju jämedam lõng on, ajakirja suurusnumbrid on minu jaoks alati liiga suured.

Sellises järjekorras kui Siennat, pole ma varem ühtki kapsunit kudunud. Kõigepealt tegin hõlmad, sest mustrikorrad määrasid pikkuse. Siis seljatüki. Siis õlad kokku, krae, esiliist ja nööbid ka kohe ette. Siis üks varrukas kootud ja venitatud ja külge õmmeldud enne, kui teisega algust tehtud. Täitsa põnev on vahest niipidi.

Tehnilised andmed:
Muster: Interweave Knnits Fall 2006, Sienna Cargigan (muudetud pikkust, varruka pikkust ja lõiget)
Lõng: Rowan Classic Yarn "Silk wool", 8,5 tokki
Vardad: 3 mm

Nööbid: Saadud Emmast kauba peale
Täna sai kampsuniga juba linna peal laiamas käidud ja on küll soe, pehme ja mugav. Ja punane!

Talvejakk

Lubage esitleda - minu kaua tehtud kaunike: talvejakk! Sügisel otsustasin, et võiks omale midagi ilusat ja korralikku õmmelda. Korralik talvemantel mul on (ema tehtud), aga sellist viisakat talvejakki pole. Ostsin Abakhanist paksu villase mantliriide, villase vatiini ja triibulise voodri ning lõin käärid sisse. See "lõin käärid sisse" tähendab tegelikult mitu tundi kestvat "juurdelõikust". Mind paneb alati ennastki imestama, kui kaua ainuüksi tükkide väljalõikamine aega võtab. Sest tuleb ju üheksa korda mõõta, eks.

Üsna pea algas meil aga remont, nii et ma pidin kõik oma kodinad ära pakkima ja nii see õmblemine pooleli jäigi. Siis tuli jõuluaeg ja tunne, et peaks jõulukinke hoopis tegema (mida ma tegelikult eriti ju ei teinud). Mida aeg edasi, seda raskem tundus jälle see suur töö lahti pakkida ja meelde tuletada, et mida ja kuidas. Kui pooliku kudumistöö uuesti käsile võtmine pole minu jaoks eriline probleem, siis poolikut õmblustööd uuesti käisile võtta on üks paras eneseületamine. Aga poolikud õmblustööd häirivad kohutavalt, nii et ma ikka tegin selle pingutuse.
Ma polegi kunagi endale nii suurt asja õmmelnud - et jakk ja veel vatiiniga. Õmmelda sain ma aga tunde ja päevi ja mõnel hetkel olin ausatl öeldes üsna närvi minemise äärepeal. Sest mingil hetkel, kui enamus tükke koos, muutub see õmblemine ikka parajaks pusimiseks. Õnneks oli mul nädalavahetusel ka ema külas ja pole paremat, kui see, et sa saad oma ala täieliku professionaali käest igal hetkel nõu küsida. Tavaliselt pean ma emale telefoni teel selgitama, et mis ja kus probleem tekkis ja seejärel aru saama, mis ma pean ette võtma. Igal juhul oli väga tore õmmelda, kui ema minu kõrval möödunud aegadest lugusid rääkis või siis, enamiku ajast küll, lapsi valvas.
Aga valmis ta nüüd sai ja ma ei hakkagi salgama, et ma olen endaga rahul. Et ma andsin endast parima ja sain jaki, mis mulle endale tõesti meeldib. Ja ma juba tean, et alati kui ma ta riidepuult maha võtan, et selga panna, tunnen sekundiks jälle seda väikest rahulolu tunnet. Neid sekundeid koguneb aga palju, igatahes palju rohkem, kui neid sekundeid, millal sa poest ostetud asja üle rõõmu tunned. Sellepärast mulle meeldibki õmmelda :)

Hiirekuningas

Meie väikesest räsitud ja nälginud leidlapsest on nüüdseks sirgunud sõbralik ja osav kassipreili. Vanust peaks tal nüüdseks olema viis-kuus kuud. Kui Maibrit arvas alguses, et kassile nime pole vaja ja et Lihtsalt Kiisu sobib küll, siis hiljem otsustas ta ringi, ja pani kassile nimeks Kiti. Ja ma arvan, et Kitist paremat kassi annab otsida. Ta talub vapralt ära kõik solgutamised ja sabast sikutamsed, mis vaatamata minu valvsale pilgule ikka vahel aset leiavad. Ta on tubli kass ja aktsepteerib, et magamistoas magavad inimesed ja kass magab köögis. Ta tunndis ära ema haige põlve ja läks sinna magama - järgmisel päeval hakkas emal alles õhtul põlv jälle valutama. Ta ei rüüstanud mitte ühtegi jõulukaunistust ega ka kuuske. Ja mis kõige olulisem - Kiti püüab hiiri. Tänane oli vist tema viies hiir. Kui ma algul mõtlesin, et tore, et kass sai omale kodu, siis nüüd ma mõtlen, et tore, et kodu sai omale sellise kassi!

Ilus, ilus, ilus on maa....

Millegipärast ei ole mulle kunagi keskpäevane päike meeldinud - ei suvel, ei talvel. Sest võrreldes päikesetõusu ja -loojanguga on keskpäevane päike lihtsalt igavamast igavam. Päikeseloojangud ja -tõusud on aga igakord omamoodi ja erilised. Nagu näiteks täna. Ma oleks äärepealt teelt välja sõitnud, sest ei suutnud ära vaadata neid pilvi, mida loojuv päike roosaks oli värvinud. Lumine tee ilma igasuguse soola-liivaplögata, miinus kümme kraadi ja imeline päikeseloojang - sellest piisab, mulle pole vaja mingeid kunstimuuseume :)

Ilus oled, Eestimaa...

Pildid tegi Andres.